Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Lepingutest tulenevalt kohustus hageja omandama eelnimetatud esemed ja andma need lepingute perioodiks kostja AS valdusesse ja kasutusse, kostja AS aga kohustus tasuma hagejale vara kasutamise eest lepingutes sätestatud makseid. Kostja AS ei täitnud endale lepingutega võetud kohustusi jättes tasumata lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. .a. saatis hageja kostjale AS teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingute lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises märgitud tähtajaks. Kostja AS nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja lõpetas kostjaga lepingud ühepoolselt ennetähtaegselt. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingud ennetähtaegselt, kohustus kostja AS andma hagejale üle lepingute objektiks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. Lepingust nr tulenevad hageja nõuded kostja AS vastu olid järgmised: kostja AS poolt tasumata rendimaksed kokku summas 61171,83 krooni; hagejale vara omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus summas 799904,84 krooni (käibemaksuta); hageja poolt seoses vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused summas 31428,55 krooni. Hageja nõue kokku 892505,22 krooni. Lepingu nr objektiks olev vara võõrandati .a. hinnaga 830000 krooni (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kostja AS poolt hagejale lepingu nr alusel tasumisele kuuluvaid summasid, sai hageja nimetatud lepingu alusel vara realiseerimisest otsest müügikahju summas 62505,22 krooni. Lepingust nr 0033499L tulenevad hageja nõuded kostja AS vastu olid järgmised: kostja AS poolt tasumata rendimaksed kokku summas 61171,83 krooni hagejale vara omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus summas 799904,84 krooni (käibemaksuta); hageja poolt seoses vara valduse taastamisega kantud otsesed kulutused summas 18327,73 krooni. Hageja nõue kokku 879404,40 krooni. Lepingu nr objektiks olev vara võõrandati a. hinnaga 720000 krooni (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kostja AS poolt hagejale lepingu nr alusel tasumisele kuuluvaid summasid, sai hageja nimetatud lepingu alusel vara realiseerimisest otsest müügikahju summas 159404,40 krooni. Lepingust nr tulenevad hageja nõuded kostja AS vastu olid järgmised: kostja AS poolt tasumata rendimaksed kokku summas 61171,83 krooni hagejale vara omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus summas 799904,84 krooni (käibemaksuta); hageja poolt seoses vara valduse taastamisega kantud otsesed kulutused summas 21100 krooni. Hageja nõue kokku 882176,67 krooni. Lepingu nr objektiks olev vara võõrandati hinnaga 770000 krooni (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kostja AS poolt hagejale lepingu nr alusel tasumisele kuuluvaid summasid, sai hageja nimetatud lepingu alusel vara realiseerimisest otsest müügikahju summas 112176,67 krooni. Lepingust nr tulenevad hageja nõuded kostja AS vastu olid järgmised: kostja AS poolt tasumata rendimaksed kokku summas 40781,22 krooni; hagejale vara omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus summas 799904,84 krooni (käibemaksuta); hageja poolt seoses vara valduse taastamisega kantud otsesed kulutused summas 33036,95 krooni. Hageja nõue kokku 873723,01 krooni. Lepingu nr objektiks olev vara võõrandati a. hinnaga 801000 krooni (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kostja AS poolt hagejale lepingu nr alusel tasumisele kuuluvaid summasid, sai hageja nimetatud lepingu alusel vara realiseerimisest otsest müügikahju summas 72723,01 krooni. Lepingust nr tulenevad hageja nõuded kostja AS vastu olid järgmised:

kostja AS poolt tasumata rendimaksed kokku summas 40322,84 krooni; hagejale vara omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus summas 864000,69 krooni (käibemaksuta); hageja poolt seoses vara valduse taastamisega kantud otsesed kulutused summas 34480,70 krooni. Hageja nõue kokku 938804,23 krooni. Lepingu nr objektiks olev vara võõrandati .a. hinnaga 840000 krooni (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kostja AS poolt hagejale lepingu nr alusel tasumisele kuuluvaid summasid, sai hageja nimetatud lepingu alusel vara realiseerimisest otsest müügikahju summas 98804,23 krooni. Kokku sai hageja kostjaga AS sõlmitud lepingute objektiks oleva vara realiseerimisest müügikahju summas 505613,55 krooni. .a. sõlmiti hageja ja NJ’i vahel käendusleping nr ; mille alusel võttis NJ endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga AS lepingutest tulenevate AS kohustuste kohane ja täielik täitmine. Hageja saatis .a. kostjale NJ’ile teatised, milles informeeris kostjat AS võlgnevustest ja palus NJ’il kustutada lepingutest tulenev võlgnevus. NJei ole võlgnevust tasunud. Kohtuotsuse põhjendused Kostjatele on kohtukutse kätte toimetatud .a., millist asjaolu tõendab NJ allkiri kohtutoimikus asuval väljastamisteatel „Allkiri“. Kostjatele on selgitatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtu korraldavale istungile ilmunud. Kostjatele on selgitatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 4, § 115 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt § 82 lg 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlg summas 505613,53 krooni. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv 28000 krooni. TsMS § 315 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusdokumendid edastada kohtutäituri kaudu. Kohtutäituri

tasu väljamõistmisel lähtub kohus kohtutäituri seaduse (KTS) § 25 lg-st 1, mille kohaselt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on

kohtutäiturile makstav tasu 250 krooni. KTS § 25 lg 2 järgi kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäituri tasu otsusest nähtub, et kohtutäitur on käibemaksukohuslane. Tulenevalt käibemaksukohustusest lisandub kohtutäituri tasule juurde käibemaks 18 %. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kohtutäituri tasu 295,00 krooni. Kostjatel tuleb solidaarselt tasuda hagejale menetluskulude katteks kokku 28295 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel peab see vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse . TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.