2-14-7285/44 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Hageja esitas 18.02.2014.a Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu varalise kahju hüvitamiseks. Kostja oli Vändra vallavanem perioodil 05.11.2002 – 04.12.2013.a. Vallavanemana töötamise ajal (13.01.2005 – 05.12.2009.a) põhjustas kostja hagejale ebaseaduslike tehingutega kahju 43 796,54 eurot. 13.01.2005.a sõlmisid kostja eraisikuna ja TH Vändra Vallavalitsuse esindajana (kui vallavanema asendaja) sõiduauto kasutusvalduse lepingu, mille kohaselt kostja andis enda kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Touareg, registreerimismärgiga XXXXXX, Vändra Vallavalitsuse kasutusse ning Vändra Vallavalitsus kohustus tasuma kostja poolt seoses nimetatud sõidukiga tehtud remondi- ja hooldustööd. 24.03.2008.a sõlmisid kostja eraisikuna ja TH Vändra Vallavalitsuse esindajana (kui vallavanema asendaja) vara tasuta kasutamise lepingu, mille kohaselt PR kui omanik pidi andma Vändra Vallavalitsuse kasutusse sõiduki Audi Q7, registreerimismärgiga XXXXX, ning Vändra Vallavalitsus kohustus tasuma kostja poolt seoses nimetatud sõidukiga tehtud remondi- ja hooldustööd. KVS § 24 lg 1 kohaselt ei võinud kostja volitada oma alluvat TH sõlmima nimetatud lepinguid tema asemel. Vändra vallavolikogu 18.01.2005.a otsus nr 1 ei saanud olla 13.02.2015.a lepingu sõlmimiseks pädevust andev dokument kostjale, kuivõrd leping allkirjastati 5 päeva varem. Lisaks ei olnud otsuses välja toodud, millise väärtusega vara valla kasutusse võeti ega seda, millises ulatuses (rahaline väärtus) vallale kohustused tulevad. Tulenevalt „vallavara valitsemise korrast“ oleks pidanud Audi Q7 valla kasutusse võtmise otsustama volikogu. Audi Q7 vallavanema kasutusse andmiseks volikogu luba puudub. Mõlemas lepingus oli sõiduautode omanikuna märgitud kostja. Tegelikult oli omanik AS Hansa Liising. TH-l puudusid volitused lepingute sõlmimiseks Vändra Vallavalitsuse nimel. Kostja volitused vallavanemana olid lepingute allkirjastamise hetkel kehtivad, mistõttu ei saanud TH olla kostja asendaja lepingute allkirjastamise hetkel. Mõlema lepinguga seoses esitas kostja vallavalitsusele tasumiseks erinevaid arveid ning kasutas talle esitatud arvete eest tasumiseks Vändra Vallavalitsuse krediitkaarte nr 4277243605876659 ning nr 4277243607577412. Vastavate arvete alusel tegid raamatupidajad kostjale väljamakseid. Raamatupidajad lähtusid kostja kui ülemuse korraldusest. Kohtule esitati arved, mille alusel tehti kostja isiklikule arvelduskontole ülekanded vallavalitsuse arvelt. Nende pinnalt nähtus, et 2005. aastal tehti kostjale 12 väljamakset kokku 60 270,08 krooni, s.o 3851,96 eurot, 2006 aastal 24 väljamakset kokku 133 849,36 krooni, s.o 8554,53 eurot, 2007 aastal 25 väljamakset kokku 157 353,72 krooni, s.o 10056,74 eurot, 2008. aastal 29 väljamakset kokku 179 150,68 krooni, s.o 11449,82 eurot ja 2009 aastal 27 väljamakset kokku 145 043,63 krooni, s.o 9269,98 eurot. Seega tehti aastatel 2005 - 2009 kostja poolt Vändra Vallavalitsusele esitatud arvetega seoses kostja isiklikule arveldusarvele nr 1107337905 Vändra Vallavalitsuse arveldusarvelt nr 10902015352006 alusetult kokku 117 väljamakset kogusummas 675 667,47 krooni (43 183,02 eurot). Krediitkaarte kasutades vähendas kostja sellega Vändra Vallavalitsuse nõudeõigust AS-i SEB Panga vastu summas 9599,40 krooni, s.o 613,52 eurot. Vändra Vallavalitsuse nõudeõigus AS-i SEB Panga vastu oli kostjale usaldatud võõras vara. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati muu hulgas: 1) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 2) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 3) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hageja omandit või sellega sarnast õigust on rikutud ja seadust eirav käitumine on muu hulgas ka

Tsiviilasi nr 2-14-7285 vastuolus heade kommetega. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane vaid siis, kui kannatanu (hageja) küll nõustus kahju tekitamisega, kuid nõusoleku andmine oli vastuolus seaduse või heade kommetega. Hageja esitas alternatiivselt ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude, kuna isik peab seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja palus jätta kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja sai kostja vastu suunatud kriminaalmenetlusest (nr 1-13-7408) teada siis, kui uurija nõudis välja dokumendid (lepingud, kontoväljavõtted, arved jne) või nõudis valla esindaja määramist. Sellest pidi aru saama, et tegemist oli kahtlusega võimaliku varalise kahju tekitamisest. Esimene selline nõudekiri saabus valda 15.12.2010.a. Kahtlustus esitati kostjale 10.05.2012.a. Kriminaalasja materjalid anti valla esindajale üle 05.08.2013.a. See oli esimene kord, kus hagejal avanes võimalus kriminaalasjas kogutud materjalidega tutvuda ja muuhulgas lugeda esitatud kahtlustusest, et kahtlustuse esitamisel sai kostja teada omastatud summa suuruse (685 266,87 krooni ehk 43 796,54 eurot). Hageja leidis, et 3-aastane nõude aegumistähtaeg algas varasemalt 11.05.2012.a (volikogu tasandil saadi teada õigusest hagi esitada, kuid volikogul puudus menetluses pädevus) või siis 05.08.2013.a, mil hageja tekitatud kahjust, selle suurusest ja kahju hüvitama kohustatud isikust kriminaalasja materjalide põhjal teada sai või pidi teada saama. Täielik kindlus sai tekkida alles kriminaalasjas kohtuotsuste jõustumisega 07.01.2015.a. Nõue ei ole ühegi nimetatud kuupäeva osas aegunud. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise osas on rakendatav 10-aastane tähtaeg (TsÜS § 150 lg 3), kuna sõltumata TsÜS § 150 lg 1 ja 2 sätestatust, aegub nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema varasemalt 13.01.2005.a. Alternatiivnõude osas väitis hageja, et alusetu rikastumise võimalusest (tehingute tühisusest) sai ta teada 05.08.2013.a, kuid tal puudus selleks vallasekretäri valla huvisid mittejärgiva tegevuse tõttu haldusvõime. Hageja palus tuvastada, et hageja järeldas tehingute tühisusest tulenevat võimalust esitada alusetust rikastumisest tulenev alternatiivnõue peale konsulteerimist hagiavaldust koostanud advokaadist esindajaga 29.01.2014.a. Seega on hagiavaldus hageja hinnangul esitatud tähtaegselt. Kostja vastuväited ja taotlus vaheotsuse tegemiseks

Tsiviilasi nr 2-14-7285 01.02.2010.a. Viimane ülekanne selle lepingu raames tehti 15.12.2009.a. Seega oli hagejal õigus esitada nõue kostja vastu kuni 14.12.2012.a. Kui asuda seisukohale, et hageja oli lepingute tühisusest saanud teada jaanuaris 2010, kui tunnistas kehtetuks enda volikogu 18.01.2005.a otsuse nr 1, mis oli lepingute sõlmimise alus, ka sel juhul aegusid kõik nõuded detsembriks 2013. Hagi põhinõudena käsitleti kahju hüvitamise nõuet. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kahju tekitati ebaseaduslike väljamaksete tegemisega perioodil 13.01.2005 – 15.12.2009.a, siis iga makse aegus kolme aasta jooksul selle tegemisest ja viimane makse – 14.12.2012.a. Hageja oli väljamaksetest ja nende saajast teadlik, sest volikogu langetas 18.01.2005.a otsuse kostja sõiduki valla kasutusse võtmiseks, eraldas igal aastal valla eelarvest vajalikud summad ja kinnitas eelarveaasta möödudes tehtud kulutusi ka valla majandusaasta aruannetes. Aegumise küsimuse otsustamisel tuli tuvastada, millal kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust sai või pidi teada saama kas volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus või vallavanem. Kriminaalmenetleja 10.12.2010.a nõudest nähtus teave, et uuritakse Vändra vallale ajavahemikul 15.03.2005-31.12.2008.a tekitatud kahju asjaolusid ning võimalikeks menetlusalusteks isikuteks võivad menetluse käigus osutuda TH ja kostja. Ülalnimetatud kirja tutvustati volikogule, s.t volikogu sai 21.12.2010.a teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Lisaks vajalik info kahjust (väljamaksetest) ja kahju tekitajast (väljamaksete adressaat) sisaldus Vändra valla majandusaasta aruannetes (sõidukikulud asuvad vallavalitsuse rea peal ja aruande lisades lahti kirjutatuna), mida kinnitas volikogu. Seega hageja eeldatava õiguse, saada kahjuhüvitis, maksmapanek sõltus vaid hagejast endast. Hageja, volikogu esimehe KM näol, teatas prokurörile, et seda õigust ei kasutata, kuna volikogul puudub pädevus. 05.09.2013.a esitas volikogu esimees KM prokurörile hageja nimel hagi kostja vastu kahju nõudes 43 796,54 eurot, mis näitas, et vallavolikogul või vähemalt vallavolikogu esimehel oli tahe kahju sisse nõuda ja volikogu määrusega pädevuse puudumine esitamist ei takistanud. Aegumistähtaja kulgemine ei seostu ka kriminaalasja toimikuga tutvumisega, mistõttu ei oma tähtsust, et see tehti hagejale teatavaks 05.08.2013.a. Kostja leidis, et hageja (keegi KOKS § 10 loetletud isikutest) sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (või pidi teada saama) 15.12.2010.a (uurija kirja sai kätte vallavanem ja volikogu esimees) või 21.12.2010.a (volikogu), mistõttu pidi hagi esitama hiljemalt 21.12.2013.a. TsÜS § 150 lg-s 3 nimetatud aegumistähtaega tuleb kohaldada üksnes nõude puhul, mis TsÜS § 150 lg 1 järgi veel aegunud pole. Nähes ette maksimaalse aegumistähtaja, TsÜS § 150 lg 3 üksnes piirab, mitte ei pikenda TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaega. Kuna TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju nõue aegunud, siis TsÜS § 150 lg 3 ei kohaldu. Volikogu 19.01.2010.a otsusega nr 10 tunnistati kehtetuks volikogu 18.01.2005.a otsus nr 1 ja anti vallavalitsusele korraldus lõpetada 24.03.2008.a sõlmitud vara tasuta kasutamise leping alates 01.02.2010.a. Et rikastumine oli toimunud ja jätkus kuni 01.02.2010.a, millal lõpetati sõiduki kasutusleping, nähtus revisjonikomisjoni liikme AS eriarvamusest, mis esitati volikogule ja mida volikogu menetles 19.01.2010.a. Oli selge ka isik, kellele väljamakseid tehti. Seega alusetust rikastumisest sai hageja teada hiljemalt 19.01.2010.a volikogu istungil (hagi pidi esitama hiljemalt 19.01.2013.a) või 21.12.2010.a uurija kirjast (hagi pidi esitama hiljemalt 21.12.2013.a). Esimese astme kohtu otsus

3.Pärnu Maakohus tegi TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse, jättis aegumise tõttu rahuldamata hagi kostja vastu alusetult saadud (TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028) 43 796,54 euro välja mõistmiseks ning jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks TsÜS § 150 lg 2 alusel ja otsustas jätkata menetlust. Maakohus lähtus sellest, et vaidlusalused lepingud olid tühised ning TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega oli tagastamise nõude õiguslik alus VÕS § 1028 lg 1, mille järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitamata, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati muu hulgas: 1) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 2) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 3) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju hüvitamise nõude aegumine on sätestatud TsÜS §-des 150 ja 151. Maakohus leidis, et hagejale pidi olema kostja poolt võimaliku kahju tekitamine vallale selge hiljemalt 21.12.2010.a, millest tuli hagi aegumise tähtaega hakata lugema. Hageja esitas kriminaalasjas (nr 1-13-7408) tsiviilhagi, mis peatas nõude aegumise 40 päevaks ja seega hagi tuli kohtule esitada hiljemalt 30.01.2014.a. Hagi esitati 18.02.2014.a. Seega oli hagi õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude (VÕS § 1028) aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Volikogu liige AS teavitas tehingute tühisusest volikogu ja hageja pidi teada saama, et tal on tühiste tehingute alusel saadu õigus tagasi nõuda hiljemalt 19.01.2010.a, kui võeti vastu volikogu otsus nr.10/19.01.2010. Kuna nõude aegumise tähtaeg oli 3 aastat, tuli hagi esitada hiljemalt 19.01.2013.a. Hagi esitati 18.02.2014.a ja seega oli alusetust rikastumisest tulenev nõue (TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 järgi) aegunud. TsÜS § 150 lg 2 järgi kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta pärast sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Tegemist on õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõudega, mille sisu on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, kusjuures see nõue tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Selle eeldused on aga samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega, s.t. kohustatud isik peab (erinevalt alusetust rikastumisest tulenevatest nõuetest) üldjuhul olema käitunud õigusvastaselt ja olema selles süüdi, kannatanu aga saanud kahju (VÕS § 1043 jj). Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis 13.01.2005.a ja 24.03.2008.a ebaseaduslikud tehingud, millega tekitas hagejale kahju 43 796,54 eurot ja kostja sai tühiste tehingute alusel ja hageja krediitkaarte kasutades 43 796,54 eurot. Kostja oli kriminaalkorras omastamises süüdi mõistetud. TsÜS § 150 lg 3 järgi oli sellel nõudel autonoomne aegumistähtaeg, mis on kümme aastat alates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Hagi esitamise ajal, s.o. 18.02.2014.a, ei olnud igal juhul möödunud 10 aastane aegumistähtaeg. Seega ei ole hageja kahjunõue TsÜS § 150 lg 2 järgi (õigusvastasest kahju tekitamisest tulenev nõue, mille sisu on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine) aegunud ja kostja nõue hagi aegumise kohaldamiseks jäeti rahuldamata.