Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.november 2006. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-24405
Tsiviilasi
OÜ hagi OÜ vastu 1 699 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Hageja esindaja: AS Kostjad: OÜ
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse resolutsioon
Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjaliku vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagi on aegunud. TsÜS § 146 järgi on aegumistähtajaks 3 aasta. Lepingut ei kirjutanud alla kostja ainus juhatuse liige KT. Hageja poolt esitatud ärakirjal puudub õiguslik jõud. AS-i töötaja kostja seaduslikule esindajale ettepaneku reklaami paigutamiseks . Kostja seaduslik esindaja lepingut ei allkirjastanud, teatas, et soovib veel mõelda. Leping jäi kostja ruumidesse. Seoses väheste tellimustega kavatses kostja esindaja firma sulgeda, lõpetas kostja tegevuse. Kes lepingu allkirjastas kostja esindaja ei tea, tema andmed olid B-kaardil, keegi teda ei otsinud, kostja esindaja oli kindel, et ei võlgne kellelegi midagi. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning kuulanud ära hageja esindaja, leiab, et hagi on aegunud, mistõttu tuleb jätta rahuldamata. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt on lõikes 1 märgitud nõude aegumise tähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Sellest sättest tulenevalt on hagejal nõudeõigus kostja vastu ka pärast kolme aastase aegumise tähtaja möödumist, kui kostja rikkus maksmise kohustust tahtlikult. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja tahtlusena tuleb tõlgendada asjaolu, et kostja oli teadlik maksmise kohustusest, kuna lepingusse oli maksmisele kuuluv summa sissekirjutatud ja kostja kirjutas lepingule alla. Sellise tõlgenduse korral oleks kõikide lepingust tulenevate nõuete aegumise tähtaeg kümme aastat juhul kui lepingusse on maksmisele kuuluv summa sisse kirjutatud. TsÜS § 146 lg 4 sõnastusest ei saa sellist järeldust teha. Sellise tõlgenduse korral muutuks küsitavaks aegumise mõiste ja otstarve. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostatavuse kadumist teatud aja möödumise tõttu. Aegumise saabumisega on võlgnik õigustatud sooritusest loobuma. Aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Mida kauem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib muutuda õigusliku olukorra selgitamine. Aegumine sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema. Antud asjas ei ole hageja tõendanud ega ka väitnud, et nõudis kostjalt lepingu täitmist nõudeõiguse tekkimisest kuni kohtusse pöördumiseni. Kostja vastuväite kohaselt oli ta kättesaadav. Kõiki asjaolusid arvestades, leiab kohus, et aegumine kuulub kohaldamisele ja hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (§ 174 lg 1). T. Hiiuväin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.