Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Tsiviilasi nr 2-14-7285 tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud; kostja vastuväited ja menetluse käik Hageja Vändra vald (vallavalitsuse kaudu) esitas kostja P.R.i ja A.L.u vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude ja alternatiivnõudena alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 43 796.54 eurot. 20.05.2015 vaheotsusega kohus jättis aegumise tõttu rahuldamata Vändra valla hagi P.R.i vastu alusetult saadud (TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 järgi) 43 796.54 eurot nõudes. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja P.R.i taotluse aegumise kohaldamiseks Vändra valla hagis P.R.i vastu kahju (TsÜS § 150 lg 2 järgi) 43 796.54 eurot nõudes ja jätkas asjas menetlust. Tallinna Ringkonnakohus 14.12.2015 kohtuotsusega jättis Pärnu Maakohtu 20.05.2015 otsuse muutmata, jättis P.R.i apellatsioonkaebuse rahuldamata ja saatis asja menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule. Riigikohus määrusega 28.03.2016.a. jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 30.10.2016 esitas hageja kohtu nõudel hagiavalduse tervikteksti, mille kohaselt kostja oli Vändra vallavanem perioodil 5.11.2002 – 1.11.2005, perioodil 1.11.2005 – 6.11.2009 ja perioodil 6.11.2009 – 4.12.2013. Vallavanemana töötamise ajal on ta perioodil 13.01.2005 – 5.12.2009 põhjustanud hagejale ebaseaduslike tehingutega kahju summas 43 796.54 eurot, mida kriminaalasjas 1-13-7409 nimetatakse kuriteoga saadud varaks. Kostja on 2.10.2013. a. antud kohtu alla kriminaalasjas süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 2 ja 3 järgi omastamises suures ulatuses ametiisiku poolt. Kohtu alla andmise ajal oli kostja Vändra vallavanem. Kohtuotsus nimetatud kriminaalasjas on jõustunud. Kriminaalasjas pannakse kostjale süüks, et ta pikema aja jooksul lõi olukorra ja kasutas skeeme, mille tulemusena ja ebaseaduslike haldusaktide abil omastas ta hagejalt vahendeid, millega tasuti kinni kostja liisitud maasturite liisingumaksed – vald maksis liisingu, kuid omanikuks sai vallavanem (kostja). Seda enam, et nimetatud maastureid ei olnud vallale üldse vaja, sest sõiduk (Bora), mis oligi vallavanema ametisõitudeks mõeldud ja vallavanem saanuks sellega oma ametikohustusi täita, oli vallal läbi liisingu olemas (Lisa nr 2 A ja B. Selgitus: Vallas oli vallavanema kasutuses Volkswagen Bora registreerimise tähisega xxxxxxxx ajavahemikul 29.09.2004 - 30.09.2007. 30.09.2007 osteti sõiduk jääkväärtusega 44491,00 krooni liisingfirmalt välja. 2008 märts otsustati anda VW Bora sissemaksu hinnaga 100,000 krooni uuele liisingfirmale ja liisiti VW passat. Leping kehtis kuni 30.03.2013.). Seega maasturid sisuliselt osteti vallavanemale valla rahaga selleks, et rahuldada vallavanema kiindumust uhketesse autodesse ja sellega seonduvat edevust – tegemist oli vallavarale tehtud toreduslike kulutustega TsÜS § 63 p 3 mõttes. Kostja oli teadlik kuidas on autode olukord vallas ja millised on seaduslikud protseduurid autode liisimisel. Siiski kasutas ta ära volikogu vähest teadlikkust ja pani volikogu tegema küsitava õigusliku jõuga otsuseid, mille alusel vald maksaks kinni vallavanema eraomandisse läbi liisingu soetatavad sõiduautod. Valla poolt kostja kontole makstud summad kanti pearaamatupidaja poolt lihtsalt majanduskulusse, ehkki selleks seaduslik alus puudus. Kostja sai tulu, kuid makse ei maksnud. Ka kostjate poliitilise ja juhtimusliku kontrolli all olnud hageja (vald) ei maksnud makse, mis võib tähendada täiendavat maksuriski hagejale, mille võimalikku suurust ei saa samuti siinkohal täpselt määrata. Hagejal uue juhtimise all ei olnud muud võimalust, kui pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli kostja hagejale võlgu põhivõlga summas 43 796.54, millele lisanduvad viivised põhivõlale, mille kohta esitab hageja sellekohase viivisnõude eraldi. Nõue on tekkinud üldiste deliktiõiguslike põhimõtete järgi, kus Kostja oma kriminaalmenetluses tuvastatud õigusvastase ning süülise käitumisega on põhjustanud kannatanule (Hageja) kahju, olles 2 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 Hageja arvel rikastunud. Sellisel juhul ja VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama. VÕS § 1037 lg 1 järgi tuleb õigustatud isikule hüvitada rikkumise teel saadu hariliku väärtuse, millele lisaks võib õigustatud isik VÕS § 1039 järgi nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Hagiavalduse tervikteksti osas (arvestades maakohtu vaheotsusest tulenevat) on maakohus on oma vaheotsusega leidnud, et nõue on teatud alustel aegunud, kuid aegunud ei ole kahjunõue TsÜS § 150 lg 2 järgi. Selle kohaselt kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lg 1 sätestatud 3-aastase aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Tegemist on nn rikastumisnõudega, mille eesmärk alusnormina on pehmendada ebaõiglust kannatanu (hageja) suhtes, kes ei saa oma nõuet esitada TsÜS § 150 lg 1 alusel. Nõudel TsÜS lg 2 järgi on autonoomne aegumistähtaeg, lg 3 järgi kümneaastane tähtaeg alates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. TsÜS § 150 lg 2 alusel esitatav nõue ei välista alusetu rikastumise väljaandmisest tulenevaid nõudeid, kuid sellisel juhul peab kohustatud isik olema käitunud õigusvastaselt ja olema kannatanule kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1043). VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodu põhjal tuleb vastata küsimusele, kas nõue on üldiste deliktiõiguslike põhimõtete järgi tekkinud ja kas kannatanu on saanud sellest kahju. Samuti tuleb välja selgitada, kas kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud. Küsimuse lahendamisel tuleb juhinduda rikkumiskondiktsiooni sätetest (VÕS § 1037 lg 1 ja 1039). Kostja möönab: asjaolud, kas hageja sai kahju, kas kostja rikastus seoses kahju tekitamisega, selgitab kohus asja sisulisel lahendamisel. Seega tuleb maakohtul tuvastada TsÜS § 150 lg 2 sätestatud eeldused: 1) kas kohustatud isik on käitunud õigusvastaselt ja on selles süüdi; 2) kas kannatanule on tekkinud kahju (VÕS § 1043 jj); 3) kas kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud. Hageja on seisukohal ja on seda ka senise menetluse käigus tõendanud, et kostja on käitunud õigusvastaselt, olles selles ka süüdi. Samuti on tõendatud, et hagejale on tekkinud kahju ning kahju tekitaja (kostja) on kannatanu (hageja) arvel rikastunud. VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik VÕS § 1039 järgi lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 43 796.54 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikus vastuses hagile leiab, et hagi rahuldamiseks tuleb maakohtul tuvastada TsÜS § 150 lg 2 sätestatud eeldused: 1) kas kohustatud isik on käitunud õigusvastaselt ja on selles süüdi; 2) kas kannatanule on tekkinud kahju (VÕS § 1043 jj); 3) kas kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud. Hagiavalduse punkti 23 kohaselt hageja on senise menetluse käigus tõendanud, et kostja on käitunud õigusvastaselt, olles selles ka süüdi; et hagejale on tekkinud kahju ning kahju tekitaja (kostja) on kannatanu (hageja) arvel rikastunud. Põhitõendiks on Pärnu Maakohtu otsus kostja süüdimõistmise kohta omastamises. Kostja on aga seisukohal, et hageja ei ole kõiki kahju hüvitamise eeldusi tõendanud.

Tsiviilasi nr 2-14-7285 127 lg 5 alusel. Kahju hüvitamine toimub antud juhul kohtuotsusega, seega on kohtul kahjusumma määramisel kohustus sellest summast maha arvata kostja poolt nimetatud kulud kohtu poolt määratud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-14-7285 õigusliku alust kostja sõiduauto kasutusse võtmiseks, sõltumata sellest, kuidas see kasutamine hiljem vormistati. Kuna volikogu volitas vallavalitsust sõiduki kasutusse võtmisega tegelema, ja olukord oli sama ka 2008 aastal, otsustas vallavalitsus 2008 aastal kostja uue liisitud sõiduki kasutusse vormistada ise. Vallavalitsuse korraldus kehtis samuti kuni 2010. Hageja tahe kasutada kostja sõidukeid ajavahemikul 2005-2009 väljendus ka iga aasta valla aruannete kinnitamisel, milles olid kostja sõidukitega seotud kulud lahti kirjutatud ja ei saanud olla volikogu või revisjonikomisjoni liikmetele arusaamatud. Hageja vastuväited kostja sõidukite kasutusse võtmisele on esitatud alles 2014 aastal alustatud kohtumenetluses ning on paljasõnalised.

Liisingumaksed 129556/8280 264903,27/16930,40 Väljaostmine 52500/3355

Kokku 222056/14192 264903,27/16930,40 5 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 Vahe 17 % Alates 2013 aastast on hageja poolt vallavanemale liisitud sõiduki Hyundai i40 liisingumakseks oli 2814 eurot aastas , mis oleks teinud 58 kuu eest kokku 13601 eurot, mis on vaid 3300 euro kostja sõiduki kasutamisest soodsam (kui võtta 2014 aasta liisingumaksed 3128 eurot aastas, siis oleks 58 kuu eest juba 15118 eurot). Seega võib lugeda mõistlikuks kasutustasuks valla sõidukite kasutustasu.

Tsiviilasi nr 2-14-7285 samuti kiitis heaks, vastasel juhul ei oleks volikogu neid aruandeid kinnitanud. Alates 01.01.2006 kehtinud KOKS § 39.1 lg 2 järgi kinnitab volikogu majandusaasta aruande hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. See tähendab seda, et volikogu liikmete võimuses oli kahju tekkimist peatada ja vältida. KOKS § 48 lg 3 kohaselt revisjonikomisjon kontrollib: 1) valla- või linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või linna vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla või linna eelarvele; 4) valla või linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) valla- või linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. Sama paragrahvi lg 4 järgi revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asutusi valla või linna põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Sama paragrahvi lg 7 järgi revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Kui volikogu revisjonikomisjon oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks olnud kostja sõidukite väidetavalt ebaseaduslik kasutamine viie aasta vältel võimalik. Oleks järelevalvaja vallavalitsuse tegevuse üle, ei ole volikogu ega revisjonikomisjon juhtinud vallavanema tähelepanu lepingute sõlmimise või sõidukite kasutamise asjaoludele, mis ei olnud seadusega kooskõlas (hageja arvates). Et kostja täidab oma ülesandeid oma isiklikke sõidukeid kasutades, oli nähtav kõigile vallaelanikele, sh volikogu liikmetele, kes oleks võinud kasutamist takistada. Volikogu liikmetel on õigus tutvuda vallavalitsuse dokumentidega ja esitada volikogu istungile päevakorra küsimused, mh seoses ka sõidukite kasutamisega. Volikogu liikmed ei ole seda ajavahemikul 2005-2009 teinud ka lasknud väidetaval kahjul suureneda, kinnitades möödunud aasta aruandeid ja algava aasta eelarveid, mis sisaldasid samuti kulutusi kostja sõidukitele. Sellest tulenevalt taotleb kostja võimaliku kahjuhüvitise vähendamist kuni 0 euroni.

Tsiviilasi nr 2-14-7285 võimalik täita osade kaupa ja sellega ei saa olla kahjustatud ka hageja huvid. Hageja on kohalik omavalitsus ja ei sattu raskesse majanduslikku olukorda juhul, kui hagejale soodsat kohtuotsust ei täideta korraga. Kostja töötasu on käesoleval ajal 504,43 eurot netosummas, mis laekub panka (lisa 6). Pere vajadused rahuldatakse abikaasa abil, mille tõttu oleks kostjal võimalik loovutada oma väljamõistetava summa katteks töötasust igakuiselt 300 eurot. Kohtuistungil 20.03.2017.a. hageja esindaja palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil 20.03.2017.a. kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 13.01.2005 sõlmisid P.R. eraisikuna ning T.H. kui Vändra vallavalitsuse esindaja sõiduauto kasutusvalduse lepingu, mille kohaselt P.R. andis enese kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Touareg registreerimismärgiga 939MIN Vändra vallavalitsuse kasutusse ning Vändra vallavalitsus kohustus tasuma P.R.i poolt seoses nimetatud sõidukiga tehtud remondija hooldustööd (I toimik tl. 62). 24.03.2008 sõlmiti P.R.i kui eraisiku ja T.H. kui Vändra vallavalitsuse esindaja vahel „Vara tasuta kasutamise leping“, mille kohaselt P.R. kui omanik andis Vändra Vallavalitsuse kasutusse sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga 143MLD ning Vändra Vallavalitsus kohustus tasuma omanikule kindlustuslepingust tulenevad kohustused ja omaniku poolt tehtud vajalikud kulutused ja tööd omaniku poolt esitatud kuludokumentide alusel. Nimetatud lepingud olid vallavalitsuse raamatupidamisele aluseks esitatud arvete põhjal vallavara arvelt P.R.ile rahaliste ülekannete tegemiseks. Kriminaalasjas 1-13-7408/10.04.2014.a.tehtud jõustunud otsusega on tuvastatud, et vaidlusalused lepingud on KVS § 24 lg. 1 ja lg.4 ja TsÜS § 129 lg.1 alusel tühised. Kohus leiab, et kriminaalasjas tehtud otsus on tsiviilasjas tõendiks vastavalt TsMS § 272 lg.2. Kostja P.R. oli lepingute sõlmimise ajal (13.01.2005 ja 24.03.2008.a.) Vändra vallavanem. Vallavanemana oli ta samal ajal ka ametiisik vastavalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg.2 p.15. Lepingud sõlmisid kostja P.R. eraisikuna ja T.H. Vändra Vallavalitsuse esindajana kui vallavanema asendaja. KVS § 24 lg 1 kohaselt ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga v. muid sarnase iseloomuga v. huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. T.H. oli 25.08.2003 jõustunud vallavolikogu otsusega kinnitatud vallavanema asetäitjaks, kellel Vändra vallavanema statuudi p.12 alusel oli õigus asendada vallavanemat tema äraolekul. Kuna vallavanem ei olnud lepingute sõlmimiste ajal ära ehk tema asendamise alus tehingu sõlmimisel asetäitja poolt puudus, sai asetäitja vallavalitsuse nimel lepinguid sõlmida

8 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 vaid vallavanema volituse alusel. T.H. ei saanud olla lepingute sõlmimise ajal vallavanema asendaja, kuna selleks puudus alus. KVS § 6 lg.3 järgi ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, peab informeerima sellest asutuse juhti v. ametikohale valimise õigusega organit, taotledes vastavate otsuste vastuvõtmise ja tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule. Seega oleks pidanud P.R. informeerima keelatud tehingu tegemise vajadusest Vändra vallavolikogu , kes oleks saanud määrata P.R.`ile ühekordse tehingu tegemiseks asendaja. P.R. Vändra Vallavolikogu keelatud tehingu tegemise vajadusest KVS mõttes ei informeerinud. Nimetatu ei nähtu kohtule esitatud volikogu otsustest. Tehingute tegemise ajal kehtinud redaktsioonis KVS § 24 lg 4 järgi on KVS § 24 lg 1 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing tühine. Kohus leiab, et 13.01.2005.a. P.R.`i ja valla vahel sõlmitud sõiduauto kasutusvalduse leping ja 24.03.2008.a. sõlmitud vara kasutamise leping on tühised tehingud KVS § 24 lg.4 järgi. KOKS § 10 lg.1 järgi vald on avalik- õiguslik juriidiline isik , keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuste põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. KOKS § 22 lg.1 p. 23 järgi volikogu ainupädevusse kuulub valla esindamise korra kehtestamine. KOKS § 22 lg.1 p.8 (tehingute tegemise aja redaktsioonis) järgi volikogu ainupädevusse kuulus laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine. Vändra valla põhimääruse , kinnitatud Vändra Vallavolikogu määrusega nr.1/18.01.2000.a. § 16 lg.1 p. 6 järgi vallavolikogu ainupädevusse kuulus laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine , mis ei olnud tagatud jooksva aasta eelarvega. P.21 järgi kuulus volikogu ainupädevusse valla esindamise korra kehtestamine (I toimik tl. 2836). Põhimääruse § 28 lg.1 järgi vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Vändra valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja eraõiguslike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, Vändra valla põhimäärusele ning Vändra valla esindamise korrale. Kohus leiab, et ka volikogu ei ole oma otsusega T.H.le tehingute sõlmimiseks õigust andnud. Vastavad volikogu otsused mõlema tehingu puhul puuduvad. Vändra Vallavolikogu otsus nr.1/18.01.2005.a. ei anna T.H.`le õigust tehingu sõlmimiseks. Samuti on tegemist hilisema kuupäevaga otsusega s.t. tehing oli eelnevalt juba tehtud. Otsusest ei nähtu kellele kuuluva ja millise sõiduki kasutusvaldusse võtmisega nõustuti ja millistel tingimustel ning mis väärtuses kohustusi vallale võeti. Tegemist ei olnud P.R.`ile kuuluva isikliku sõiduautoga ning isikliku sõiduki pealt ei kuuluks tasumisele liisingumaksed. Samuti ei saanud 18.01.2005.a. otsus olla aluseks 24.03.2008.a. lepingu sõlmimiseks , kuna nimetatud lepingu asjaolusid volikogule otsustamiseks ei ole üldse esitatud. Vald ei saanud etteulatuvalt otsustada mitme aasta pärast sõlmitavat tehingut, mille kohta 2005 aastal andmed puudusid. Vändra Vallavalitsus korraldusega nr.82/24.03.2008.a. otsustas võtta valla valdusse ja kasutusse maastur Audi Q reg.märgiga 143 MLD ning sõlmida vara tasuta kasutamise leping ja kinnitada Vändra Vallavalitsuse kommunaalasutuse juhataja T.H. valla esindajaks lepingu sõlmimisel. Korralduse on allkirjastanud T.H. ja vallasekretär A.L. (IV toimik tl.22). T.H.l puudus pädevus allkirjastada vallavalitsuse korraldust vallavanema asemel, kuna vallavanem ei olnud ära ja vallavolikogu ei olnud tehingu tegemist otsustanud. Haldusmenetluse seaduse § 63 lg.2 p.3 järgi haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev organ. HMS § 63 lg.1 järgi tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.

9 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 See, et T.H. oli 19.08.2003.a. vallavolikogu otsusega kinnitatud vallavanema asetäitjaks, kellel Vändra vallavanema statuudi p.12 alusel oli õigus asendada vallavanemat tema äraolekul, ei andnud talle õigust vallavanemaga eelpoolnimetatud lepingute sõlmimiseks (IV toimik tl. 29). Vallavanem ei olnud tehingute sõlmimise ajal ära ja täitis ise vallavanemana oma tööülesandeid. 2008.a. kehtinud Vändra vallavolikogu määrus nr.5/21.03.2006.a. Vändra valla põhimääruse § 8 järgi lepingute sõlmimisel esindab valda vallavanem v. tema asendaja. Põhimääruse § 23 lg.4 järgi vallavanemat asendab tema äraolekul vallavalitsuse liige , kelle nimetab igakordselt asendajaks vallavanem oma käskkirjaga ( I toimik tl. 4751). P.R.`il vallavanemana puudus õigus volitada T.H.`t vastavat lepingut endaga sõlmima. Sellist volitust ei ole andnud ka Vändra vallavolikogu. Sellise lepingu sõlmimisele ei kohaldunud T.H.`le Vändra vallavolikogu 19.08.2003.a. otsusega antud volitus , mille kohaselt T.H. määrati P.R.`i asetäitjaks. Vändra Vallavolikogu määrusega nr.3/18.01.2000.a. vastu võetud Vändra valla vara valitsemise , kasutamise ja käsutamise korra p.2.1 vallavara käesoleva korra tähenduses on Vändra valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Korra p.6.1.2 järgi varaliste kohustuste võtmise otsustab vallavolikogu, kui võetakse muid varalisi kohustusi, kui need kohustused ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. Vändra Vallavolikogu määrusega nr.5/19.02.2008.a. vastu võetud Vallavara valitsemise korra § 2 järgi vallavaraks käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad esemed, sealhulgas rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Korra § 9 lg.3 järgi muu rahalise kohustuse võtmise otsustab vallavolikogu, kui sellega võetakse rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes v. mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele. 13.01.2005.a. ja 24.03.2008.a. sõlmitud lepingud on tühised ka TsÜS § 129 lg 1 alusel, kuna T.H.l puudusid eelpoolnimetatud põhjustel volitused lepingute sõlmimiseks vallavalitsuse nimel. Vaidlusaluste tehingute sõlmimise sai otsustada vallavalikogu, kuid mõlema tehingu puhul vastavad volikogu otsused puuduvad. TsÜS § 129 lg.1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, v.a. juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi , selle hiljem heaks kiidab. Esindusõiguseta esindaja on isik, kes teeb tehingu teise isiku nimel ega oma kas üleüldse esindusõigust v. ületab tehingu tegemisel esindusõiguse piire e. esindusõiguse ulatust. Kostja väited, et kui kohus asub seisukohale, et sõidukite kasutuslepingud on tühised, tuleb tuvastada kas tehing vastas mõne teise tehingu tunnustele ja kostja arvates vastasid 13.01.2005 ja 24.03.2008 sõlmitud sõiduki kasutusvalduse leping ja tasuta kasutamise leping tavalise asja kasutuslepingu tunnustele. Kohus leiab, et vaidlusalused lepingud ei vasta mõne muu lepingu tunnustele , mis ei ole tühised. Sõlmitud lepingud on igal juhul tühised nii KVS § 24 lg.4 kui ka TsÜS § 129 lg.1 järgi. TsÜS § 129 lg.3 kohaselt kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata v. esindusõigust ületades , võib tehingu teine pool teha isikule , kelle nimel tehing tehti , ettepaneku tehing heaks kiita . Heakskiit on kehtiv , kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kriminaalasjas 1-13-7408/10.04.2014.a.tehtud jõustunud otsusega ei leidnud tuvastamist, et volikogu oleks tagant järele 13.01.2005.a. ja 24.03.2008.a. sõlmitud lepingud heaks kiitnud. Heakskiiduna ei saa käsitleda Vändra Vallavolikogu otsust nr.1/18.01.2005.a., kuna otsusest ei nähtu , kellele kuuluva ja millise sõiduki kasutusvaldusse võtmisega nõustuti ja millistel 10 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 tingimusetel. Kohus on kriminaalasjas tunnistajana üle kuulanud vallavolikogu liikmed , kes kinnitasid, et arutati vallavanemale isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni maksmise küsimust, mitte aga juba sõlmitud lepingut. Kohtus tunnistusi andnud vallavalikogu liikmed tõendasid , et arutelu oli üldsõnaline , auto kohta mingeid arvestusi nemad ei näinud ja nad arvasid, et jutt on kütusekulu kompenseerimisest. Enamjaolt tunnistajad kinnitasid, et jutt oli vallavanemale kompensatsiooni maksmisest isikliku autoga töösõitude tegemise eest 2000 krooni kuus ja nemad said aru, et auto omanik on P.R.. Seega kohus leidis, et P.R.`i ütlused , et volikogu otsustas hüvitada liisinguga seotud kulutused , on teiste tõenditega ümber lükatud. Samuti kriminaalasjas leidis kohtus tõendamist, et vallavolikogu liikmeid ei informeeritud vallavanema autole tehtavate kulutuste osas. Kuna kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et volikogule ei esitatud otsustamiseks kõiki vajalikke andmeid lepingute kohta siis ei saa lugeda, et volikogu on lepingud heaks kiitnud 15.02.2005.a. otsusega nr.3 , millega kinnitati valla 2005.a. eelarve ( IV toimik tl. 31-36) v. volikogu 21.03.2006.a. määrusega nr.3 , millega otsustati kinnitada Vändra valla 2006.a. eelarve (IV toimik tl.4) v. volikogu 20.02.2007.a. määrusega nr.5, millega kinnitati Vändra valla 2007.a. eelarve (IV toimik tl. 43) v. 19.05.2008.a. määrusega nr.12 , millega otsustati kinnitada Vändra valla 2008.a. eelarve. Eelarvest ei nähtu, mis liiki kulud konkreetselt kinnitati. Samuti Vändra valla 2008.a. eelarve võeti vastu 19.02.2008.a. s.o. ajal , mil kostja sõidukit Audi Q7 ei olnud veel omale liisinud (IV toimik tl. 48-51) TsÜS § 84 lg.1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on jõustunud vaheotsusega 2-14-7285 / 20.05.2015.a. tuvastanud, et Vändra valla nõue P.R.`i vastu on aegunud TsÜS § 84 lg.1 ja VÕS § 1028 järgi (alusetu rikastumine) ja nõue ei ole aegunud kahju nõudes TsÜS § 150 lg.2 alusel. Muul alusel kahju nõue on aegunud. TsÜS § 150 lg.2 järgi kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta pärast sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. TsÜS § 150 lg.2 annab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kõrvale täiendava nõude. Tegemist on õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõudega, mille sisuks on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, kusjuures see nõue tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on TsÜS § 150 lg.1 järgi aegunud. Selle eeldused on aga samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega s.t. kohustatud isik peab (erinevalt alusetust rikastumisest tulenevatest nõuetest) üldjuhul olema käitunud õigusvastaselt ja olema selles ka süüdi, kannatanu aga saanud kahju (VÕS § 1043 jj). Seega tuleb esmalt nõue kindlaks teha üldiste deliktiõiguslike sätete järgi. Muu hulgas tuleb kindlaks teha kas kannatanu on saanud kahju. Lisaks tuleb tuvastada VÕS § 1037- 1039 järgi, kas kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-45-10 p.13. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitamata, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati muu hulgas 1) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 2) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 3) heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

11 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 VÕS-i järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos), õigusvastasus ja süü. Metoodiliselt toimub koosseisu elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt ja samas järjekorras, nagu nimetatud. Delikti objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal, süü puudumist aga peab tõendama kostja. Sõlmitud kahe lepinguga (13.01.2005 sõiduauto kasutusvalduse leping ning 24.03.2008 vara tasuta kasutamise leping) seoses esitas P.R. vallavalitsusele tasumiseks erinevaid arveid ning kasutas talle esitatud arvete eest tasumiseks Vändra vallavalitsuse krediitkaarte nr 4277243605876659 ning nr 4277243607577412. Kohtule on esitatud arved, mille alusel on P.R.i isiklikule arvelduskontole tehtud ülekanded vallavalitsuse arvelt. 2005. aastal on Reimannile tehtud 12 väljamakset kogusummas 60 270,08 krooni, s.o 3851,96 eurot, 2006 aastal 24 väljamakset kogusummas 133 849,36 krooni, s.o 8554,53 eurot, 2007 aastal 25 väljamakset kogusummas 157 353,72 krooni, s.o 10056,74 eurot, 2008. aastal 29 väljamakset kogusummas 179 150,68 krooni, s.o 11449,82 eurot ja 2009 aastal 27 väljamakset kogusummas 145 043,63 krooni, s.o 9269,98 eurot. Seega tehti aastatel 2005 kuni 2009 P.R.i poolt Vändra vallavalitsusele esitatud arvetega seoses P.R.i isiklikule arveldusarvele nr 1107337905 Vändra vallavalitsuse arveldusarvelt nr 10902015352006 kokku 117 väljamakset kogusummas 675 667,47 krooni ehk 43 183,02 eurot (II toimik tl. 31-156). Samuti on P.R. kasutanud Vändra Vallavalitsuse krediitkaarte nr. 4277243605876659 ja nr. 4277243607577412 talle esitatud arvete tasumiseks perioodil 24.09.2008 – 14.10.2009 kokku summas 9599.40 Eesti krooni ehk 613.51 eurot (II toimik tl 38, 166-170, 178-179). Antud tsiviilasjas on hageja esitanud nõude P.R.`i vastu kokku summas 685 266,87 krooni ehk 43 796,54 eurot. P.R. on kriminaalasjas 1-13-7408 süüdi mõistetud KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi s.t. et ta omastas ajavahemikul 13.01.2005 - 15.12.2009 Pärnumaal, Vändra vallas Vändra Vallavalitsuselt viimase nõudeõiguse AS SEB Panga vastu suuruses kokku 43 796.54 eurot (III toimik tl 7-45). Kriminaalasjas tehtud otsusega on tuvastatud , et aastatel 2005 kuni 2009 tehti P.R.`i poolt Vändra Vallavalitsusele esitatud arvetega seoses P.R.`i isiklikule arveldusarvele nr.1107337905 Vändra Vallavalitsuse arvelt 10902015352006 alusetult kokku 117 väljamakset summas 675 667.47 krooni e. 43183.02 eurot, millise summa P.R. omastas. Samuti P.R. kasutades talle esitatud arvete tasumiseks Vändra Vallavalitsuse arvetele väljastatud krediitkaarte pööras P.R. temale usaldatud võõra vara , milleks oli Vändra vallavalitsuse nõudeõigus AS SEB Panga vastu enese kasuks ja omastas. Kõik maksed, mida P.R. sai tema poolt vallavalitsusele esitatud dokumentide alusel on saadud ebaseaduslikult ja on tema poolt omastatud. Samuti kohus on leidnud, et P.R. pani kuriteo toime otsese tahtlusega . Kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega 3-7-1-1-793/ 07.01.2015 (III toimik tl 46). Seega on kostja pannud toime õigusvastase teo ja samaaegselt kriminaalkorras karistatava teo , mille tagajärjel on hagejale tekkinud kahju summas 43183.02 eurot ja kostja on kahju tekitamises süüdi. Tegemist on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega kui ka heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kohus leiab, et ilma õigusliku aluseta hageja rahaliste vahendite omastamisega on tekkinud hagejale kahju ja kostja väited, et kahju ei ole tekitatud, ei ole millegagi põhjendatud. Et kindlaks teha kas kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, tuleb esmajoones kõne alla rikkumiskondiktsiooni sätted. Paragrahvid 1037- 1040 täiendavad deliktiõiguse regulatsiooni. VÕS § 1037 lg.1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit , muud õigust v. valdust käsutamise , kasutamise, äratarvitamise , ühendamise , segamise v. ümbertöötamisega v. muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja ei ole hageja 12 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 arvel alusetult rikastunud. Antud juhul kostja õigusvastase tegevuse tulemusel andis valla kasutusse ilma hageja nõusolekuta sõidukid ning hageja hüvitas kostjale kõik sõidukite kulutused. Tehingute tühisuse tuvastamisel on kohus hageja nõusolekute puudumist käsitlenud. Kostja omand suurenes hageja poolt tehtud rahalistest ülekannetest ja hageja rahaliste vahendite kasutamisest (krediitkaartide kasutamine). Kostja sai ilma õigusliku aluseta enda kasutusse kostja rahalisi vahendeid kokku summas 43796.54 eurot. See, et hagejal saadud rahalised vahendid ei ole alles v. et ta need ära kulutas ei tähenda, et kostja ei ole alusetult rikastunud. Seega kohus leiab, et kostja on hagejale kahju tekitanud ja samaaegselt alusetult rikastunud. VÕS § 127 lg.1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lg.5 järgi kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, v.a. juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Antud normi eesmärk on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi. Kostja väitel tuleb kahjusummast maha arvata järgmine kasu, mida hageja sai: 1) kuni aastani 2005 kasutas hageja kostja sõidukit ja maksis kostjale kokkuleppel 5000 krooni e. 319.56 eurot kuus. Kui hageja oleks jätkanud hüvitise maksmisega siis oleks ta pidanud vaidlusaluse perioodi eest kostjale tasuma 58 kuu eest 18 534.38 eurot. Hüvitise suurus ei oleks muutumatu 5 aasta jooksul (kallines kütus , hooldus). Kui hüvitis oleks 6000 krooni kuus oleks hageja pidanud ära maksma 22 241 eurot, 7000 krooni puhul 25 948 eurot jne. 2) Võrreldes hageja kasutuses olevate sõidukite VW Bora ja VW Passat kasutustasu ja kostja sõidukite VW Touareg ja Audi AQ7 kasutustasu on vahe 17%. Alates 2013.a. on hageja poolt vallavanemale liisitud sõiduki Hyundai 140 liisingumakseteks 2814 eurot aastas , mis oleks teinud 58 kuu eest kokku 13 601 eurot, mis on vaid 3300 eurot kostja sõiduki kasutamisest soodsam (kui võtta 2014 aasta liisingumaksed 3128 eurot aastas, siis oleks 58 kuu eest juba 15 118 eurot, Seega võib lugeda mõistlikuks kasutustasuks valla sõidukite kasutustasu. 3) Kahjusummast tuleb maha arvata 100% kütusekulu + kütusekaardi hooldustasu kogu perioodi eest kokku 191 609.86 krooni e. 12 246.10 eurot. Kostja sõidud olid tehtud hageja huvides ja kütust kulus nii palju kui vaja oli. Hageja ei ole tõendanud, et vallavanema ülesannete täitmisel kasutatud kütuse kulu oli väiksem. 4) Kahjusummast tuleb maha arvata 100% hooldus ja remondikulud kogu perioodi eest summas 101235.34 krooni e. 6470.11 eurot. Valla ülesannete täitmiseks sõiduki korrashoid oli vajalik ja hageja ei ole tõendanud , milliseid kulutusi ta vajalikuks ei loe. 5) Kahjusummast tuleb maha arvata 100% liikluskindlustus kogu perioodi eest summas 5146 krooni s.o. 328.89 eurot, sest ilma liikluskindlustuseta ei ole võimalik sõita ja vallavanema ülesandeid täita. 6) Kahjusummast tuleb maha arvata 100% hagejale tasutud hüvitis valla sõiduki kasutamise eest isiklikeks sõitudeks kogu perioodi eest summas 109 844 krooni s.o.7020 eurot. Kui hageja võttis kasutusse kostja sõiduki , siis peab vaid hageja kostjale tasuma , mitte vastupidi. 7) Kahjusummast tuleb maha arvata valla poolt liisinguandjale topelt makstud arve ( Suve Auto AS 14.08.2007.a. arve 264005664) summas 2252 krooni s.o. 143.93 eurot, kuna nimetatud summa on kostja hagejale 21.12.2011.a. tagastanud. 13 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285

Kohus leiab, et kahjuhüvitisest ei saa kasuna maha arvata hüvitist mida hageja maksis kostjale kokkuleppel kuni aastani 2005.a. kostja sõiduki kasutamise eest. 2005- 2009.a. vastavat kasutust poolte vahel kokku ei lepitud. Kostja väited, et vallale oli vajalik veel üks sõiduk, mille oleks pidanud liisima, on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Valla kasutuses olid sõidukid Volkswagen Bora ja Volkswagen Passat. Samuti kahjusummast ei ole põhjendatud maha arvata sõidukite Volkswagen Touareg ja Audi Q7 liikluskindlustust ja hooldus ning remondikulude makseid, kuna hageja ei pea õigusliku alusteta hüvitama kostja poolt endale liisitud sõidukite makseid. Kostja ise kasutas liisitud sõidukeid s.h. isiklikeks sõitudeks. Kostja esindaja võttis kohtuistungil õigeks , et kahjust tuleb maha arvata kostjale topelt makstud arve s.o. Suve Auto AS arve 264005664/14.08.2007.a. summas 2252 krooni s.o. 143.93 eurot, mille kostja on Vändra vallale 21.12.2011.a. tagasi maksnud (II toimik tl. 34, IV toimik tl. 119-121, 134). Seega 143.93 eurot tuleb kahjuhüvitisest maha arvata. Kohus leiab, et kahjusummast tuleb maha arvata ka kostja poolt hagejale tasutud hüvitis sõidukite kasutamise eest kokku summas 16500+18000+18000+23000+34344= 109 844 krooni s.o. 7020 eurot ( IV toimik tl.26,27). Kohus võtab arvesse kostja poolt esitatud tõendi s.o. valla finantsjuhi koostatud tabel 1 tagasimaksete kohta ja Vändra valla 2009 majandusaasta aruande (III toimik tl. 162, IV toimik tl. 26). Kuna 13.01.2015.a. ja 24.03.2008.a. sõlmitud lepingud on tühised ja hageja nõusolek sõidukite kasutusse võtmiseks puudus, siis puudus alus ka vallal saada makseid P.R.`ilt sõidukite isiklikeks sõitudeks kasutamise eest ja vald sai nimetatud maksetega alusetult kasu. Nimetatud maksed tuleb kahjuhüvitisest kasuna maha arvata. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega , mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. See oleks vastuolus hüvitise määramise üldpõhimõttega, et hüvitada tuleb tekkinud kahju. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-180-15 p.31. Kostja poolt liisitud vaidlusaluste sõidukitega teostas kostja osaliselt töösõite Vändra valla huvides, kuid täpset arvestust selle üle ei peetud. Hageja lep. esindaja kinnitas kohtuistungil, et kütust on kasutatud nii hageja sõitudeks kui ka kostja erasõitudeks , kuid mis ulatuses hageja esindaja ei osanud öelda (IV toimik tl. 134). Kostja esindaja kohtuistungil leidis, et kütusekulu, mis jääb tema kanda võiks olla 28%, kuna nädalas on 5 tööpäeva ja 2 puhkepäeva. Kuna mõlemad pooled kinnitasid , et hageja poolt kostjale tasutud kütust kasutati nii hageja sõitudeks kui ka kostja sõitudeks siis kohus leiab, et kahjuhüvitisest tuleb kasuna osaliselt maha arvata kütusekulu. Tegemist on hageja poolt kütusele säästetud kuludega. Kohus arvestab, et nädalas on 5 tööpäeva x 8 tundi ja 2 puhkepäeva s.o. laupäev ja pühapäev. Seega nädala sees oli võimalik sõidukit kasutada hageja huvides 2/3 ulatuses ja 1/3 väljaspool tööaega kostja huvides ning nädalavahetusel 100 % kostja sõitudeks. Tõenäoliselt iga päev ei olnud vajalik teha sõite ja kasutada selleks kütust hageja huvides. 1 kuu aastas oli kostjal puhkus, mil ta tööl ei käinud ning aastas on ka riigipühad, mil on puhkepäev. Sõidukite kasutamine toimus perioodil märts 2005 – detsember 2009.a. s.o. 58 kuud – 5 kuud (5 aasta puhkus) = 53 kuud. Seega kohus hindab kahjust võimalikku mahaarvatavat kasu siseveendumuse järgi ja analoogia alusel vastavalt TsMS § 233 lg.1 ja VÕS § 127 lg.6. Kohus leiab, et kahjuhüvitisest tuleb hageja kasuna maha arvata ca 40% kütusekulu+ kütusekaardi hooldustasust ( kokku 12 246.10 eurot, millest 40% 4898.44 eurot) s.o. kokku 4900 eurot (92,45 eurot kuus).

14 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 VÕS § 139 lg.1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel v. ohu tagajärjel , mille eest kahjustatud isik vastutab , vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses , milles need asjaolud v. oht soodustasid kahju tekkimist. Lg.2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule v. jättis kahju tekitamise ohu tõrjumata v. jättis tegemata toimingu , mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja leiab, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel ja seega tuleb kahjuhüvitist vähendada 0 euroni. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kahju tekkis kostja enda õigusvastase tegevuse tulemusel. See, et volikogu kinnitas perioodil 2005- 2009 majandusaasta aruanded ei tähenda, et kahju tekkis hagejast tulenevatel põhjustel. Vändra Vallavolikogu revisjonikomisjon koosolekul 12.01.2010.a. arutas Vändra Vallavolikogu 18.01.2005.a. otsuse „Isikliku sõiduauto kasutusvaldusesse võtmine“ kehtetuks tunnistamist ja sellega seonduvat (III toimik tl.110). Komisjoni istungil Andres Sõnajalg avaldas oma seisukoha , et vallavolikogu 18.01.2005.a. otsus ja eelpoolnimetatud otsuste alusel sõlmitud lepingud on tühised. Vändra vallavolikogu revisjonikomisjon koosolekul 12.01.2010.a. otsustas pöörduda hinnangu saamiseks eksperdi poole (III toimik tl.110). Arvamus küsiti vandeadvokaat Ljudmila Tamar`ilt, kelle 08.03.2010.a. kirjaliku arvamuse kohaselt on lepingud kehtivad ja küsitav on kahju olemasolu. (III toimik tl. 103-109). Käesolevaks ajaks on kostja kriminaalkorras karistatud ja kahju hüvitamise hagi kohtule esitatud. Vändra Vallavolikogu on otsusega nr.10/ 19.01.2010.a. tunnistanud kehtetuks Vändra Vallavolikogu 18.01.2005.a. otsuse Isikliku sõiduauto kasutusvaldusse võtmine ja otsustanud vallavalitsusel lõpetada 24.03.2008.a. sõlmitud vara tasuta kasutamise leping 01.02.2010.a. (III toimik tl.128). Kostja leiab, et kahju tekitaja ei pea hüvitama kahju ulatuses , milles kannatanu on oma kulusid säästnud. Valla arengu- ja eelarve komisjoni 12.01.2005.a. koosolekul põhjendas vallavalitsuse finantsjuht vallavanema sõiduki kasutusse võtmist sellisel viisil riiklike maksude vähendamisega, mis oleks vallale kasulik: kui maksta vallavanemale edasi hüvitist , siis selle pealt oleks maksud 3189 krooni kuus, kui vormistada sõiduk valla „omandisse“ ja vallavanem hakkab maksma vallale, siis oleks erisoodustusmaksuks summa 50% väiksem. Selline arvestus erisoodustusmaksu arvestamiseks kehtis 2005- 2009.a. ja hageja on erisoodustusmaksu näol kulutusi säästnud summas vähemalt 97 962 krooni s.o. 6260.91 eurot. kostja taotleb hageja poolt säästetud kulude võrra võimaliku kahjuhüvitist vähendada v. hüvitisest maha arvata. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud , et sellisel viisil erisoodustusmaks oleks vähenenud. Sõidukeid ei saanud vormistada „ valla omandisse“. Vaidlusaluste sõidukite omanikud olid liisinguandjad, mitte ka kostja. Samuti valla maksude vähendamine kostja ebaseadusliku tegevuse (tühiste tehingute sõlmimine) tulemusel , ei ole põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Sellisel alusel kahjuhüvitise vähendamine v. kahjuhüvitisest mahaarvamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas seaduses sätestatud kahjuhüvitise vähendamise põhimõttega. Kohus leiab, et kahjusummast tuleb maha arvata järgnev kasu 143.93+ 7020+ 4900 = 12063.93 eurot. Seega on kahjunõue põhjendatud kokku summas 43796.54 – 12063.93 = 31732.61 eurot.

15 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 Kostja taotles kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramist viisil, et kostja tasub hagejale kahju igakuuliselt 300 eurot, istungil kostja esindaja täpsustas, et igakuuliselt 500 eurot. Hageja vaidles sellisel viisil otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramisele vastu. TsMS § 445 lg.1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja v. tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata v. et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramine kostja poolt taotletud kujul ei ole põhjendatud. Olenemata kostja igakuuliste sissetulekute suurusest on kostjal piisavalt vara , et kohtuotsust koheselt täita. Vastavalt kinnistusraamatu andmebaasile kuulub kostjale 8 kinnistut (IV toimik tl.131). Arvestades kahjuhüvitise suurust toimuks tasumine 500 eurot kuus ebamõistlikult pika aja jooksul, mis ei ole põhjendatud ja on hagejale ülemäära koormav. Seega tuleb jätta rahuldamata taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue summas 43796.54 eurot (100%) ja hagi rahuldamisele summas 31732.61 eurot (72.45%). Seega kohus leiab, et on põhjendatud jätta menetluskulud 27.55% hageja kanda ja 72.45% kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja Vändra vald (vallavalitsuse kaudu) palub menetluskulude nimekirja kohaselt välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud koos käibemaksuga summas 6630.30 eurot, millest õigusabikulud moodustavad 5730.30 eurot ja riigilõivud 900.00 eurot (hagilt ja hagi tagamise taotluselt) Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõivude näol on tegemist vajaliku ja vältimatu kuluga. Hageja õigusabikulud vastavalt esitatud arvetele on järgmised: Advokaadibüroo Andresson Consulting Network järgmised arved 1)Arve 2014014, 12.02.2014, 781.25 eurot + käibemaks 20% = 937.50 eurot. 10.02.2014 materjalidega tutvumine ja hagi esialgse projekti koostamine ja kliendile tutvumiseks saatmine 3h 30m.

16 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 11.02.2014 Kirjavahetus prokuröriga ja aresti/konfiskeerimise kohtuliku hüpoteegiga valla kasuks asendamise arutamine. Hagiavalduse projekti täiendamine hagi tagamise taotlusega 2h 45m. Kostja on seisukohal, et kuna sama valla esindaja esindas valda kriminaalmenetluses, sai enamus materjalidest esindajale tuttavaks (hagiavalduse lisad on kõik kriminaalasja materjalidest) kriminaalmenetluses, seega ei ole põhjendatud 10.02.2014 materjalidega tutvumisele ja hagi esialgse projekti koostamisele ajakulu 3 t 30 min. Põhjendatud oleks 2 t. Põhjendatud ei ole ajakulu kirjavahetusele prokuröriga, mis ei puutu tsiviilkohtumenetlusse. Hageja oli vaba arestima kostja kinnistuid. Hagi tagamise taotluse koostamine ei vaja 2 t 45 min. Põhjendatud oleks 1 t. 2)Arve 2014017, 18.02.2014, 750.00 eurot + käibemaks 20% = 900 eurot. 14.02.2014 Kohtumine Vändras kliendi juures, hagiavalduse projekti arutamine ja muudatuste/täienduste kavandamine 1h 30m; 17.02.2014 Hagi täiendamine ja kliendiga vastav kirjavahetus 2h 35m; 18.02.2014 Hagi ja selle lisade üleslaadimine E-toimikusse (osalt ebaõnnestus seoses suure mahuga) 1h 10m; 18.02.2014 Hagiavalduse lisade paljundamine paberkandjale esitamiseks kohtule (kuna EToimik ei võtnud mahukaid dokumente vastu) 45m. Kostja on seisukohal, et arvestades selles arves märgitut, kulus hagiavalduse koostamisele kokku koos eelmises arves märgituga 7 t 35 min (3 t 30 min+1 t 30 min+2 t 35 min), mis on ebamõistlikult suur ajakulu. Põhjendatud oleks (lisaks arves nr 201404 aktsepteeritule 2 t) veel 2 t. Kostja on seisukohal, et hagi ja selle lisade üleslaadimine e-toimikusse ei ole õigusabikulu, mida peab kinni maksma kostja, eriti olukorras, kus üleslaadimine ei õnnestunud. Ei ole põhjendatud ajakulu 1 t 10 min. Samuti ei ole põhjendatud ka hagiavalduse ja lisade paljundamine paberkandjal 45 min, sest tegemist ei ole vajaliku kuluga. Kõik hagiavalduse lisad olid hagejal olemas elektrooniliselt kriminaalasja toimikus, mida oleks võinud edasi saata ka tsiviilkohtule. Kohus leiab , et arvestades kohtule esitatud hagi (17 lehel) , et arvetest 2014014 ja 2014017 (p.1 ja 2) on põhjendatud kulu materjalidega tutvumisele, kliendiga arutamisele ja hagiavalduse koostamisele ning kliendile tutvumiseks saatmisele ja kohtule esitamine kokku 7 tundi ja hagiavalduse projekti täiendamine hagi tagamise taotlusega (2,5 lehel) 1 tund 30 minutit, kokku 1275 eurot (koos käibemaksuga). Kokku ei ole põhjendatud kulu 3 tunni ja 45 minuti eest summas 562.50 eurot (koos käibemaksuga). 3)Arve 2014021, 03.03.2014, kokku 306.25 eurot + käibemaks 20% = 367.50 eurot. 19.02.2014 Hagi lisade paberkandjal esitamine kohtu kantseleisse 25m; 20.02.2014 Kohtule tagatiste osas selgituste andmine ja tagatisraha tasumise korraldamine 1h 05m; 25.02.2014 Kohtumääruse kättesaamine kohtust, kohtumäärusega tutvumine, kliendile informatsiooni andmine 1h 15m. Kostja on seisukohal, et arusaamatu ja põhjendamatu ajakulu 25 min hagiavalduse lisade esitamise eest paberkandjal, sest kostja teadaolevalt tegi seda valla töötaja (ka kostja esindajale). Arusaamatud ka muud toimingud, mida on hageja esindaja väidetavalt teinud, kokku 2 t 20 min. Põhjendatud ei ole mitte ühtegi tundi. Kohus leiab, et põhjendatud kulu ei ole hagi lisade paberkandjal kohtule esitamine. Nimetatud toiming ei nõua juriidilisi teadmisi ja lisad saab paberkandjal kohtule esitada ka 17 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 hageja ise. Samuti ei võta nimetatud toiming aega 25 minutit. Kohtule ei ole arusaadav mida tähendab kohtule selgituste andmine tagatise osas ja tagatise on tasunud hageja Vändra vallavalitsus ise. Seega selles osas ei ole õigusabikulud põhjendatud. Kohtumääruse kättesaamine , määrusega tutvumine (hagi tagamise määrus 2,5 lehel) ja kliendile info edastamine on kohtu hinnangul põhjendatud kulu kokku 30 minutit summas 75 eurot (koos käibemaksuga). Põhjendatud ei ole kulud summas 292.50 eurot. 4)Arve 2014071, 01.10.2014, 187.50 eurot + käibemaks 20% = 225 eurot. 05.09.2014 Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsust arvesse võttes haginõude täiendav analüüs; kliendiga telefoninõupidamine 1h 30m. Kostja on seisukohal, et arusaamatu ja põhjendamatu ajakulu 1 t 30 min, mis ei kajastu mitte üheski menetlusdokumendis. 5) Arve 2014076, 06.11.2014, 600.00 eurot + käibemaks 20% = 720 eurot. 13.10.2014 Istungiks ettevalmistumine, Ringkonnakohtu otsusest kriminaalasjas väljavõtte tegemine ja kohtule saatmine 1h 05m; 13.10.2014 Kohtuistung 1h 30m; 03.11.2014 Hagi lisade ülevaatamine; tõendite nimekirja exeli tabeli kontrollimine ja kliendile tagasisidestamine. Hagiavalduse esitamine e-toimiku vahendusel 2h 45m. Kostja on seisukohal, et põhjendatud on ajakulu 13.10.2014 istungiks ettevalmistamine ja osalemine 2 t 35 min. Ülejäänud ajakulu on arusaamatu ja põhjendamatu. Kohus leiab, et p.4 ja 5 on põhjendatud ajakulu haginõude täiendav analüüs ja kliendiga nõupidamine, Ringkonnakohtu otsuse kriminaalasjas kohtule saatmine 1 tund , istungiks ettevalmistus 1 tund , kohtu korraldav eelistung 1 tund ja 30 minutit ja 03.11.2014.a. hageja esitas kohtule hagi täpsustatud teksti koos lisadega kokku 181 lehel, kuna kohus tegi eelistungil hagejale ettepaneku esitada täpsustatud hagi koos kahju arvestusega. Kohus loeb põhjendatud kuluks 2 tundi ja 45 minutit. Seega põhjendatud kulu kokku 6 tundi ja 15 minutit s.o. 937.50 eurot (koos käibemaksuga). Põhjendatud kulu ei ole 225+720-937.50=7,50 eurot. 6)Arve 2015051, 08.10.2015, 156.25 eurot + käibemaks 20% = 187.50 eurot. 02.09.2015 kohtuotsusega tutvumine ja kliendile raporteerimine 1h 15m. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ja käesoleva asjaga ei ole seotud ajakulu kohtuotsusega tutvumisele, mis on tehtud A.L.u kaebuses haldusasjas nr 3-14-50833 (1.09.2015 kohtuotsus) 1 t 15 min (arves märgitud „vallasekretäri kaebus“). Kohus leiab, et nimetatud kulu ei ole kantud seoses käesoleva kohtuasjaga vaid vallasekretäri kaebuse kohtuasjaga, seega ei ole tegemist põhjendatud kuluga summas 187.50 eurot. 7)Arve 2016016, 03.03.2016, 637.50 eurot + käibemaks 20% 765 eurot. 08.02.2016.a. Kaebuse koostamine ringkonnakohtule 4h 15m. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ja käesoleva asjaga ei ole seotud ajakulu kaebuse koostamisele ringkonnakohtule 4 t 15 min, kuna sellist toimingut käesolevas asjas ei ole tehtud. Ei ole seda tehtud ka A.L.u kaebuses haldusasjas nr 3-14-50833. Kohus nõustub kostjaga, et käesolevas asjas ei ole 08.02.2016.a. hageja kaebust ringkonnakohtule esitanud , seega ei ole tegemist põhjendatud kuluga summas 765 eurot.

18 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 Kostja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 12.06.2015.a. Pärnu vaheotsusele 20.05.2015.a. ja Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse 14.12.2015.a.

Maakohtu

8)Arve 2016030, 01.06.2016, 520.83 eurot + käibemaks20% = 625 eurot. 27.05.2016 Kostja 26.05.2016 menetlusdokumendiga tutvumine, nõupidamine kliendiga, hageja seisukoha koostamine ja saatmine kohtule 3h 00m 29.05.2016 Kostja 28.05.16 taotlustega tutvumine ja vastuse koostamine ja saatmine kohtule ja vastaspoolele 1h 10m. Kostja on seisukohal, et põhjendatud on ajakulu kostja 26.05.2016 menetlusdokumendiga tutvumisele 1 t ja 0,5 t hageja 27.05.2016 mittesisulise seisukoha koostamiseks, kokku 1,5 t. Põhjendatud ei ole ka ajakulu 1 t 10 min kostja taotlusega tutvumisele ja mittesisulise vastuse, mis suures osas kordab eelmist vastust 27.05.2016, koostamisele. Põhjendatud oleks 0,5 t. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu 17.05.2016.a. s.o. kostja 26.05.2016.a. menetlusdokumendiga tutvumine , kliendiga nõupidamine ja hageja seisukoha koostamine põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi arvestades hageja seisukoha pikkust sisuliselt 0,5 lehel. 29.05.2016.a. kostja taotlusega tutvumine ja vastuse koostamine ajakulu 1 tund ja 10 minutit peab kohus põhjendatuks. Seega põhjendatud kulu kokku 3 tundi ja 10 minutit summas 475 eurot. Põhjendatud kulu ei ole 1 tunni ulatuses 150 eurot. 9)Arve 1017-0170, 17.10.2016, 330.00 eurot + käibemaks 20% =396 eurot. 28.09.16 Hagiavalduse tervikteksti koostamine kohtu nõudel (seoses vaheotsusega)- 3 tundi. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ei ole hagiavalduse tervikteksti koostamise ajakulu 3 t, sest hagiavaldus kordab suures osas hageja varasemaid dokumente. Põhjendatud oleks 1,5 t. Kohus leiab esitatud hagiavalduse tervikteksti (sisuliselt 4,5 lehel) , et antud kulu on põhjendatud 3 tundi s.o. 396 eurot. 10)Arve 0227-0045, 27.02.2017, 137.50 eurot + käibemaks 20% = 165 eurot. 17.02.17 Vastaspoole advokaadi seisukoha ja tõenditega tutvumine - 1 tund 15 min. Kostja on seisukohal, et ajakulu 1 t 15 min on põhjendatud. Kohus leiab samuti , et nimetatud ajakulu on põhjendatud 1 tund ja 15 minutit 165 eurot (koos käibemaksuga). 11)Arve 0321-0059, 21.03.2017, 368.17 eurot + käibemaks 20% = 441.80 eurot. 20.03.17 Kohtuistungiks ettevalmistumine – 35 min; kohtuistung 2h; transpordikulud ViimsiPärnu-Viimsi (280km * 0.3). Kostja on seisukohal, et põhjendatud on kohtuistungiks ettevalmistamine 35 min ja kohtuistung 2 t, kokku 2 t 35 min. Põhjendatud ei ole esindaja transpordikulu 84 eurot+km= 100,80 eurot. TsMS § 144 p 2 järgi kuuluvad hüvitamisele menetlusosalise enda, mitte tema esindaja sõidukulud. Kohus leiab, et põhjendatud kulu on ajakulu istungiks ettevalmistamiseks 35 minutit ja kohtuistung 2 tundi s.o. 64.17 + 220 + käibemaks20% = 341 eurot. Samuti on põhjendatud otsene transpordikulu kohtuistungile Viimsi- Pärnu – Viimsi 280 km x 0,3 + käibemaks= 100.80 eurot. Kohus leiab, et lepingulisele esindajale hüvitatavaks kuluks võib olla ka otsene sõidukulu s.o. transpordikulu , milleks on nt. bussipileti maksumus v. autokütuse maksumus. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-64-13 p.13. Samuti kohus leiab, et transpordikulu on põhjendatud arvestada 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta analoogia alusel Riigi 19 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused , maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja kord ning taotluse esitamise tingimused , vastu võetud Justiitsministri määrusega 16/ 26.07.2016.a. § 17 lg.2. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja kinnitab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindaja tunnitasu on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud kokku riigilõivud 900 eurot + õigusabikulud 1275 + 75+ 937.50+475+396+165+ 341 = 3664.50 eurot + esindaja transpordikulu 100.80 eurot = 4665.30 eurot. Kostja P.R. palub menetluskulude nimekirja kohaselt välja mõista Vändra vallalt kostja kasuks menetluskulud summas 7260 eurot (õigusabikulud 6372 eurot ja riigilõiv 600 eurot) ning välja mõista Vändra vallalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 600 eurot on vajalik ja vältimatu kulu. Kostja õigusabikulud vastavalt esitatud arvetele on järgmised: a)Arve nr 108, 28.11.2014, 1440 eurot + käibemaks 20% = 1728 eurot. 1) 18.02.2014 hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ja analüüsimine- 2,5 t x 120= 300 eurot. 2) Kostja 20.03.2014 vastuse koostamine – 3,0 t x 120= 360 eurot. 3) 13.10.2014 eelistungil osalemine – 1,5 t x 120= 180 eurot. 4) Hageja 03.11.2014 täpsustatud hagiavaldusega tutvumine ja analüüsimine – 2,0 t x 120= 240 eurot. 5) Kostja 25.11.2014 täiendav vastus ja vaheotsuse taotlus – 3,0 t x 120= 360 eurot. Hageja on seisukohal, et 18.02.2014 hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele ajakulu 2 tundi ja 30 min. Põhjendatud oleks 30 min. 20.03.2014 vastuse koostamine – 3,0 tundi. Põhjendatud oleks 1,5 tundi. Hageja 03.11.2014 täpsustatud hagiavaldusega tutvumine ja analüüsimine – 2,0 tundi. Põhjendatud oleks 30 min. Kostja 25.11.2014 täiendav vastus ja vaheotsuse taotlus – 3,0 tundi. Põhjendatud oleks 1 tund. Hageja peab põhjendatuks 7 tundi. Kohus leiab, et arves 108/28.11.2014.a. on põhjendatud kulu kokku 10 tunni ulatuses 1440 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab arvestades esitatud hagi , selle täiendust ja dokumentaalseid tõendeid ning kostja poolt esitatud vastuseid , et p. a ei ole põhjendatud kulu täpsustatud hagiga tutvumine ja täiendav vastus ning vaheotuse taotlus kokku 2 tunni ulatuses 288 eurot. b)Arve nr 044, 09.06.2015, 840 eurot + käibemaks 20% =1008 eurot. 6) Hageja vastusega tutvumine kostja 25.11.2014 vastusele ja taotlusele – 1,0 t x 120= 120 eurot. 7) 28.01.2015 eelistungil osalemine – 1,0 t x 120= 120 eurot. 8) Hageja 17.02.2015 vastuse ja tõenditega tutvumine ja analüüsimine – 2,0 t x 120= 240 eurot. 9) Kostja 11.03.2015 seisukoha koostamine – 3,0 t x 120= 360 eurot.

20 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 Hageja on seisukohal, et hageja vastusega tutvumine kostja 25.11.2014 vastusele ja taotlusele – 1,0 t. Põhjendatud oleks 30 min. Hageja 17.02.2015 vastuse ja tõenditega tutvumine ja analüüsimine – 2 tundi. Põhjendatud oleks 1 tund. Kostja 11.03.2015 seisukoha koostamine – 3,0 tundi. Põhjendatud oleks 1,5 tundi. Hageja peab põhjendatuks 3 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ajakulu hageja vastuse ja tõenditega tutvumisele ja analüüsimisele 1 tunni ulatuses ja 11 03.2015.a. seisukoha koostamisele 0,5 tunni ulatuses kokku 216 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik kulu kokku 5,5 tundi 792 eurot (koos käibemaksuga) c) Arve nr 045, 09.06.2015, 840 eurot + käibemaks 20% 1008 eurot. 10) Pärnu Maakohtu 20.05.2015 vaheotsusega tutvumine ja analüüsimine – 2,0 t x 120 = 240 eurot. 11) apellatsioonkaebuse koostamine - 5,0 t x 120= 600 eurot. Hageja on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 20.05.2015 vaheotsusega tutvumine ja analüüsimine – 2,0 tundi. Põhjendatud oleks 1 tund. Apellatsioonkaebuse koostamine - 5,0 tundi. Põhjendatud oleks 2,5 tundi. Hageja peab põhjendatuks 3 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et piisav aeg vaheotusega tutvumisele ja analüüsimusele on 1 tund ja apellatsioonkaebuse koostamisele (sisuliselt 4 lk) 3 tundi. Seega on põhjendatud ja vajalik kulu 4 tundi 576 eurot. Põhjendatud kulu ei ole 3 tundi 432 eurot d)Arve nr 006, 07.01.2016, 540 eurot + käibemaks 20 % = 648 eurot. 12) Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2015 otsusega tutvumine ja analüüsimine – 1,0 t x 120 = 120 eurot. 14) 13.01.2016 kassatsioonkaebuse koostamine - 3,5 t x 120= 420 eurot. Hageja on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2015 otsusega tutvumine ja analüüsimine – 1,0 tund. Põhjendatud oleks 45 min. 13.01.2016 kassatsioonkaebuse koostamine - 3,5 tundi. Põhjendatud oleks 2 tundi. Hageja peab põhjendatuks 1 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab arvestades Tallinna Ringkonnakohtu otsuse pikkust ja kassatsioonkaebuse pikkust (sisuliselt 3 lk) on antud arve põhjendatud ja vajalik kulu kokku 3,5 tundi 504 eurot. Põhjendatud kulu ei ole 1 tund 144 eurot. e)Arve nr 061, 26.05.2016: 15)(menetluse jätkamine) tõendite kogumine, kohtupraktika analüüsimine, 26.05.2016 seisukoha koostamine - 5,0 t x 120 = 600 eurot + käibemaks 20%= 720 eurot. Hageja peab põhjendatuks 2,5 tundi. Kohus leiab arvestades 26 .05.2016.a. seisukoha pikkust (sisuliselt 7 lehel+ tõendite nimekiri) on antud kulu vajalik ja põhjendatud 5 tundi 720 eurot. f)Arve nr 020, 16.02.2017, 690 eurot + käibemaks 20% = 828 eurot. 16) 28.09.2016 kompromisstaotluse koostamine Vändra volikogule - 0,75 t x 120 = 90 eurot. 17) 30.10.2016 hagiavalduse terviktekstiga tutvumine - 1,0 t x 120 = 120 eurot. 18) 15.02.2017 seisukoha koostamine + tõendite kogumine) - 4,0 t x 120 eurot = 480 eurot. Hageja on seisukohal, et 30.10.2016 hagiavalduse terviktekstiga tutvumine - 1,0 tund. Põhjendatud oleks 30 min. 15.02.2017 seisukoha koostamine + tõendite kogumine) - 4,0 tundi. Põhjendatud oleks 2 tundi. Hageja peab põhjendatuks 2 tundi ja 30 minutit.

21 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik kulu hagiavalduse terviktekstiga tutvumiseks (pikkus 4,5 lk) ja vastuse koostamiseks ning seisukoha esitamiseks arvestades , et eelnevalt on seisukohad juba esitatud, on 4 tundi. Kompromissettepaneku koostamine 0,75 tundi , kokku 4,75 tundi 684 eurot. Põhjendatud kulu ei ole 1 tund 144 eurot. g)Arve nr 032, 21.03.2017: 19) 20.03.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 3,0 t x 120 = 360 eurot+ käibemaks 20% = 432 eurot. Hageja seisukohast jääb arusaamatuks, kas hageja peab põhjendatuks 1 tundi või 2 tundi. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga arvestades kohtuistungi kestust 2 tundi ja 20 minutit. Seega põhjendatud kulu istungiks ettevalmistuseks ja kohtuistungil osalemiseks 3 tundi 432 eurot. Kostja kinnitab, et kõik ülalpool loetletud menetluskulud on tehtud seoses käesoleva menetlusega. Kostja kinnitab, et ta ei saa eraisikuna käibemaksu tagasi. Kostja esindaja tunnitasu on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud. Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku riigilõiv 600 eurot + õigusabikulud (1440+ 792+576+504+ 720+684 + 432 ) 5148 eurot = 5748 eurot. Hageja peab tasuma kostja menetluskuludest 27.55% s.o. 1583.57 eurot (27.55% 5748-st) ja kostja peab tasuma hageja menetluskuludest 72,45% s.o. 3380 eurot ( 72,45% 4665.30-st). Tehes menetluskulude nõuetega tasaarvestuse peab kostja tasuma hagejale menetluskulusid 3380 – 1583.57 = 1796.43 eurot. Hageja nõudel tuleb vastavalt TsMS § 177 lg.4 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

22 (23)

Tsiviilasi nr 2-14-7285 JÕUSTUMINE lisalehel

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Kohtuotsus jõustus osaliselt 05.02.2018 Riigikohtu kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata jätmise määrusega. Tallinna Ringkonnnakohtu 03.11.2017 otsuse RESOLUTSIOON:

VÄLJAVÕTE ÕIGE

23 (23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.