2-05-17066
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.novembril 2006.a. Tallinnas, Kentmanni tn kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-17066
Tsiviilasi
OÜ hagi TH ́i ja HL vastu
Menetlusosalised ja nende hageja OÜ esindajad hageja seaduslik esindaja VK
hageja lepinguline esindaja AA kostja TH
kostja HL
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista TH ́ilt ja HL ́lt solidaarselt OÜ kasuks 131 198,90 krooni kohustuse täitmiseks ja 6 559,94 krooni kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja TH ( edaspidi kostja I) .a. veesõidukite rendilepingu nr. ( edaspidi I), mille alusel andis hageja Kostja I kasutusse pedaalipaadi ; pedaalipaadi ; 2 tk vesijalgratast + ; sõudepaadi + , päästevesti täiskasvanule; päästevesti lapsele a; ja päästevesti imikule rendimaksete kogusummaga kokku 71 109.- krooni, sh. käibemaks. Kostja I pidi tasuma Vara maksed vastavalt rendilepingus I sisalduvale maksegraafikule kuni .a. Makse mittetähtaegse tasumise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,25 % päevas iga makse tasumisega viivitatud päeva eest. Vara on kostjal eüle antud .a. Ühtlasi läks sellest hetkest Kostjale I üle Vara valdus ja juhusliku kahjustumise ning hävimise riisiko. Poolte suulisel kokkuleppel pidi Kostja I esimese makse Vara eest tegema ülekande teel Rendilepingu I sõlmimise päeva jooksul, mida ta aga ei teinud. Hageja on saatnud Kostja I-le, tema poolt Rendilepingu I sõlmimisel näidatud aadressile, Vara eest tasumiseks ka arved. Kostjal I jäid tasumata kõik maksegraafikujärgsed maksed kuni .a., mistõttu teatas hageja Kostjale I Rendilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest Rendilepingu punkt 6.3.2. alusel ja nõudis Vara valduse tagasi üleandmist. Kostja I tagastas Vara osade kaupa: .a. pedaalipaadi
+katus+istmepadjad ja sõudepaadi . + aerud; .a. pedaalipaadi ja 2 tk vesijalgratast + ja .a. päästevestid. Rendilepingu punkt 4.7. kohaselt on Hagejal õigus nõuda ja Kostjatel kohustus tasuda juhul, kui Kostja I on tagastanud Vara Hagejale, leppetrahvi 10 % Vara maksegraafikujärgsest jääkmaksumusest summas 3540.40 krooni. Lisaks on Hagejal õigus nõuda ja Kostjatel kohustus tasuda Hagejale tekitatud kahju summas 200.- krooni, mis tekkis tulenevalt pedaalipaadi pedaalide metallvõlli kaotsiminekust või hävimisest. Rendilepingu I järgi käendab Rendilepingust I tulenevate Kostja I maksekohustuste täitmist samadel tingimustel HL( edaspidi Kostja II. Hageja palub kostjatelt välja mõista tasumata rendimaksetena 35 705 krooni, leppetrahvina 3540,40 krooni ja tekitatud kahjuna 200 krooni. Samuti palub Hageja Kostjatelt viiviste summas 35 705.- krooni väljamõistmist. Hageja ja HL sõlmisid .a. veesõidukite rendilepingu nr. (edaspidi ka Rendileping II), mille alusel andis Hageja Kostja II kasutusse pedaalipaadi +katus+istmepadjad; pedaalipaadi +katus+istmepadjad; 2 tk vesijalgratast + ; sõudepaadi + katus + aerud, päästevesti täiskasvanule; päästevesti lapsele a; ja päästevesti imikule (edaspidi ka Vara) rendimaksete kogusummaga kokku 70 200.- krooni, sh. käibemaks. Kostja II pidi tasuma Vara väljaostumaksed vastavalt Rendilepingus II sisalduvale maksegraafikule hiljemalt .a. Makse mittetähtaegse tasumise korral on Hagejal õigus nõuda ja Kostjal kohustus tasuda viivist 0,25 % päevas iga makse tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja II on Vara kätte saanud a. Ühtlasi läks sellest hetkest Kostjale II üle Vara valdus ja juhusliku kahjustumise ning hävimise riisiko. Poolte suulisel kokkuleppel pidi Kostja II esimese makse Vara eest tegema ülekande teel Rendilepingu II sõlmimise päeva jooksul, mida ta ei teinud. Kuna Kostjal II ei tasunud makseid kuni .a., teatas hageja Kostjale II Rendilepingu II ennetähtaegsest lõpetamisest Rendilepingu II punkt 6.3.2. alusel ja nõudis Vara valduse tagasi üleandmist. Kostja II tagastas .a. sõudepaadi . + katus, millel puudusid aerud ja tullid, .a. pedaalipaadi + katus + istmepadjad ja pedaalipaadi + katus + istmepadjad; Kostja I Kostja II käendajana .a. päästevestid ja vesijalgrattad + , millel puudus ajami-pedaalisüsteem. Rendilepingu II punkt 4.7. kohaselt on Hagejal õigus nõuda leppetrahvi 10 % Vara maksegraafikujärgsest jääkmaksumusest summas 3028.50 krooni. Lisaks on Hagejal õigus nõuda ja Kostjatel kohustus tasuda Hagejale tekitatud kahju summas 11 000.krooni, mis tekkis tulenevalt sõudepaadi aerude ja tullide kaotsiminekust või hävimisest (1000.krooni) ning vesijalgrataste ajami-pedaalisüsteemide kaotsiminekust või hävimisest ( 2 x 5000 = 10 000). Rendilepingu II järgi käendab Rendilepingust II tulenevate Kostja II (HL) maksekohustuste täitmist samadel tingimustel Kostja I (TH). Hageja palub Kostjatelt välja mõista tasumata rendimaksetena 39 915.- krooni, leppetrahvina 3028.50 krooni ja tekitatud kahjuna 11000.- krooni. Samuti palub Hageja Kostjatelt viiviste summas 39 915.- krooni väljamõistmist. Hageja palub kostjatelt välja mõista kokku 169 008.90 krooni ja kohtukulud. Kostjate vastus Kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagiavaldusele nõustusid kostjad hagiga osaliselt. Kostjad on nõus, et võlgnevad vaidlusaluste rendilepingute järgi rendisummad 35 705 krooni ja 39 915 krooni vastavalt kuni .a. ja .a. kuni rendilepingute objektiks olnud vara tagastamiseni. Kuna rendilepingu järgi pidid kostjad saama rendiobjekti maksumuse tasumisel rendiobjekti omandiõiguse, siis osalisel tasumisel peaks kostjad saama vastava summa eest renditud vara. Kahju hüvitamise nõudele kostjad vastu ei vaidle. Viivised ja leppetrahv on ülemäära suured ja neid paluvad kostjad vähendada. Kostjad tegutsesid ühe hooaja kuni .a Talvel rendiobjekti kasutada ei saa. a. teenis rendiobjektiks olevalt varalt kasumit juba hageja. Hagejale kahju ei tekkinud. Kostjad paluvad viivist ja leppetrahvi vähendada kuni 3150 kroonini ja 3500 kroonini VÕS § 94 ja 13 alusel. Kohtukulude on kostjad nõus hüvitama 5% ulatuses hagi rahuldatud osast. Kohtu põhjendused
Kohus, uurinud toimiku materjale, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jäi hageja hagis toodud nõude juurde. Kostjad tunnistasid hagi tasumata rendimaksete ja kahju hüvitamise nõude osas. Poolte vahel on sõlmitud kaks rendilepingut: hageja ja THi vahel rendileping nr ning hageja ja HL vahel rendileping nr veesõidukite rentimiseks. Kostjad käendasid vastastikku rendilepingute täitmist. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja andis rendilepingute objektiks oleva vara kostjate kasutusse. Pooled olid rendilepingutes kokku leppinud tasumise tingimused vastavalt maksegraafikule. Kostjad on jätnud nimetatud kohustused täitmata ega ole tasunud hagejale lepingute maksegraafikutes sätestatud makseid tähtaegselt ja kohaselt. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja ja kostjate vaheliste veesõidukite rendilepingute puhul tegemist oma olemuselt kestvuslepingutega – kostjad said vara oma valdusse ja kasutusse poolte vahel kokkulepitud ajaperioodiks ning pidid selle eest maksma perioodiliste maksetena – siis leiab kohus, et kohaldamisele kuuluvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse sätted. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kindlaks määratud tähtpäeval. Käesoleval juhul andis hageja kostjate kasutusse vara, kes pidid hakkama tasuma selle kasutamise eest rendilepingutega sätestatud maksetähtpäevadeks ja korras rendilepingute punktide 1.9. ja 2.1. alusel. Rendilepingute punkti 4.1. alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingutes sätestatud maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Sama paragrahvi teise lõike järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viiviste ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Kostjad käendavad vastastikku teineteise poolt Rendilepingutega võetud kohustuste täitmist. Rendilepingute punkt 1.10 kohaselt on kumbki kostja kohustatud tasuma rendimakseid ja vastutama kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest teise kostjaga samadel tingimustel, seega ka tasuma teise kostja leppetrahvi ja viivised ning hüvitama tekitatud kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 1 ja 2 kohaselt kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Hagejale on tekkinud kahju seoses sellega, et HL kasutusse antud sõudepaadil puudusid selle tagastamisel aerud ja tullid. Samuti puudus HL kasutusse antud vesijalgratastel ajami-pedaali süsteem. Samuti on hagejal tekkinud kahju seoses kostja THi kasutusse antud pedaalipaadi pedaalide metallvõlli kaotsimineku või hävimisega.
Kuivõrd kostjad tunnistasid kohtuistungil hageja nõuet tasumata rendimaksete ja kahju hüvitamise osas, kuulub hageja nõue selles osas tuginedes TsMS § 440 lg 1 sätestatud kostja õigeksvõtule rahuldamisele. Seega tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt tasumata rendimaksetena 75 620 krooni ( 35 705 + 39 915) ja kahjuna 11 200 krooni ( 200 + 11 000). Kostjad leiavad, et tulenevalt pooltevahelistest rendilepingutest tekib kostjatel õigus omandada vara rendimaksete summas 75 620 krooni väärtuses. Hageja nimetatuga ei nõustunud. Kohus leiab, et antud kostjate seisukoht on ekslik ega tulene pooltevahelisest lepingust. Pooltevaheliste rendilepingute p 4.2 sätestab, et peale rendimaksete täielikku tasumist läheb vara omandiõigus üle rentnikule ning rendileandja kohustub väljastama rentniku nõudmisel seda kajastava teatise. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus selles, et kostjatel on rendimaksed täies ulatuses tasumata ja lepingust ei tulene ka, et osalisel rendimaksete tasumisel oleks rentnikul õigus varale vastavas väärtuses, leiab kohus, et kostjate antud vastuväide on põhjendamatu. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise põhivõla suuruses summas 75 620 krooni. Hageja palub välja mõista kostjatelt ka leppetrahvi summas 6568,90 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist). Käesoleval juhul on pooled vastavalt rendilepingutele leppinud kokku viivisemääraks 0,25 % päevas iga makse tasumisega viivitatud päeva eest. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on lepingu punktis 4.7 kokku leppinud, et juhul, kui rentnik tagastab vara rendileandjale või soovib lepingut ennetähtaegselt lõpetada, kohustub rentnik tasuma trahvi 10 % tasumata vara jääkmaksumusest. Kostjad paluvad vähendada leppetrahvi ja viivist, kuna leiavad, et need on ebamõistlikult suured. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Viivisenõudel on kompensatsiooniline iseloom, mida tuleb arvestada ka viivise vähendamisel põhjusel, et viivis on kokku lepitud seaduses sätestatust suuremas ulatuses. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hagejale jääb pooltevaheliste lepingute objektiks olev vara. Hageja oma kahjusid esile toonud ei ole. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, mille kohaselt rendiobjektiks olevalt varalt kasumit talveperioodil teenida võimalik ei ole. Samas arvestab kohus ka asjaoluga, et kostjatel on renditasud täies ulatuses tasumata. Eeltoodust tulenevalt asub
kohus seisukohale, et viivist tuleb vähenda ja kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele viivis summas 37 810 krooni. Leppetrahvi osas leiab, et see ei ole ebamõistlikult suur ning seetõttu vähendamisele ei kuulu ja tuleb kostjatelt välja mõista summas 6568,90 krooni. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele kokku summas 131 198,90 krooni. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-ile 3 kuulub enne kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel kohaldamisele seni kehtinud TsMS. Lähtudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lõikest 1 tuleb hageja kohtukulud 5 % hagi rahuldatud osalt välja mõista kostjatelt summas 6 559,94 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.