Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08. mail 2017 tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-16-9064
Kohtuasi
AS Xxxxhagi AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI FILIAALI vastu 50 000 euro kahju ja viivise välja mõistmiseks
Tsiviilasja hind
64 450 eurot Hageja: AS Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx) lepingulised esindajad vandeadvokaat Anto Variku ja Mark Obolenski
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI FILIAAL (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141 Tallinn 11314), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Oksaar Kohtuistungi aeg Resolutsioon
29. märts 2017 Jätta AS Xxxxhagi AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI FILIAALI vastu 50 000 euro kahju ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses AS Xxxxkanda Välja mõista AS-lt Xxxxmenetluskulu 6256,25 (kuus tuhat kakssada viiskümmend kuus eurot) AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kasuks Välja mõista AS-lt Xxxxviivise alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse nõue ja asjaolud
1.AS Xxxx(edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis: 1) tuvastada, et Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali Sõidukikindlustuse tingimuste T749 punktid 9.5. ja 11.4. ei ole saanud Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali ja AS XXXX(reg. nr. xxxx) vahel 06.12.2014.a. sõlmitud sõiduki kaskokindlustuslepingu osaks; 2) alternatiivselt tuvastada Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali ja AS Xxxxvahel 06.12.2014.a sõlmitud sõiduki kaskokindlustuslepingu osaks olevate „Sõidukikindlustuse tingimuste T749“ punktide 9.5. ja 11.4. tühisus; 3) välja mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt ja AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI FILIAALILT solidaarselt AS Xxxxkasuks kahjuhüvitisena 50 000,00 eurot; 4) välja mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt ja AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI FILIAALILT solidaarselt AS Xxxxkasuks viivis 0,03% päevas põhinõudest 50 000,00 eurot alates 10. juunist 2015.a kuni hagi esitamiseni 09. juunini 2016.a summas 5475,00 eurot; 5) välja mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt ja AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI FILIAALILT solidaarselt AS XXXXkasuks viivis 0,03% päevas põhinõudest 50 000,00 eurot alates 10. juunist 2016.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edaspidi 0,03% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.29.03.2017 kohtuistungil loobus hageja haginõuetest kostja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali vastu ja kohus lõpetas 10.04.2017 kohtumäärusega menetluse hageja hagis Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali vastu.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal (kuni 22. aprillini 2016.a ärinimega UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal 06.12.2014 sõiduauto kaskokindlustuslepingu Lexus RX450 (reg.nr xxxx, VIN kood XXXX) (edaspidi sõiduk) suhtes, mille alusel ja järgselt väljastati hagejale kindlustuspoliis nr. XXXX(edaspidi poliis). Poliisi osaks olid sõidukikindlustuse tingimused T749 ja kindlustuslepingute üldtingimused. Poliisi kindlustuse perioodiks on märgitud 06.12.2014 kell 10:24 kuni 05.12.2015.a kell 23:59.
4.20.05.2015 toimus Tallinnas Paldiski mnt 96 lähistel sõidukiga liiklusõnnetus, mille tagajärjel sõitis auto teelt välja vastu posti. Liiklusõnnetuse kui kindlustusjuhtumi toimumisest teavitas hageja kostjat samal päeval. Liiklusõnnetuse tagajärjel tunnistati sõiduk tehniliselt hävinenuks (st. taastamisele mittekuuluvaks). Sõidukil oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtiv kaskokindlustusleping ja kindlustuskaitse. Kindlustusriskiks on muuhulgas õnnetusjuhtum (sh liiklusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine). Eeltoodust tulenevalt on hagi faktiliseks aluseks olev kindlustusjuhtum kaetud kindlustuslepingu alusel kostja poolt ülevõetud riskiga, kuna kindlustusjuhtum toimus liiklusõnnetuse tagajärjel.
5.Kostja otsustas 09.06.2015 tehtud otsusega nr. 2015/061976 mitte lugeda sõidukile, mille omanikuks on AS NORDEA FINANCE ESTONIA, tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste punktidele 9.5 ja 11.4 ja mitte hüvitada sõiduki hävimisest tekkinud kahju. Otsuse põhjenduste kohaselt sõidukikindlustuse tingimuste T749 punkt 9.5. sätestab, et sõiduki juhil peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõidukikindlustuse tingimuste T749 punkt 11.4. sätestab, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt ei hüvita kindlustusandja tekkinud kahju, kui sõidukijuht oli
liiklusõnnetuse toimumise ajal joobes või juhtimisõiguseta.
6.Hageja on seisukohal, et kostja on liiklusõnnetuse kahjujuhtumiks lugemata jätmisel oluliselt eiranud Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr. 3-2-1-163-15, milles kolleegium leidis, et juhiloa kehtivuse lõppemine ei ole juhtimisõiguse puudumine LKindlS § 48 lg 2 p 4 mõttes. Kaskokindlustuslepingu sõidukikindlustuse tingimuste T749“ (tüüptingimuste) punktid 9.5. ja
11.4.on üllatuslikud ega ole saanud lepingu osaks. Kindlustusjuhtumi määratlemisel on keelatud nimetada tingimusi, millal kindlustusjuhtumiga tegemist ei ole. Kindlustusandjal ei ole lubatud tugineda sellisele tüüptingimusele, mis võrreldes poliisis kokkulepitud kindlustusriskiga kitsendab kindlustusandjale soodsal viisil oluliselt kindlustusjuhtumi mõistet. Käesoleval juhul on kostja peitnud hoolsuskohustust reguleerivatesse sätetesse kindlustusriskide välistused, st. andnud teatud hoolsusnõuete järgimisele või järgimata jätmisele kindlustusriski mõjutava sisu. Hageja ei osanud ega saanudki mõistlikult ette näha ega ka lepinguga tutvumisel mõista, et kostja poolt kindlustatavate riskide sisu ja ülevõtmine on lisaks ajakohasele peatükile reguleeritud peatükis, mis reguleerib kindlustusriski kontrolli (mitte kindlustusriski ennast). Kõnealune rikkumine ei saa olla aluseks kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks mittelugemisele, vaid kahju hüvitise piiramisele. Sõidukit juhtinud isiku juhtimisloa olemasolu või selle puudumine ei ole ega saanud olla põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega. Sõidukikindlustuse tingimuste T749 p. 9.5. ja p. 11.4. on vastuolus VÕS § 127 lg-ga 2 ja 3 kahju hüvitamise üldregulatsiooniga, VÕS § 445 lg 3 punktiga 2 ja punktiga 3 ja VÕS § 452 lg 2 punktiga 1 ja punktiga 2, millest kõrvalekaldumine ei ole lubatud.
7.Kuna sõiduk hävis liiklusõnnetuse tagajärjel, siis tuleb kostjal hüvitada hagejale sõiduki turuväärtus 19.05.2015 seisuga 50 000,00 eurot ja väljamaksega viivitamise eest kindlustuslepingute üldtingimuste p. 15.7 alusel viivis 0,03% tasumata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 09.06.2015 otsuse kättesaamisega, sattus kostja kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitusse alates 10.06.2015. Viivis kuni hagi esitamiseni 09.06.2016 on 365 päeva eest põhisummalt 50 000,00 eurot 15,00 eurot päevas kokku 5475,00 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist ka TsMS § 367 alusel 0,03% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 10.06.2016 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt sõlmis hageja kostjaga sõiduki kaskokindlustuse lepingu Premium Kindlustusmaakler OÜ vahendusel ja hagejat esindas lepingu sõlmimisel Xxxx. Kindlustuslepingu osaks on sõidukikindlustuse tingimused T749, mis kehtivad alates 17.02.2014 ja kindlustuslepingute üldtingimused, kehtivad alates 30.05.2013, millele on lepingu sõlmimise protsessis viidanud kindlustusmaakler ning mis on märgitud kindlustuspoliisile. Hagejaga sõlmitud kindlustuslepingus leppisid kostja ja hageja kokku, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei hüvita kindlustusandja kahju, kui sõidukijuht oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobes või juhtimisõiguseta.
9.20.05.2015 toimus sõidukiga Tallinnas Paldiski mnt 96 lähedal liiklusõnnetus, sõiduk sõitis Xxxxjuhtimisel valgustatud sirgelt ja laialt (ühes sõidusuunas neli rida, kogulaiusega 13,8 m) teelt välja, purustades tee ääres asuva metallposti. Xxxxoli alates 10.01.2014 juhtimisõigus ära võetud Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 4-13-4293 ning Põhja Prefektuuri väärteootsusega
nr 2317,13,010426 alates 10.02.2014. Xxxxoli juba eelnevalt viiel korral karistatud sõidukiiruse ületamise eest ja ta suhtub liiklusohutusse ning liikluskorraldusse äärmiselt üleolevalt. Seega ei olnud 20.05.2015 Xxxxpõhjustatud liiklusõnnetus ootamatu ega ettenägematu.
10.Tingimuste p 9.5 kohaselt peab sõiduki juhil olema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Hageja rikkus kindlustuslepingut sellega, et andis sõiduki juhtimise üle isikule, kellel puudus juhtimisõigus. Xxxx rikkus teadlikult ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, mille järgimise kohustus on ka kindlustuslepingus eraldi selgesõnaliselt sätestatud. Xxxx sellise tegevuse eest vastutab hageja tingimuste p 10.1 alusel kui enda tegevuse eest. Hageja on olnud raskelt hooletu ning soodustas oma käitumisega oluliselt hagis nõutava kahju tekkimise võimalikkust. Seetõttu tuleb juhul, kui hageja nõue oleks põhjendatud, hüvitist VÕS § 139 alusel vähendada kuni nullini.
11.Kindlustuslepingud on suunatud õiguspärase käitumise motiveerimisele. Seepärast ei kindlustata juhtimisõiguseta sõitmise võimalike negatiivsete tagajärgede vastu, kuivõrd see oleks vastuolus liiklusseaduse eesmärgiga tagada liiklusohutus. Juhtimisõigus võetakse isikult ära vaid juhul, kui ta on liiklusohtlik ning kujutab endast märgavalt suuremat kahju tekitamise riski. Järelikult tähendab juhtimisõiguse puudumine automaatselt oluliselt suuremat liiklusõnnetuse riski, st esineb põhjuslik seos ning kahju hüvitamisest keeldumine on põhjendatud. Kindlustuslepingus tähendab juhtimisõiguse puudumine olukorda, mis mõjutab kindlustusandja otsust leping sõlmida. Juhtimisõiguseta isikuga seotud risk ei ole hinnatav, kuna juhtimisõiguse puudumise korral puudub kontrollitud info juhi oskuste, teadmise ja isikuomaduste kohta. Tingimuste punkti 11.4 välistus on mõistlik ja vajalik ega saa olla keskmisele liiklejale ega keskmisele sõidukikindlustuse kindlustusvõtjale üllatuslik. Mõistlik ja heauskne kindlustusvõtja ei saa eeldada, et sõidukikindlustus katab juhtimisõiguseta isiku poolt kahju tekitamise riski.
12.Kuivõrd hageja sõlmis lepingu professionaalse kindlustusnõustaja vahendusel, siis ta pidi olema teadlik, et juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevat riski kostja kindlustusleping ei kata. Kostja eeldas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja seaduskuulekust. Kuivõrd tegemist on tavapäratu olukorraga ning riski suurust mõjutava olulise asjaoluga, oleks hageja pidanud kindlustuslepingu sõlmimisel kostjat sellest informeerima. Kui kostja oleks teadnud, et sõidukit hakkab kasutama (juhtima) isik, kellel puudub juhtimisõigus, ei oleks kindlustuslepingut sõlmitud. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda, et kindlustusvõtja ei peaks enam järgima käibes vajalikku hoolt. Käibes vajalikuks hooleks tuleb lugeda seaduse nõuete täitmist.
13.Hagiavalduse kohaselt oli sõiduki turuväärtus vahetult enne liiklusõnnetust 45 000 – 50 000 eurot. Riiklikult tunnustatud ekspert hinnangu kohaselt on sõiduki avariijärgne turuväärtus ca 20 000 eurot. Tingimuste p 13.2.5 ja VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb nimetatud summa sõiduki liiklusõnnetuse eelsest turuväärtusest maha arvestada. Kindlustuspoliisi kohaselt oli omavastutus 200 eurot, seega juhul, kui hagi oleks õiguslikult põhjendatud, on maksimaalne võimalik kindlustushüvitis 29 800 eurot, millest tuleks maha arvata võimalikud hüvitise vähendused hageja rikkumiste tõttu. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka hageja viivisearvestus ning viivisenõue osaliselt alusetu ka juhul, kui kostjal oleks hageja ees täitmata kohustusi.
14.Hagejal ei ole kindlustuslepingu kohaselt õigus nõuda täitmist endale. Sõiduki omanik (soodustatud isik) on AS Nordea Finance Estonia. VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isikul kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kohtuotsuse põhjendused
15.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: •
06.12.2014 sõlmisid hageja ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal Kindlustusmaakler OÜ vahendusel kaskokindlustuslepingu Lexus RX450 (reg.nr xxxx, VIN kood XXXX), omanik AS Nordea Finance Estonia, kindlustamiseks perioodil 06.12.201405.12.2015;
•
hagejale väljastati kindlustuspoliis nr XXXX, lepingu osaks olid sõidukikindlustuse tingimused T749 ja kindlustuslepingute üldtingimused, kindlustusriskiks on muuhulgas õnnetusjuhtum (sh liiklusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine);
•
20.05.2015 toimus Tallinnas Paldiski mnt 96 lähistel sõidukiga liiklusõnnetus, mille tagajärjel sõitis auto teelt välja vastu posti, sõidukit juhtis Lexust Xxxx, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus;
•
liiklusõnnetuse tagajärjel tunnistati sõiduk tehniliselt hävinenuks, sõiduki turuväärtus oli vahetult enne liiklusõnnetust 50 000 eurot ning sõiduki jäänuk jäi hagejale;
•
sõidukil oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtiv kaskokindlustusleping, kostja otsustas 09.06.2015 otsusega nr 2015/061976 mitte hüvitada sõiduki hävimisest tekkinud kahju.
16.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitada.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
18.Kindlustusandja õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest põhineb lisaks kindlustuslepingu osaks oleva sõidukikindlustuse tingimuste T749 ja üldtingimuste ka VÕS § 440 lg-le 1 ja §-le 444.
19.Kindlustuslepingu osaks oleva sõidukikindlustuse tingimuste T749, kehtivad alates 17.02.2014 (lk 19-25), lepingu tingimuste p 9.5 kohaselt peab sõiduki juhil olema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja p 11.4 sätestab, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei hüvita kindlustusandja kahju, kui sõidukijuht oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobes või juhtimisõiguseta. Seega on pooled kokku leppinud, et juhtimisõiguseta sõidukijuhi põhjustatud kahju ei hüvitata.
20.Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 4-13-4293 (lk 75-81) on tõendatud, et Xxxxlt oli juhtimisõigus ära võetud alates 10.01.2014 ja PPA Põhja Prefektuuri väärteo otsusega nr 2317,13,010426 (lk 82-83) on tõendatud et Xxxxlt oli juhtimisõigus ära võetud alates 10.02.2014. Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt oli Xxxx otsusele eelnevalt juba viiel korral karistatud sõidukiiruse ületamise eest ja otsuses oli märgitud, et Xxxx suhtub liiklusohutusse ning liikluskorraldusse üldse äärmiselt üleolevalt, rikkudes liiklusseadust teadlikult ja tahtlikult ohtlikult ning eitades varasemalt karistamist. Nimetatud menetluse kestel pani Xxxx toime uue väärteo, mille eest temalt uuesti juhtimisõigus ära võeti. Kuna Xxxx oli enda juhtimisõiguse puudumisest teadlik, kuid asus sellest hoolimata sõidukit juhtima, siis rikkus ta teadlikult ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, mille järgimise kohustus on sätestatud kindlustuslepingu tingimuste p-s 9.1. Xxxx sellise tegevuse eest vastutab hageja tingimuste p 10.1 alusel kui enda tegevuse eest.
21.Kuivõrd Xxxx oli juhtimisõigus korduvalt ära võetud ning tema liiklusohtlikkus on mitmes väärteomenetluses tuvastatud, ei olnud 20.05.2015 Xxxx põhjustatud liiklusõnnetus ootamatu ega ettenägematu.
22.Kohus on seisukohal, et kostja tüüptingimused on kooskõlas liiklusseaduse (LS) § 90 lg-ga 2, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki omanik, valdaja või juht lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse nõue tuleneb nii lepingutingimustest kui ka liiklusseadusest, siis ei saanud selline tingimus olla hagejale üllatuslik, vaid vastupidi mõistlikule ja heausksele liiklejale peab see olema selge ja ootuspärane.
23.Samadel põhjustel ei ole tüüptingimus vastuolus VÕS § 42 lg-ga 1 ja 2 ning on lepingu osaks erinevalt VÕS § 37 lg-st 3 ja §-st 41 sätestatust. Kohus nõustub kostjaga, et kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda, et kindlustusvõtja ei pea järgima käibes vajalikku hoolt ja võib sõidukit juhtida ilma juhtimisõiguseta. Käibes vajalikuks hooleks tuleb lugeda seaduse nõuete täitmist. Kostja on väitnud, et ta eeldas lepingu sõlmimisel hagejalt seaduskuulekat, hoolsat ja heauskset käitumist ja oli valmis võtma enda kanda riskid, mis võivad realiseeruda käibes vajaliku hoolsuse järgimisel. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas erinevad vaidluse asjaolud hageja viidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-16315 esile toodud vaidluse asjaoludest, kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmist ei saa samastada juhiloa kehtivuse lõppemisega.
24.Kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) detsembris 2014 kehtinud redaktsiooni § 129 lg 1 kohaselt on kindlustusmaaklerlus isiku poolt kindlustusvõtja huvides vahendusega tegelemine eesmärgiga pakkuda tema kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. KindlTS § 141 lg 1 kohaselt peab kindlustusmaakler muu hulgas iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist selgitama kliendi antud teabe alusel välja tema kindlustushuvi ning nõudmised kindlustuslepingule; soovitama kliendile kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele; põhjendama kliendile
antud nõuandeid ja soovitusi; tutvustama sõlmitava kindlustuslepingu tingimusi, eelkõige kindlustusmaksete suurust ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi.
25.Premium Kindlustusmaakler OÜ e-kirjaga (lk 63) ja sõidukikindlustuspakkumisega (lk 64-71) on tõendatud, et hagejat esindas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakler. Premium Kindlustusmaakleri OÜ pakkumisest nähtuvalt on hagejale koostatud pakkumine vastavalt hageja kindlustushuvidele ning kindlustuslepingu nõudmiste ja andmete alusel, mille on hageja maaklerile edastanud. Maakler on palunud teatada hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks ka kindlustushuvi või nõudmiste muutumisest, andmete muutumisest ja riskiasjaoludest, samuti on tehtud ettepanek, võtta ühendust selgituste saamiseks juhul kui kindlustusvõtja soovib täiendavaid selgitusi kindlustuslepingute üldtingimuste, lisariskide, piirangute, välistuste, hüvitamispõhimõtete ja muude lepingutingimuste kohta. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja kindlustusmaaklerilt täiendavaid selgitusi kindlustuslepingu tingimuste kohta küsinud. Kuivõrd hageja sõlmis lepingu professionaalse kindlustusnõustaja vahendusel, siis ta pidi olema teadlik, et juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevat riski kostja kindlustusleping ei kata. TsÜS § 123 lg 1 kohaselt tuleb lähtuda esindaja teadmisest.
26.Kindlustuslepingute üldtingimuste (kehtivad alates 30.05.2013) p-dest 8.1 ja 13.2 ning tingimuste p-dest 8.4 ja 10.1 tuleneb, et kindlustusvõtja vastutab muuhulgas kindlustatud eseme seadusliku valdaja (juhi) eest ega või lubada tal kindlustusriski suurendada. Sellele on lepingu sõlmimise protsessis viidanud ka kindlustuspoliisile märgitud kindlustusmaakler (lk 17-18, 64-71).
27.VÕS § 444 kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab.
28.Tingimuste p 11.2 kohaselt on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja rikkus kohustust, mille eesmärgiks on kindlustusriski realiseerumise võimalikkuse vähendamine, ning kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja sellest tulenevale kindlustusandja kohustusele. Üldtingimuste p 13.3 kohaselt kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski võimalikkust ja kindlustusjuhtum toimub pärast suurenemist, siis vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski võimalikkuse ulatuses.
29.VÕS § 440 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud.
30.VÕS § 443 sätestab, et kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.
31.Asjaoludest nähtuvalt lubas hageja LS § 90 lg 2 keeldu rikkudes sõidukit juhtima xxxx, kes Maanteeameti vastuse (lk 74) kohaselt ei omanud õigust juhtida mootorsõidukit. Seega suurendas ta riski kindlustusjuhtumi toimumisele, kuid ei teatanud sellest kostjale.
32.Juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki juhtimisega kaasnevaid riske ei ole kostja oma vastuväidete kohaselt nõustunud üle võtma ega kinni maksma, sest juhtimisõiguse puudumise korral puudub kontrollitud info juhi oskuste, teadmise ja isikuomaduste kohta ning ei saa temaga kaasnevat riski hinnata samadel alustel juhtimisõigusega isikutega. Kohus nõustub kostjaga, et sellises olukorras ei pruugi liiklusõnnetus olla „ootamatu ja äkiline“ sündmus, mis on tingimuste p 1.6 ja p 5.3.1 järgi kindlustusjuhtumi olemuslik tunnus. Kindlustuslepingus tähendab juhtimisõiguse puudumine eeltoodust tulenevalt olemuslikult olukorda, mis mõjutab kindlustusandja otsust leping sõlmida (VÕS § 42 lg 2). Seega on juhtimisõiguse puudumine oluline riskiasjaolu, millest hageja oleks pidanud kostjat teavitama. Järelikult tähendab juhtimisõiguse puudumine automaatselt oluliselt suuremat liiklusõnnetuse riski, st esineb põhjuslik seos ning kahju hüvitamisest keeldumine on põhjendatud. Juhtimisõiguseta sõitma minek on teadlik ja tahtlik rikkumine (mitte ootamatu või ettenägematu juhtum), seega VÕS § 452 lg 2 p 1 lubab sellist kokkulepet. Juhtimisõiguse puudumise tõttu liiklusõnnetuse risk suurenes ning sellel oli mõju liiklusõnnetuse tekkimisele, seega on kokkulepe kooskõlas ka VÕS § 445 lg 3 p 2 ja 3 ning § 452 lg 2 p 2.
33.Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hagi kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõue VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi arvestatava viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Kostja palub kohtul määrata kohtuotsuses kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt välja käesolevas tsiviilasjas kantud õigusabikulud 6256,25 eurot (käibemaksuta) vastavalt menetluskulude nimekirjale.
38.Advokaadibüroo NOVE OÜ 12.10.2016 arve nr 20160400 summas 4193,75 eurot (käibemaksuta) hõlmab alljärgnevaid teenuseid: hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine. Kliendi edastatud lisainformatsiooni ja materjalidega tutvumine. Esialgse arvamuse kujundamine ning suhtlemine kliendiga seoses juhtumi asjaolude, tõendite ning menetluspositsiooniga 3h 40min. Kostja vastuse koostamine, tõendite kogumine ja sellega seotud suhtlemine kliendiga. Kostja vastuse lisade komplekteerimine; vastuse esitamine kohtule ning edastamine hageja esindajale 21h 45min. Advokaadibüroo NOVE OÜ 31.01.2017 arve nr 20170021 summas 1127,50 eurot (käibemaksuta) hõlmab alljärgnevaid teenuseid: hageja 12.01.2017 esitatud täiendavate seisukohtade ja taotluste analüüs; hageja esitatud väidete kõrvutamine kostjate 07.10.2016 vastusega ning täiendavate tõendite ja vastuväidete esitamise vajalikkuse analüüs; hageja taotluste osas seisukoha kujundamine 1h, kohtu 16.01.2017 e-kirjaga tutvumine. Suhtlus ekspert Lexuse ja selle jäänuki väärtuse osas seoses hageja 12.01.2017 seisukohtades tõstatatud küsimustega. Hageja 12.01.2017 esitatud seisukohtadele ja taotlustele vastuse koostamine ja esitamine kohtule ning edastamine hageja esindajale 4h 20min. Ettevalmistus kohtuistungiks. Esindamine kohtuistungil. Kliendile ülevaate andmine istungist ja edasisest menetlusest 1h 30min. Advokaadibüroo NOVE OÜ 31.03.2017 arve nr 20170146 summas 935 eurot (käibemaksuta) hõlmab alljärgnevaid teenuseid: hageja esindaja Mark Obolenski 15.03.2017 e-kirjaga (kompromissiettepanek) tutvumine ning selle edastamine kliendile10min Telefonikõne Mark Obolenskiga (vastuseks hageja 15.03.2017 kompromissipakkumisele). Kliendi teavitamine kõnest ning kompromissi võimalikkuse arutamine kliendiga 15min. Kohtuistungiks ettevalmistumine 2h 30min. Esindamine kohtuistungil. Kliendile lühiülevaate andmine kohtuistungist ja järgnevatest menetlustähtaegadest 2h 45min.
39.Seega kokku on kostja 2 kulud tsiviilasja nr 2-16-9064 menetluses olnud 6256,25 eurot (s.o 4193,75 + 1127,50 + 935) pluss käibemaks kokku 37 tunni ja 55 minuti õigusabi eest.
40.Kostja kinnitab, et kõik käesolevas taotluses nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-16-9064. Kõik taotluses toodud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindajate vandeadvokaat Marika Oksaare ja vandeadvokaat Andrus Katteli tunnitasumäär on 165 eurot/tund (käibemaksuta).
41.Riigikohus on pidanud mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks 2011.a hagimenetluses 147,49 eurot (Riigikohtu nr 3-2-1-98-13, p-d 5, 9, 13 koosmõjus). Riigikohus on 2011-2012.a menetluses lugenud põhjendatud tunnihinnaks 153 eurot (11.02.2015 lahend 3-2-1-115-14, p 14) ja 2013-2014.a 193,20 eurot (03.03.2015 lahend nr 3-3-1-82-14, p 28). Kindlustusvaidluses on tunnihinda 165 eurot peetud mõistlikuks (30.11.2016 lahend nr 3-21-131-16). Seega on käesoleva asja õigusabi tunnihind menetluse toimumise aega ning vaidluse spetsiifilisust arvestades põhjendatud. Vaidlus hõlmab spetsiifiliste tsiviil-, kriminaal- kui avalik-õiguslikke regulatsioonide tundmist ning nende omavahelise suhtestumise analüüsi.
42.Lähtudes eeltoodust palub kostja määrata kindlaks tema menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt välja menetluskulud summas 6256,25 eurot ja viivis vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras.
43.Hageja ei ole kostja menetluskuludele kohtu antud tähtajaks vastuväidet esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulu on esitatud mõistlikus suuruses, antud asja keerukust ja kohtuasja ajamisele kulunud ajakulu arvestades põhjendatud. Seega kuulub menetluskulude taotlus täies ulatuses rahuldamisele ja hagejalt kostja kasuks koos viivisega väljamõistmisele. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.