Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

võlgnevused. Hageja tasaarvestas OÜ A töövõtutasu nõude 73 871,75 krooni ulatuses, mis on saematerjali partii ebakvaliteetse kuivatamisega hagejale tekitatud kahju suurus. Ebakvaliteetseks osutus kuivatusteenus, mille eest kostja esitas hagejale 16.04.2004 arve nr 63. Hageja sai kasutada ainult 50 % 59,4 tm saematerjalist ning ta luges oma kahjuks 50 % lepingu raames tehtud kulutustest 147 743,50 krooni vastavalt 28.07.2004 pretensioonile ja tasaarvestuse avaldusele. Algses hagiavalduses palus hageja T OÜ kohustada kostjat OÜ A tagastama temale 69 tm kase servamata saematerjali. 29.06.2005 hageja loobus vara valduse väljanõudmisest, kuna saematerjal oli tema väitel realiseeritud, ning palus kohustada kostjat hüvitama saematerjali väärtus 275 550 krooni Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas vastuhagi. Poolte vahel ei ole kunagi olnud ei suulist ega kirjalikku kokkulepet hagiavalduses märgitud koguse 101,53 tm palgi saagimiseks kostjale kuuluvas saeveskis x. OÜ A valduses ei ole hagejale kuuluvat saematerjali. Kostja möönis, et osutas 2004. aastal hagejale palgi saagimise ja kuivatamise teenust, kuid kuivatatud materjali viis hageja ära. Hageja võlgneb nimetatud teenuste eest kostjale 130 608,05 krooni, mille kostja palus hagejalt vastuhagis enda kasuks välja mõista. Hageja pidas vastuhagi täies ulatuses põhjendatuks, kuid leidis, et vastuhagis nõutavast 130 608,05 kroonist tuleb maha arvata hageja poolt enne kohtumenetluse algust tasaarvestatud 73 871,75 krooni. Seega tunnistas hageja vastuhagi 56 736,30 krooni ulatuses. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus tegi 24.03.2006 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, 138 000 krooni ulatuses, ja vastuhagi täielikult. Pärnu Maakohus mõistis OÜ-lt A T OÜ kasuks välja 138 000 krooni ning T OÜ-lt OÜ A kasuks 130 608,05 krooni. Kohtukulud jättis kohus kummagi poole enese kanda. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud tööettevõtuleping, mille järgi hageja tellis kostjalt palgisaagimise teenust ja sellest tulnud saematerjali kuivatamisteenust perioodil 2004. aasta veebruarist juulini. Hageja viis palgid kostja territooriumile, milles ei ole vaidlust. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kostja kirjalikud vastuväited, mille kohaselt põhihagis nimetatud kogust 101,53 tm palki ei ole kostja territooriumile toodud, on vastuolus kostja enda väidetega, et saagimis- ja kuivatamisteenust osutati. Arvetel on näidatud ka kogused saagimisteenuse osas 33,5 tm, 32,5 tm, 30,4 tm, 33 tm, 106,6 tm, 34,7 tm, 30,1 tm, 27 tm, 12,2 tm, 31,2 tm, 27,3 tm ja kuivatusteenuse osas 39,6 tm, 58 tm, 39,6 tm, 44 tm ja 39,6 tm. Sellest kogusest on hageja väitel kostja poolt tagastamata 101,53 tm palgist tulnud 69 tm saematerjali, kuigi saagimis- ja kuivatamisteenus osutati ja esitati selle eest ka hagejale arved. Tagastamata on materjal arvete nr 80, 91, 97 ja 114 järgi. Kostja väitel materjali toomist ja viimist ei dokumenteeritud. Seega on tõendatud, et hageja viis palgimaterjali kostja territooriumile ja kostja osutas saagimis- ja kuivatamisteenust ning esitas selle eest arved hagejale, kuid kostja ei ole tõendanud, et saematerjal tagastati koguses 69 tm. Tunnistajate ütlused ei 2(6)

ole selles osas usaldusväärsed, kuna hageja tunnistaja V. H ütluste kohaselt jäi osa materjali kostja poolt tagastamata. Kostja tunnistajate E. L ja M. P ütluste järgi ei jäänud hageja materjali kostja territooriumile. Samas ei ole poolte väitel käesoleval ajal vaidlusalust saematerjali kostja territooriumil. Hageja on esitanud rahalise nõude tagastamata saematerjali eest 275 550 krooni saamiseks, kuid ei ole tõendanud materjali maksumust ja kvaliteeti. Kostja väitel võis selle materjali hind olla 500 – 3 000 krooni/tm olenevalt kvaliteedist, konkreetset hinda ei tea, kuna saetud materjal on erinevas sortimendis. Seega kuulub põhihagi rahuldamisele kostja poolt õigeks võetud keskmise hinna järgi 2 000 krooni tihumeeter, s. o 69 x 2000 = 138 000 krooni ulatuses. Maakohus rahuldas ka kostja vastuhagi 130 608,05 krooni töövõtutasu saamiseks ning rahuldas selle täies ulatuses, arvestamata hageja tehtud tasaarvestust, kuna kohus leidis, et VÕS §-st 643 ja § 644 lg-st 1 tulenevalt oleks tulnud hagejal majandustegevuses sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töö viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta ja teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Hageja sai materjali kätte 16.04.2004, kuid pretensiooni esitas alles 21.05.2004 ning seetõttu tal ei olnud enam õigust tugineda töö kvaliteedinõuetele mittevastavusele. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 24.03.2006 otsuse osas, millega T OÜ hagi osaliselt rahuldati ning mõisteti OÜ-lt A hageja kasuks välja 138 000 krooni, samuti kohtukulude jaotamise osas, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Apellant palub mõista vastustajalt välja hagimenetluses kantud kohtukuluna riigilõiv 8 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus menetlusõiguse norme rikkudes hinnanud asjas esitatud tõendeid ebaõigesti ja tuvastanud nende põhjal asjaolusid, mida tuvastada ei saanud, ning jätnud samas kohtuotsuse olulises ulatuses põhjendamata, mis kokkuvõttes viis materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele ja ebaõige kohtulahendi tegemiseni. TsMS § 436 lg 4 sätestab, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kostja on väitnud menetluse algusest peale kategooriliselt ja jääb apellandina selle väite juurde, et kogu saagida antud palkidest tulnud saematerjal on antud üle hagejale. Kostja valdusse ei jäänud hagejale kuuluvat vara. Seega ei saanud esimese astme kohus poolte omaksvõetud asjaolu põhjal, et hageja tõi palki kostjale saagida ning käesoleval ajal hagejale kuuluvat saematerjali kostja saeveski territooriumil ei ole, teha järeldust, et kostja on jätnud endale hagis nimetatud koguse hageja saematerjali. Kohtueelses vaidluses ei väitnud hageja kordagi, et ta ei ole kostja käest saematerjali kätte saanud, vaid tugines puudustele tehtud töö kvaliteedis (21.05.2004 reklamatsioon; 28.07.2004 pretensioon ja tasaarvestuse avaldus kostjale). Eeltoodud asjaolu (materjali äraviimist) kinnitas hageja esindaja Pärnu Maakohtus 04.04.2006 [peab olema 04.04.2005] ja 09.12.2005 eelistungil. On ilmne, et söandamata loota alusetu kvaliteedivaidluse edule, 3(6)

esitas hageja kohtusse valduse kaitse hagi, mille asendas hiljem rahalise nõudega. Saematerjali kättesaamine hageja poolt on tõendatud tunnistajate E. L ja M. P ütlustega, mille maakohus põhjendamatult arvestamata jättis. Kohtu hinnangul ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed, kuna tunnistaja V.Hi ütlused on vastuolus tunnistajate E.La ja M.P ütlustega. Antud asjaolu ei ole apellandi arvates aluseks tunnistajate ütluste välistamisele tõendite hulgast, kuna sageli tuleb ette, et erinevate tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus. See aga ei tähenda, et kohus ei saaks tõendeid kogumis hinnata. E.L ja M.P teadsid kindlalt, et hageja viis kogu saematerjali ära; hageja taotletud tunnistajad V.H ja T.T ei osanud öelda, kas materjali jäi kostja territooriumile, ning V.H üksnes oletas seda kaudselt, kuna ta materjali hageja territooriumil ei näinud. Hageja ei suutnud tõendada nõutava saematerjali kogust, sortimenti ega väärtust ega ka seda, et saematerjal üldse jäi kostja territooriumile. Viimatinimetatud asjaolu tuvastamisel tugines kohus ainuüksi hageja paljasõnalisele väitele. Saagida antud ümarpuidu ja sellest välja tulnud saematerjali kogus on antud erinevalt hageja pretensioonis ja kohtuhagis (vastavalt 90 tm või 101,53 tm palki ja sellest saadud 59,4 tm saematerjali, teiste andmete kohaselt 69 tm saematerjali). Hageja väitel ei saanud ta tagasi saematerjali, mille töötlemise eest esitas kostja arved nr 80, 91, 97 ja

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 4(6)

Maakohus on õigesti kindlaks teinud, et poolte vahel oli tööettevõtu suhe. Hageja nõue põhineb sellele, et kostja ei andnud talle valmistööd (saetud ja kuivatatud saematerjal) üle 69 tm koguses, millise väärtust hageja hindas 275 550 kr. peale. Seega hageja nõue (muudetud hagiavaldus) tuleneb lepingu rikkumisega tekitatud kahjust. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, lugedes lepingurikkumise (valmistöö 69 tm ulatuses üleandmata jätmise) tõendatuks ja hindas kahju suuruseks 138 000 kr. Hageja ise ei ole otsust vaidlustanud. Asjakohatu ja sisutühi on apellandi väide, et kohtueelses vaidluses 2004 .a. mais ja juulis ei tõstatanud hageja küsimust selles, et ta ei ole osa valmistoodangust kätte saanud. 21.05.2004 reklamatsioon ja 28.07.2004 pretensioon puudutasid ajavahemikus

tunnistaja ei täpsusta, kes selle ära viis. Samas kinnitavad tunnistaja ütlused hageja väidet, et kostja hoidis hageja materjali kinni. See nähtub tunnistaja ütlustest selle kohta, et „hageja käis ja kauples, et ta saaks oma materjali kätte“ (toimiku lk. 93). Hageja tunnistaja V.Hi ütluste kohaselt jäi osa hageja materjali kostja kätte, kuna hagejal oli arveid maksmata. Tunnistaja oli käinud kostjat mõjutamas, et too materjali kätte annaks, kuid tulemusteta (toimiku lk. 107). Seega nimetatud tunnistajate ütlused ei tõenda, et kostja oleks tema poolt kinnihoitud hageja materjali hagejale üle andnud. VÕS § 636 lg.1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Saematerjal kujutab õiguslikus mõttes endast asendatavat asja. VÕS § 636 lg.2 kohaselt kohaldatakse sellisel juhul asja üleandmise kohustusele müügi kohta sätestatut. VÕS § 209 lg.2 kohaselt loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks, kui müüja on asja määratud kohas (antud juhul kostja saeveskis) ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud. Arvete saatmine ei tähenda tellija teavitamist saematerjali üleandmiseks valmispanemisest. Tunnistajate M. P ja V. H ütlused kinnitavad hageja väidet, et kostja keeldus materjali üleandmisest seoses hageja poolt varasemate arvete tasumata jätmisega. VÕS § 654 lg.1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses, kuid kostja ei ole pandiõigust kasutanud. Viimast tõendab vastuhagi nõude esitamine, kus ta nõuab tasumata arvete maksmist, ja millise maakohus rahuldas. Seega on muutunud sissenõutavaks ka hageja nõue lepingu rikkumisega (saematerjali üleandmata jätmisega) tekitatud kahju hüvitamiseks. VÕS § 101 lg.1 p.3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg.1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja nõude suurus tulenes valmis saematerjali realiseerimishindadest ehk siis saamata jäänud tulust (VÕS § 128 lg.4). Mis puutub kahju suuruse hindamisse , siis ei ole kumbki pool märgitud omadustega saematerjali turuhindade kohta 2004.a. tõendeid pidanud vajalikuks esitada; samuti ei ole võimalik määrata üleandmata saematerjali kvaliteediklassi ja hageja poolt säästetud kulu (VÕS § 127 lg.5). Kostja väitis, et materjali hind varieerub sõltuvalt toorme hinnast ja materjalist ja „69 tm puhul hind võis olla tm hinnaga 500-3000 kr.“(toimik lk.91). Seetõttu kohtu poolt lähtumine 2000 kr. ühe tihumeetri hinnast oli põhjendatud ja vastas VÕS § 127 lg.6 sätetele, mille järgi, kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Olgu märgitud, et hageja hindas kahju suuruseks 275 550 kr., maakohtu otsusega mõisteti välja 138 000 kr.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Urmas Reinola

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.