3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Viktor Kabonen (hageja) esitas 03.08.2015 Tartu Maakohtule hagi Kristo Jaaska vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.03.2015 Kristo Jaaska (kostja) kinnistul tulekahju, mis levis hageja vanematele kuuluvale kinnistule (XXXX), mille käigus hävis hagejale kuuluv mootorlaev „Helem“. Laev oli enne põlengut sõidukõlbulik. Hageja on seisukohal, et tegemist oli unikaalse laevaga, mis omas ajaloolist väärtust ning mille materiaalset väärtust on raske hinnata. Hageja tugines VÕS §-le 1043 ning täpsustas, et kahjuhüvitise suuruseks on 25 000 eurot. Kahjuhüvitis summas 25 000 eurot moodustub kevadel 2015. a müügis olnud analoogse laeva „Kristel“ maksumusest summas 8900 eurot (standardne tehase seadistusega laev), hageja laevale tehtud olulistest, laeva väärtust tõstvatest parendustest ja ümberehitustest, mis seisnesid järgnevas: 1) hageja oli asendanud tehase poolt paigaldatud tankimootori uue MAZ V-6 diiselmootoriga,
170 HJ;
2) laevale olid paigaldatud lisana juurde lainemurdjad, et otselainetuse korral ei jookseks laine tekile, mis muutis laeva lainetusega liikudes oluliselt stabiilsemaks; 3) muudatusi oli tehtud laeva välistekil, mis vähendasid kaalu, võimaldasid võtta peale ja majutada rohkem inimesi ning parandasid valgustingimusi. Muudatused seisnesid selles, et laeva metallist, kuplikujuline katus eemaldati ning asendati veekindla vineeri ning akendega; 4) valgustustingimuste ja vaatevälja parandamiseks oli laevakerele lisaks kahele olemasolevale illuminaatorile paigaldatud juurde veel kaks illuminaatorit. Hageja kinnitas, et laev oli põlengu toimumise hetkel sõidukõlblik ja valmis ehitatud, kuid vajas pikast seismisest tingituna sanitaarremonti, s.o väliskere värvimist ja interjööri värskendamist, samuti enne arvelevõtmist tehnilise seisukorra ülekontrollimist. Hageja esitas 22.01.2016 kohtule Hyco Marine OÜ hinnapakkumise HP-002-16 summas 28 740 eurot laeva taastamise kulude kohta.
2.Kostja hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei nõustunud hageja väidetega võimaliku kahju suuruse osas. Hageja poolt kirjeldatud kahju on paljasõnaline. Kõnealune mootorlaev seisis aastaid Kaboneni kinnistul ega olnud kunagi kasutuses. Laeva kohta puuduvad andmed Veeteede Ametis ja laevakinnistusraamatus.
Pooled on 2015. aasta suvel peetud läbirääkimistel juhindunud kahju suuruse määramisel Admiral-tüüpi kaatri maksumusest, mis suve algul oli tõepoolest 8900 eurot. Sügiseks ei olnud aga nimetatud kaatrile pakkumust tulnud, mille tõttu oli hind märgatavalt langenud. Sügisel oli seda võimalik osta 2900 euro eest. Kostja on seisukohal, et viidatud kaater on ehituselt samaväärne, kuid erinevalt hagis kirjeldatud kaatrist veel ka merekõlbulik ja töökorras. Müügil olnud kaatril olid lisadena GPS ja kajalood, mida hagis kirjeldatud mootorlaeval ei olnud. Hageja on seega esitanud nõude sõidukõlbmatu mootorlaeva osas summas, millega saaks soetada kaheksa samaväärset laeva. Selliselt ei ole 25 000 euro suuruse kahju tekkimine eluliselt usutav. Kostja leidis, et ainsaks asjassepuutuvaks hageja poolt esitatud dokumendiks saab lugeda Hyco Marine OÜ 20.01.2016 hinnapakkumist, millest nähtub, et 371 Admiraliteet-klassi kaatrile hinnapakkumises kirjeldatud ümberehitustööde teostamise maksumus oleks 28 740 eurot. Kostja on seisukohal, et nimetatud tõendist ei ole võimalik antud asja lahendamisel juhinduda, kuivõrd tegemist oleks hagejale uue laeva ehitamisega, mitte hagejale kuulunud amortiseerunud (samaväärse laeva) taastamise hinnaga. Tegemist ei ole ka mõistlike kulutustega VÕS § 132 lg 1 mõttes. Eelnevat arvesse võttes tuleks kostja hinnangul hüvitatava kahju suurus kindlaks määrata VÕS § 132 lg-st 2 lähtudes, hagejale tuleks hüvitada hävinud laeva väärtus, millest tuleks VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvestada vraki väärtus. Lars Krogius Baltic OÜ 15.02.2016 hindamisakti nr EE.16.037.K (I kd tl 105) kohaselt oli 371 Admiraliteet-klassi kaatri „Helem“ turuväärtus enne põlengut 2500 eurot. Aktis selgitati, et sarnaste laevade ostu-müügipakkumisi praktiliselt ei leidu ning laeva ennistamine ja sõidukorda seadmine oleks nõudnud olulisi investeeringuid. Kuivõrd laeva turuväärtus enne põlengut oli 2500 eurot, siis on hüvitatava kahju suurus VÕS § 132 lg-st 2 tulenevalt 2500 eurot, millest tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvestada vraki väärtus vanarauana.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. mai 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis Kristo Jaaskalt Viktor Kaboneni kasuks välja kahjuhüvitise summas 4480 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kostja on omaks tulekahju põhjustamise, mille tõttu laev „Helem“ hävis. Seega on kostja tegevus ja hageja kahju põhjuslikus seoses ning tulekahju põhjustamine on olnud õigusvastane vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5-le. Kostja ei ole ka tõendanud vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 oma süü puudumist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale kahju tekitanud. Järelikult vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et laev „Helem“ on tulekahjus hävinud. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul ei ole võimalik hagejal tõendada, milline oli laeva „Helem“ seisukord enne tulekahju. Samuti ei ole võimalik teostada ekspertiisi või tuvastada eelnenud olukorda piisavalt täpselt tunnistajate ütlustega. Maakohtu hinnangul on põhjendatud kahju suuruse määramisel kohaldada VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja vaidlusaluse laeva ostnud 1998. aastal 60 000 krooni eest. Hageja ei ole kohtule esitanud omapoolseid tõendeid, milline oli laeva väärtus enne 2015. a toimunud põlengut. Maakohtu hinnangul on põhjendatud laeva mootori hinnaks määrata 2000 eurot ning uue mootori paigaldamise kuludeks 800 eurot. Parenduste tegemise osas oli kohus seisukohal, et nende mõistlikuks väärtuseks saab pidada 2000 eurot koos töö ja materjaliga. Maakohus leidis, et kuna kostja esitatud hindamisakti kohaselt oli laeva väärtuseks enne põlengut hinnanguliselt 2500 eurot (hageja ei ole kostja sellekohast väidet ümber lükanud) ning uue samaväärse laeva taastamiseks tehtavad kulutused oleksid kokku ca 8050 eurot, mis koosneksid
uue samaväärse laeva ostuhinnast (2900 eurot), laevale samaväärse mootori soetamisest ning paigaldamisest (2000 eurot+800 eurot), transpordikuludest 350 eurot (nii laeva, uue mootori kui materjali transport) ning muude hageja eelmisel laeval olnud parenduste tegemisest ja materjali summast 2000 eurot, oli asja väärtus hävimise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb laeva väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kuna hageja on avaldanud ja kostja ei ole sellel vastu vaielnud, et tegemist oli unikaalse laevaga, mille väärtuseks ja eripäraks olid laevas teostatud ümberehitused, luges maakohus mõistlikuks kahjuhüvitise suuruseks 5000 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks VÕS § 127 lg 5 kohaselt arvata kahjuhüvitisest maha laeva vraki müümise eest saadav tasu. Kostja esitatud laeva „Helem“ hindamisakti (I kd tl 105-108) kohaselt on laeva hind vanarauana 600 eurot (I kd tl 108). Seega on põhjendatud kahjuhüvitisest maha arvata põlenud laeva vraki eest saadav vanametalli summa, millest on maha arvestatud vana laeva transpordi ja utiliseerimise kulud 80 eurot ehk kokku 520 eurot. Kohus hindas lõplikuks kahju hüvitise suuruseks 4480 eurot (5000-520).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja Viktor Kabonen (apellant I) esitas 19.06.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 20.05.2016 otsuse tühistamist ning teha uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja kohtuotsuses viidatuga, et hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista 25 000 eurot ning põhjendanud, et nimetatud summa koosneb uue laeva ostust. Nimelt ei olnud ostetava laeva puhul tegemist uue laevaga, vaid teise samalaadse ning ca samavanuse ja samasuguses seisukorras oleva laevaga, millisest oli tulekahjus hävinenud laev ehitatud. Kostja väited laeva maksumuse kohta enne 2015. a põlengut on vastuolus kohtumenetluse käigus kogutud muude tõenditega. Laev oli unikaalne ning selle turuväärtust ümberehitatuna ei olnud võimalik hinnata. Sama tuleneb ka kostja poolt esitatud hindamisaktist, mis sisaldab ainult algse, teadmata seisukorras oleva laeva väärtust, millest oli „Helem“ ehitatud. See tähendab seda, et sinna juurde tuleks lisada kõik kostja poolt kohtule esitatud laevaremondi firma poolt näidatud ümberehitamiseks vajaminevad kulutused. Maakohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et on jätnud tähelepanuta hageja poolt 09.05.2016 esitatud seisukoha, kuna see on esitatud pärast kohtu poolt pooltele viimaste seisukohtade andmise tähtaega. Seisukoht oli hageja poolt esitatud tähtaegselt arvestades temapoolset tutvumiskuupäeva, mida on kohtul võimalik kontrollida digitaalsest kohtutoimikust. Apellant rõhutab, et ei nõua kostjalt rahalist hüvitist vaid laeva taastamist esialgsesse seisukorda, mis tal oli enne põlengut.
5.Kostja Kristo Jaaska (vastustaja I) esitas 22.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles palub jätta apellandi I apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei tekita tulekahju vanarauale märkimisväärset kahju ning hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahju kannatanud isiku rikastamine, siis ei leia kostja, et ta peaks kinni maksma hageja poolt soovitud uue laeva ehituse. Hageja ei esitanud laeva seisukorra või väärtuse kohta enne põlengut maakohtus mistahes tõendeid.
Kuigi hageja vaidleb 15.02.2016 hindamisaktile vastu, siis pole ta esitanud seda ümberlükkavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. 15.02.2016 hindamisaktis on hinnatud hävinenud laeva väärtust. Kostja palub kohtul jätta tähelepanuta apellatsioonkaebusesse kopeeritud hageja 09.05.2016 seisukoht nagu seda tegi ka maakohus. Hageja on määruse e-toimiku vahendusel kätte saanud 07.04.2016, seega ei vasta tõele hageja väide, mille kohaselt on tema 09.05.2016 seisukoht esitatud tähtaegselt. Kostja palub kohtul jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited 2900 euroga saadaoleva laeva varustatuse osas, kuna tegemist on asjaoludega, mida ei ole maakohtus esitatud.
6.Kostja Kristo Jaaska (apellant II) esitas 20.06.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 20.05.2016 otsus osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1900 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt võttis maakohus asja lahendamisel ekslikult aluseks VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1. Tegemist on erisätetega, mille kohaldamine on õigustatud siis, kui asjad, mille eest kahjuhüvitist nõutakse, on kindlaks tehtud, kuid nende väärtust ei õnnestu kindlaks teha. Kostja viitab, et maakohus selgitas 20.01.2016 istungil hagejale VÕS § 132 sisu ning asjaolu, et hageja peab tõendama laeva väärtust enne põlengut. Hageja kinnitas kohtule, et esitab vajalikud tõendid ning teostab ekspertiisi. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et hageja jättis kohtu poolt nimetatud tõendid esitamata, ei saa anda kohtule alust kohaldada asja lahendamisel VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 sätteid. Kostja tellis laevade kindlustusjuhtumitele ning merendusega seotud kahjude hindamisele spetsialiseerunud ettevõttelt Lars Krogius Baltic OÜ hindamise, mille kohaselt oli 371 Admiraliteet-klassi kaatri „Helem“ turuväärtus enne põlengut 2500 eurot. Kuna tegemist oli ainulaadse laevaga st uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, siis tuli kahjuhüvitise suurus kindlaks määrata VÕS § 132 lõikest 2 ehk hävinud asja väärtusest lähtudes. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada kasu, st laeva väärtus vanarauana. Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, millistel kaalutlustel jätab ta menetluskulud poolte endi kanda, ega määra neid kandmisele näiteks võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja leiab, et menetluskulud tulnuks jätta täies ulatuses vastustaja kanda. Kostja märgib, et tema poolt menetluse käigus ja sellele eelnenult tehtud ettepanekud on oma suuruselt olnud temalt väljamõistetuga sarnased või suuremad. Kostja palub jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja 2 alusel maakohtus täies ulatuses hageja kanda või jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
7.Hageja Viktor Kabonen (vastustaja II) esitas 12.07.2016 vastuse kostja apellatsioonkaebusele, milles kordab 19.06.2016 apellatsioonkaebuses esitatut.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kumbki apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule ette õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või kohtulahendi põhjendamisel.
Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
9.Apellatsiooniastmes on vaidluse all üksnes kahju suurus, sh ka kahjuhüvitise arvestamise aluseks olevate õigusnormide tõlgendamine. Maakohus luges hagejale laeva hävimisega põhjustatud kahju tõendatud suuruseks 4480 eurot, hageja leiab, et kahju suurus on 25 000 eurot; kostja möönab kahju tekitamist summas 1900 eurot. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et tulekahju tagajärjel on hagejale kuulunud laev sisuliselt hävinud (säilinud on taastamisele mittekuuluv vrakk, mille eest on võimalik saada vaid vanaraua väärtusele vastavat hüvitist), siis kohaldas maakohus õigesti VÕS § 132. Asja kahjustamise või hävimise korral kaitstakse VÕS § 132 kohaselt mitte kahjustatud isiku vara väärtust, vaid selle koosseisu säilimist (RKTKo nr 3-2-1-121-08, p 15). Seetõttu ei lähtu § 132 kahju ulatuse kindlaksmääramisel mitte isiku vara väärtuse vähenemisest, vaid endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja hävimise korral on kaitstavaks huviks esmajoones asja omaniku huvi hävinud asja asendamise vastu võimalikult samaväärse asjaga. Seejuures ei tule silmas pidada mitte täiesti uue asja (laeva) soetamist, vaid hävinud asjaga võimalikult samasuguse (sama vana, samas seisukorras jne) ja funktsionaalselt lähedase eseme omandamist. Ringkonnakohus märgib siiski, et põhjendamatu on apellandi (hageja) seisukoht, mille järgi ei nõua ta kostjalt rahalist hüvitist vaid endise olukorra ennistamist. Niisugust nõudeõigust võlaõigusseadusest hagejale ei tulene. VÕS § 136 järgi kuulub kahju hüvitamisel üldjuhul rahasumma maksmisega.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt tulnuks kahjuhüvitise määramisel juhinduda VÕS § 132 lõikes 2 sätestatust, kuna hävinud laeva näol oli tegemist ainulaadse esemega, mille sarnast ei ole võimalik asemele soetada. Menetluses on esile toodud, et sarnase ja hagejale kuulunud laevaga võimalikult samaväärse esemena oli pakkumisel samalaadne, s.o sama tüüpi 371 admiraliteet-klassi kaater. Kostja esitatud müügikuulutuse (tl 79) kohaselt oli 2015. a aprilli seisuga kaater pakkumisel 8 900 euro eest. Sama laeva hind oli 2015. a septembri seisuga müügikuulutuse kohaselt langetatud 2900 eurole (tl 80). Lars Krogius Baltic OÜ hindamisakti (tl 106-110) kohaselt olid 371-tüüpi kaatrid seeriatootmises ja neid toodeti kokku ligikaudu paarsada tükki. Ringkonnakohtu arvates saab asuda seisukohale, et hagejale kuulunud laev ei olnud täiesti ainulaadne ning võimalik oli soetada samalaadset kasutatud admiraliteedi kaatrit. Seejuures ei oma määravat tähendust, kas täpselt kattus mõlema laeva ehitusaasta ja täpne tehniline seisund ning varustatus, vaid VÕS § 132 tähenduses oli tegemist funktsionaalselt lähedase sarnase (sama tüüpi) laevaga. Seega tuli hageja kahju ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones sellest, millise hinnaga oli võimalik soetada (vastavalt müügikuulutustele) sarnast 371 admiraliteet-tüüpi laeva.
11.Hageja on esile toonud, et temale kuulunud laev oli võrreldes esialgsega märkimisväärselt ümber ehitatud, kuid ringkonnakohus märgib, et ümberehitamine, sh mootori vahetamine ja lainemurdjate lisamine, ei tähendanud veel iseenesest laeva olemuse muutumist ega ka laeva väärtuse olulist kasvu. Eseme väärtus ei pruugi kasvada samavõrra, kui selle parendamiseks tööd ja rahalisi vahendeid panustatakse. Ka asjaolu, et ümberehituste tulemusena oli laev muutunud väidetavalt teiste omataolistega võrreldes eriliseks, ei pruugi veel tähendada, et kasvanud oleks selle harilik väärtus ehk turuhind TsÜS § 65 tähenduses. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus õigesti, et kahjuhüvitis koosneb samaväärse laeva maksumusest, millele lisanduvad mõistlikud kulutused laeval niisuguste ümberehituste
teostamiseks, mis võimaldaksid varasemale lähedasel kujul taastada hävinud laeva eripärased omadused. Seega jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata osas, milles kostja vaidlustas maakohtu poolt kohaldatud kahjuhüvitise arvestamise alused ning väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse.
12.Hagiavalduses ja selle täpsustuses on hageja arvestanud kahjusumma kujunemist järgmiselt: saadaval olnud samalaadse laeva „Kristel“ ostmiseks kuluv 8900 eurot, millele lisanduvad kulud selleks, et teha laeval „Kristel“ samasugused ümberehitused, nagu olid tehtud hävinud laeval. Hageja hinnagul kulub ümberehitusteks ja materjalideks (mootori vahetus koos reversiga, 10+1 magamiskoha väljaehitamine, lainemurdja ehitamine, kahe illuminaatori juurde ehitamine ja välisilme muutmine vastavalt tules hävinud laeva välisilmele) 16 100 eurot (s.o koos laeva ostmisega kokku 25 000 eurot). Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnangute ja seisukohtadega, mille kohaselt on hageja väited kahju suuruse kohta tõendamata ja üle paisutatud. Maakohus on lähtudes esitatud tõenditest leidnud, et samaväärse laeva soetamise kuluks on põhjendatud lugeda 2900 eurot (mitte 8900 eurot) ning maakohtule puudub alus heita selles osas ette tõendite ebaõiget hindamist. Hageja ei ole tõendanud, et hävinud laeval olnud ümberehituste tulemusena oli laeva turuväärtus oluliselt tõusnud. Asja materjalidest järelduvalt olid ümberehitused tehtud enne seda, kui hageja laeva omandas (I. Tähtjärve, O. Saare ja T. Simo kirjalikud selgitused tl 5 – 7, millest nähtuvalt teostati ümberehitused Tartu jõesadamas), kohtule esitatud dokumendi (tl 84) kohaselt ostis hageja laeva 1998. a juunis hinnaga 60 000 eurot ehk praeguses vääringus 3835 eurot. Alates hageja poolt omandamisest 1998. a seisis laev aga hageja vanematele kuuluva kinnistu heinamaal ning puudub igasugune alus arvata, et selle 17 aasta vältel oleks laeva väärtus tõusnud.
13.Kohus on võrrelnud, et hinnanguliselt oli hagejale kuulunud laeva väärtuseks enne põlengut 2500 eurot; samalaadse laeva „Kristel“ soetamiseks on kohus asja materjalide kohaselt lugenud 2900 eurot – seega ainuüksi laevade endi väärtuse võrdlemine ei anna alust asuda seisukohale, et hävinud laeva väärtus oli võrreldes soetatava uue laeva „Kristel“ väärtusega oluliselt vähenenud; tegemist oli sarnase väärtusega laevadega. Samas on hageja soovinud lisaks samalaadse laeva soetamise kulu hüvitamisele ka nende eeldatavate kulutuste hüvitamist, mida tuleks teha uue laeva ümberehitamiseks samal viisil, nagu seda oli tehtud hävinud laeva puhul. Ringkonnakohus peab põhjendatuks tõlgendada VÕS § 132 lg 1 teist lauset selliselt, et hävinud ja selle asemele soetatava uue asja väärtuste võrdlemisel tuleb arvesse võtta ka kavandatavaid kulutusi, mis on suunatud soetatava laeva ümberehitamisele. See vastab VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga laevale hageja poolt kavandatud kulutuste põhjendatuse osas. Hageja esitas Hyco Marine OÜ hinnapakkumise (tl 99), mille kohaselt kuluks hageja soovitud tööde teostamiseks 28 740 eurot, sh oleks ainuüksi uue diiselmootori maksumus koos paigaldusega 16 352 eurot. Kostja esitas omalt poolt tõendid, mille kohaselt on laeva mootori maksumus 1500 eurot ja sisseseade koos materjaliga 400 eurot. Hageja arvestuste ja esitatud hinnapakkumise kohaselt ületavad kavandatavad kulutused kordades (ligi kümnekordselt) laeva enda väärtuse. Sellises suurusjärgus kulutusi ei saa pidada mõistlikeks ega põhjendatuteks, kostjalt ei saa eeldada niisuguses ulatuses kulutuste hüvitamist ning tegemist oleks hageja rikastumisega, mis ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). Ringkonnakohus nõustub, et põhjendatuks saab lugeda 2000 eurot uue mootori soetamiseks, 800 eurot selle paigaldamiseks, 350 eurot transpordiks ja 2000 eurot muude varasemal laeval olnud parenduste tegemiseks ning materjalikuluks.
15.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi sellega, et ei ole käsitlenud kohtuotsuses hageja 09.05.2016 menetlusdokumendis esitatud väiteid. Maakohtu istung (eelistung) toimus 20.01.2016, selle järgselt määras kohus tähtaja tõendite esitamiseks. 22.03.2016 kirjaga küsis kohus poolte seisukohti menetluse edasise korraldamise kohta, millele hageja vastas 31.03.2016, et kohus saab teha otsuse juba toimikus olevate tõendite pinnal või „juhul, kui kohus leiab, et esitatud dokumentidest ei piisa, võib kohus kutsuda kohtuistungile tunnistajaid“, kellele hageja viitas või määrata tähtaja viimaste seisukohtade esitamiseks. Maakohus määras 7.04.2016 kohtumäärusega TsMS § 403 lg 1 alusel asja kirjaliku lahendamise tähtajad, sh tähtpäeva avalduste ja dokumentide esitamiseks 21.04.2016. a. Hageja esitas oma seisukohad kohtule alles 9.05.2016. a, s.o pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal ei tulnud esitada vastust kostja lõplikele seisukohtadele, vaid kohtu määratud tähtajaks tuli esitada tema enda lõppseisukohad ja taotlused.
16.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole ka selles osas põhjendatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning kohaldas TsMS § 163 lõiget 1 (kohtuotsuses viidatud ekslikult § 162), jättes menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 sisaldab mitut alternatiivi. Sellele lisaks sätestab TsMS § 163 lg 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja pakkunud asja lahendamist kompromissiga. Valik TsMS §-s 163 sätestatud alternatiivide vahel on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus ei ole küll kohtuotsuses menetluskulude jaotamist puudutavat diskretsiooniotsustust eraldi põhjendanud, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole see kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud maakohtu menetluses menetluskuluna riigilõivu summas 900 eurot, kostja kandis kohtule esitatud kulunimekirja kohaselt õigusabikulusid summas 1236 eurot, mille vajalikkusele ja põhjendatusele ei ole kohus aga hinnangut andnud. Seega olid pooltel maakohtus tekkinud menetluskulud ligikaudu sarnases suuruses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleva tsiviilasja asjaoludel on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades seda, et kostja tekitas hageja varale süüliselt kahju tulekahju põhjustamisega ning hageja seisukohtadest nähtuvalt oli hävinud laeval hageja jaoks ka oluline emotsionaalne väärtus.
17.Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kummagi menetlusosalise enda kanda.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.