Tsiviilasi nr 2-06-6204
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 21.novembril 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
EV (H- ja T kaudu, ) hagi AŽ’i , SU’i , VŽ’i , GL ja AH’i ) vastu võla saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
31.oktoobril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja esindaja UT kostjad SU, AH ja G L
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Mõista välja Eesti Vabariigi kasuks AŽilt, SUilt, VŽilt, GLja AH ult solidaarselt 18 296.00 (kaheksateist tuhat kakssada üheksakümmend kuus) krooni, kusjuures GLja AHu solidaarne kohustuse piirsuuruseks on 15 000.00 (viisteist tuhat) krooni. Kohtukulud jäävad kostjate kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AŽ (edaspidi kostja 1) ja AS-i Eesti Ühispank õppelaenulepingu, mida lisaga täiendati. Lepingu alusel laenas pank kostjale 1 30 000.00 krooni. Kostja 1 kohustus õppelaenusummalt tasuma pangale intressi 5 % aastas. Nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega SU, VŽ, GLja AH (kostjad 2-5) nende ja panga vahel 22.03.2000 ja 08.12.2002 sõlmitud käenduslepingute alusel. GLja AH’i
vastutus on piiratud 15 000.00 krooniga. Kostja 1 eksmatrikuleeriti „EMONO-R”, mistõttu tekkis tal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, nõudis pank Eesti Vabariigilt (edaspidi hageja) riigitagatise rakendamist 21 182.45 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Seega tekkis hagejal kostjate vastu nõudeõigus. Kostjad oma kohustusi täitnud ei ole. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt 1 välja mõista 24 059.73 krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kasuks, millest solidaarselt SU’i ja VŽ’iga 24 059.73 krooni ning solidaarselt GLja AH’iga 15 000.00 krooni. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostjate kanda. 18.09.2006 toimunud korraldaval kohtuistungil vähendas hageja nõuet. Hageja palub kostjalt 1 välja mõista 18 296.18 krooni, millest solidaarselt SU’i ja VŽ’iga 18 296.18 krooni ning solidaarselt GLja AH’iga 15 000.00 krooni. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostjate seisukoht Kostjate GLja AH’i kirjaliku seisukoha kohaselt käendavad nad kostja 1 poolt võetud õppelaenu üksnes summas 15 000.00 krooni. Nimetatud summast on kostja 1 poolt tasutud juba 9 237.00 krooni. GLja AH on nõus ülejäänud laenuosa summas 5 763.00 krooni kustutama. Kostjad AŽ, SU ja VŽ kirjalikult kohtule hagiavalduse osas oma seisukohti ei esitanud. Sisulisel kohtuistungil jäid kostjad esitatud seisukohtade juurde. Kostjad GLja AH lisasid, et kuna nende käendus on piiratud 15 000.00 krooniga ja selline summa on tasutud, siis nende vastu pretensioone olla ei saa. Kostja SU selgitas, et käenduslepingule alla kirjutades ei teadnud ta, et kostja 1 oli varem juba ka laenu võtnud. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on vähendatud ulatuses tõendatud ja põhjendatud ning kuulub seega rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseadus jne rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele rakendada enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb antud vaidluse lahendamisel lähtuda kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätetest, millised reguleerisid kohustuste (sealhulgas laenu- ja käenduskohustuse) täitmist. TsK §-de 173 ja 174 kohaselt tuli kohustis täita nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel vastavalt lepingu tingimustele ning ühepoolne keeldumine lepingu täitmisest oli keelatud. lõike 1 kohaselt andis laenulepingu järgi üks isik (laenuandja) teisele poolele (laenajale) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustus laenutajale sama summa raha võivõrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. lõike 1 kohaselt kohustus käenduslepingu järgi käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et oli kostja 1 ja AS-i Eesti Ühispank vahel sõlmitud õppelaenuleping (t lk 6) ja 14.12.2000 selle lisa nr 1 (t lk 7). Lepingust ja selle lisast ning kostja 1 laenukonto liikumistest (t lk 8) nähtub, et kostja 1 sai esmalt õppelaenu tol ajahetkel hageja ja panga vahel kokkulepitud maksimaalmääras (15 000.00 krooni) ja lisa alusel veelkord samas määras. Puudub vaidlus, et kostja 1 tagastas laenu osaliselt (suuruses 9236.44 krooni). Samuti puudub vaidlus, et kostjad 2-5 olid sõlminud kostja 1 laenu tagamiseks käenduslepingud vastavalt (t lk 11-16, 2 lepingut) ja 08.12.2000 (t lk 9,10 samuti 2 lepingut). Vastavalt sõlmitud lepingute punktidele 4 on kostjate L ja H vastutuse piirmääraks 15 000.00 krooni. sõlmitud lepingutes sellist piirmäära kokku lepitud ei olnud. Kostjad L ja H tasusid kohtumenetluse ajal käenduskohustuse täitmiseks 5763.55 krooni (08.08.2006, maksedokument t lk 71).
Vastavalt käenduslepingutes kokkulepitule (punkt 4 lepingutes ning punktid 5.2 ja 5.6 lepingutes) vastutavad käendajad nii laenusaajaga kui omavahel solidaarselt. Sama tulenes ka TsK § 207 lõikest 1. Solidaarse kohustuse sisu oli reguleeritud TsK §-s 188, mille lõike 1 kohaselt oli (on) solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt eraldi nii võla täies ulatuses kui ka osaliselt. Lõike 2 kohaselt on kreeditoril, kes ei saanud täielikku rahuldust ühelt solidaarselt võlgnikult, õigus saamata jäänut sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Tulenevalt seega solidaarse kohustuse õiguslikust sisust ei nõustu kohus kostjate L ja H vastuväidetega hagile. Kostja 1 kohustus laenuandja ees oli 30 000.00 krooni, millest ta tasus 9236.44 krooni. Hagi esitamise seisuga oli kostja 1 võlgnevus (arvestades lisandunud intresse) kokku 24 059.73 krooni. Kostjad L ja H tasusid võlgnevusest kokku 5763.55 krooni, millise summa võrra vähenes kostja 1 kogu kohustus hageja ees. Tasutud summa kuulub arvestamisele käendajate poolt nende kohustuse täitmise ulatuse määramisel, kuid selle tasumisega ei saa lugeda neid käenduskohustuse täies ulatuses täitnuks. Ekslik on ka kostjate seisukoht nagu oleks nende vastutuse piirmäär kokku 15 000.00 krooni. Vastavalt käenduslepingutele on nende kummagi vastutus piiratud 15 000.00 krooniga. Seega on hagejal õigus nõuda ka neilt kummaltki täitmist maksimaalselt 15 000.00 krooni suuruses summas. TsK § 188 lõike 4 kohaselt vabastab solidaarse kohustuse täitmine täielikult ühe võlgniku poolt ülejäänud võlgnikud täitmisest ning lõike 5 kohaselt on solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa. Teised kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostjal 1 on senini õppelaenukohustus täitmata 18 296.00 krooni ulatuses ja seega hagejal nõudeõigus lisaks laenusaaja vastu ka käendajate vastu nimetatud summa ulatuses, arvestades kahe käendaja 15 000.00 krooniga piiratud vastutust. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud tuleb kanda kostjatel kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti.
Imbi Sidok (allkiri ) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.