3.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tsiviilasi nr 2-15-11597 Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue
Viktor Kabonen (hageja) esitas 03.08.2015 Tartu Maakohtule hagi Kristo Jaaska vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse (tlk 1-4) kohaselt toimus 16.03.2015 Kristo Jaaska (kostja) kinnistul tulekahju, mis levis hageja vanematele kuuluvale kinnistule (XXXXX), mille käigus hävis hagejale kuuluv mootorlaev „Helem“. Laev oli enne põlengut sõidukõlbulik ning sellele oli paigaldatud uus V6 MAZ-i mootor ja reevers ning laev koos nendega oli konserveeritud. Laev vajas vaid iluravi ja sanitaarremonti. Laeva remondiks vajalik materjal, s.o seitse tahvlit alumiiniumist katuseplekki, asus samuti laeval. Hageja on seisukohal, et tegemist oli unikaalse laevaga, mis omab ajaloolist väärtust ning mille materiaalset väärtust on raske hinnata. Laeval oli välja ehitatud 10+1 reisija magamiskohta, duširuum ja wc.
16.augustil 2015 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses (tlk 29-30) ja 12. oktoobril 2015 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses (tlk 45-47) on hageja täpsustanud, et hageja tugineb oma nõudes VÕS §-le 1043 ning kahjuhüvitise suuruseks on 25 000 eurot. Kahjuhüvitis summas 25 000 eurot moodustub kevadel 2015. a müügis olnud analoogse laeva „Kristel“ maksumusest summas 8900 eurot (standartne tehase seadistusega laev), hageja laevale tehtud olulistest, laeva väärtust tõstvatest parendustest ja ümberehitustest, mis seisnesid järgnevas:
3.1.hageja oli asendanud tehase poolt paigaldatud tankimootori 3 korda kergema ja ökonoomsema, vaiksema ja uue MAZ V-6 diiselmootoriga, 170 HJ. Vana tankimootori võimsus oli kõigest 150 HJ. Analoogne konserveeritud 1992. aasta mootor on Moskvas müügil 235 000 rubla eest, so. ca 3387 eurot. Uus, so. 2009 aasta mootor on samas müügil 290 000 rubla eest, so. ca 4180 EUR. Mootorivahetusega kaasnevate kulutustena tuleb juurde arvestada transpordikulud ning vana mootori demontaaži- ja uue mootori montaažikulud, mis hõlmavad ka mootorikinnituste ümberehitamist. Tõenäoline on, et mootori toomisega seotud kulutused – transpordikulud, viisa, maksud Eesti Vabariigile, on samaväärsed või isegi ületavad mootori hinna.
3.2.Laevale oli paigaldatud lisana juurde lainemurdjad, et otselainetuse korral ei jookseks laine tekile, mis muutis laeva lainetusega liikudes oluliselt stabiilsemaks.
3.3.Samuti olid tehtud muudatused laeva välistekil, mis vähendasid kaalu, võimaldasid võtta peale ja majutada rohkem inimesi ning parandasid valgustingimusi. Muudatused seisnesid selles, et laeva metallist, kuplikujuline katus eemaldati ning asendati veekindla vineeri ning akendega. Laeva ümberehitus võimaldas juurde ehitada magamiskohti, WC ja duširuumi.
3.4.Valgustustingimuste ja vaatevälja parandamiseks oli laevakerele lisaks kahele olemasolevale illuminaatorile paigaldatud juurde veel kaks illuminaatorit. Punktides 3.1-3.4 märgitud tööde teostamiseks kulub hageja hinnangul ühel väljaõppinud spetsialistil, kes tunneb metalli-, puidu- ja keevitustöid põhjalikult vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ja standarditele, vähemalt 4-5 kuud, kui mitte rohkem. Hageja kinnitab, et laev oli põlengu toimumise hetkel sõidukõlblik ja valmisehitatud, kuid vajas pikast seismisest tingituna sanitaarremont, so väliskere värvimist ja interjööri värskendamist, samuti enne arvelevõtmist tehnilise seisukorra ülekontrollimist. Hageja esitas 22. jaanuaril 2016 Hyco Marine OÜ hinnapakkumise HP-002-16 summas 28 740 eurot.
Tsiviilasi nr 2-15-11597 Kostja vastus
Kostja hagi õigeks ei võta ning ei nõustu hagiavalduses esitatud nõuetega. Kostja möönab tulekahju aset leidmist 16. märtsil 2015, kuid selle sündmuse puhul ei olnud tegemist tahtliku raske tuleohutusnõuete eiramisega, vaid õnnetusjuhtumiga.
8.Kostja ei nõustu väidetega võimaliku kahju suuruse osas. Hagiavalduses ning selle puuduste kõrvaldamise avaldustes kirjeldatud kahju on paljasõnaline ning sisaldab ilmselgeid liialdusi. Hageja kirjeldatud mootorlaev seisis aastaid Kaboneni kinnistul ning ei olnud kunagi kasutuses. Nimetatud asjaolu tõendab ka fakt, et laeva kohta puuduvad andmed Veeteede Ametis ja laevakinnistusraamatus. Seega seisis laev 15 aastat kasutuseta.
9.Kristo Jaaska märgib täiendavalt, et pooled on 2015. aasta suvel peetud läbirääkimistel juhindunud kahju suuruse määramisel Admiral-tüüpi kaatri maksumusest, mis suve algul oli tõepoolest 8900 eurot (tlk 79). Sügiseks ei olnud aga nimetatud kaatrile pakkumust tulnud, mille tõttu oli hind märgatavalt langenud. Sügisel oli seda võimalik osta 2900 euro eest (tlk 80). Kostja on seisukohal, et viidatud kaater on ehituselt samaväärne, kuid erinevalt hagis kirjeldatud kaatrist veel ka merekõlbulik ja töökorras. Müügil olnud kaatril olid lisadena GPS ja kajalood, milliseid hagis kirjeldatud mootorlaeval ei olnud. Hageja on seega esitanud nõude sõidukõlbmatu mootorlaeva osas summas, millega saaks soetada 8 samaväärset laeva. Selliselt ei ole 25000-eurose kahju tekkimine eluliselt usutav.
10.7. märtsi 2016 vastuses on kostja asunud seisukohale, et ainsaks asjassepuutuvaks hageja poolt esitatud dokumendiks saab lugeda Hyco Marine OÜ 20.01.2016 hinnapakkumist nr HP-00216, millest nähtub, et 371 Admiraliteet-klassi kaatrile hinnapakkumises kirjeldatud ümberehitustööde teostamise maksumus oleks 28 740 eurot. Kostja on seisukohal, et nimetatud tõendist ei ole võimalik antud asja lahendamisel juhinduda, kuivõrd tegemist oleks hagejale uue laeva ehitamisega, mitte hagejale kuulunud amortiseerunud (samaväärse laeva) taastamise hinnaga. Tegemist ei ole ka mõistlike kulutustega VÕS § 132 lg 1 mõttes. Eelnevat arvesse võttes tuleks kostja hinnangul hüvitatava kahju suurus kindlaks määrata VÕS § 132 lg 2-st lähtudes, Viktor Kabonenile tuleks hüvitada hävinud laeva väärtus, millest tuleks VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvestada vraki väärtus.
11.Lars Krogius Baltic OÜ 15.02.2016 hindamisakti nr XXX (tlk 105) kohaselt oli 371 Admiraliteet-klassi kaatri Helem turuväärtus enne põlengut 2500 eurot. Aktis selgitati, et sarnaste laevade ostu-müügipakkumisi praktiliselt ei leidu ning laeva ennistamine ja sõidukorda seadmine oleks nõudnud olulisi lisainvesteeringuid.
12.Kuivõrd laeva turuväärtus enne põlengut oli 2500 eurot, siis on hüvitatava kahju suurus VÕS § 132 lg-st 2 tulenevalt 2500 eurot, millest tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvestada vraki väärtus vanarauana.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 25 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus 16. märtsil 2015 Kristo Jaaska (kostja) kinnistul tulekahju, mis levis hageja vanematele kuuluvale kinnistule, mille käigus hävis hagejale kuuluv mootorlaev „Helem“.
15.Hageja esitas kostja vastu raha saamisele suunatud nõude, milles tugines sellele, et kostja poolt põhjustatud tulekahju tõttu hävines hagejale kuuluv laev „Helem“, mille väärtuseks hindab hageja 25 000 eurot.
16.Seega võib hagi rahuldamisele kuuluda kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
Tsiviilasi nr 2-15-11597
17.VÕS § 1043 alusel tekkiva nõude kontrollimisel tuleb nõude eelduste tasandil kontrollida, kas isik, kelle vastu nõuet esitada soovitakse, on oma süülise õigusvastase teoga põhjustanud kannatanule kahju. Nõude eelduste kontrollimisel tuleb seega tuvastada, kas ja milline tegu on põhjustanud kannatanul kahju tekkimise ja kas selline tegu on õigusvastane. Õigusvastase teo tuvastamisel eeldatakse, et teo toime pannud isikul esineb süü, kontrollida tuleb süüd välistavate asjaolude puudumist. Nõude sisu kindlaks tegemisel tuleb tuvastada, millises ulatuses ja viisil kuulub õigusvastase teo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamisele.
18.Kostja on omaks võtnud, et tulekahju, mille tõttu laev „Helem“ hävis, on põhjustatud tema poolt. Kostja vaidles menetluse alguses vastu hageja omandiõigusele, kuid 7. märtsi 2016 vastuses võttis kostja omaks, et vaidlusalune laev „Helem“ kuulus Viktor Kabonenile (tlk 101). Eelnevast tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus selles osas, et kostja on põhjustanud tulekahju, mis omakorda on põhjustanud hageja laeva hävimise. Seega on kostja tegevus ja hageja kahju põhjuslikus seoses ning tulekahju põhjustamine on olnud õigusvastane vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5-le. Kostja ei ole ka tõendanud vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 oma süü puudumist. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et kostja on hagejale kahju tekitanud (tlk 57 ja 70). Eelnevast tulenevalt vastutab kostja (Kristo Jaaska) hagejale (Viktor Kabonenile) tekitatud kahju eest.
19.Järgmisena analüüsib kohus hüvitatava kahju suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-15 märkinud, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg (p 22).
20.Samas on riigikohus lahendis nr 3-2-1-97-07 asunud seisukohale, et VÕS § 127 lg 6 eesmärk on kahjustatud isiku olukorra lihtsustamine juhtudel, mil kahju täpset suurust on raske tõendada. Kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. VÕS § 127 lg-ga 6 sarnase sisuga sätet sisaldab TsMS § 233 lg 1. Lahendis nr 3-21-159-09 on Riigikohus märkinud, et VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaldamine on õigustatud juhul, kui asjad, mille eest kahjuhüvitist nõutakse, on kindlaks tehtud, kuid nende väärtust ei õnnestu kindlaks teha või see oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 13).
21.Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et laev „Helem“ on tulekahjus hävinud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik hagejal tõendada, milline oli laeva „Helem“ seisukord enne tulekahju. Hagejalt ei saa nõuda, et ta oleks enne põlengut pidanud oma laevast ja selle parendustest pilte tegema või hindamisakti tellima. Samuti ei ole võimalik teostada ekspertiisi või tuvastada eelnenud olukorda piisavalt täpselt tunnistajate ütlustega. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kahju suuruse määramisel kohaldada VÕS § 127 lg-t 6 ja TsMS § 233 lg-t 1.
22.Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista 25 000 eurot ning põhjendanud, et nimetatud summa koosneb uue laeva ostust, otsuse punktis 3 toodud täienduste ja parenduste tegemisest ostetavale laevale ning transpordi, töö ja materjalide kulust uue laeva hävinud laevaga samaväärseks ehitamiseks.
Tsiviilasi nr 2-15-11597
23.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja vaidlusaluse laeva ostnud 1998 aastal 60 000 krooni eest (tlk 95 pöördel ja tlk 84). Hageja on möönnud, et laev on siiani registrisse kandmata, kuna hageja tegeles laeva ümberehitustega ja laev seisis tema vanemate kinnistul, kuid oli sõidukõlblik (tlk 46). Kostja poolt kohtule esitatud hindamisakti kohaselt ei saa 17 aastat heinamaal lebanud laeva nimetada sõidukõlblikuks (tlk 107) ning hindamisakti kohaselt oli mootorlaeva „Helem“ turuväärtus enne 2015. a põlengut 2 500 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud omapoolseid tõendeid, milline oli laeva väärtus enne 2015. a toimunud põlengut. Kostja on laeva väärtuse tõendamiseks esitanud samaväärse laeva kaks müügikuulutust (tlk 79-80), millest nähtub, et sarnast laeva müüdi 13.04.2015 hinnaga 8900 eurot ja sügiseks (14.09.2015) oli müügis oleva laeva hind langenud 2900 euroni. Laevale tehtavate parendustööde osas on hageja esitanud kohtule Hyco Marine OÜ hinnapakkumise (tlk 99), mille kohaselt maksaks Admirali-tüüpi kaatrile 371 hageja poolt nimetatud parenduste ja täienduste tegemine kokku 28 740 eurot. Kostja sellise summaga ei nõustu ja on esitanud kohtule laeva „Helem“ hindamisakti (tlk 108), mille kohaselt maksab laeva mootor 1500 eurot ja sisseseade ning materjal 400 eurot. Hageja on varasemalt märkinud samaväärse mootori hinnaks aga 3387 eurot (tlk 45). Kohtu hinnangul on põhjendatud laeva mootori hinnaks määrata 2000 eurot ning uue mootori paigaldamise kuludeks 800 eurot. Parenduste tegemise osas on kohus seisukohal, et nende mõistlikuks väärtuseks saab pidada 2000 eurot koos töö ja materjaliga. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna kostja esitatud hindamisakti kohaselt oli laeva väärtuseks enne põlengut hinnanguliselt 2 500 eurot (hageja ei ole kostja sellekohast väidet ümber lükanud) ning uue samaväärse laeva taastamiseks tehtavad kulutused oleksid kokku ca 8050 eurot, mis koosneksid uue samaväärse laeva ostuhinnast (2900 eurot), laevale samaväärse mootori soetamisest ning paigaldamisest (2000 eurot + 800 eurot), transpordikuludest 350 eurot (nii laeva, uue mootori kui materjali transport) ning muude hageja eelmisel laeval olnud parenduste tegemisest ja materjali summast 2000 eurot, oli asja väärtus hävimise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb laeva väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kuna hageja on avaldanud ja kostja ei ole sellel vastu vaielnud, et tegemist oli unikaalse laevaga, mille väärtuseks ja eripäraks olid laevas teostatud ümberehitused, on kohtu hinnangul mõistlikuks kahjuhüvitise suuruseks 5000 eurot.
VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitisest maha arvata laeva vraki müümise eest saadav tasu. Kostja esitatud laeva „Helem“ hindamisakti (tlk 105-108) kohaselt on laeva hind vanarauana 600 eurot (tlk 108). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitisest maha arvata põlenud laeva vraki eest saadav vanametalli summa, millest on maha arvestatud vana laeva transpordi ja utiliseerimise kulud 80 eurot ehk kokku 520 eurot. Seega hindab kohus lõplikuks kahju hüvitise suuruseks 4480 eurot (5000-520).
Kohus jätab tähelepanuta Viktor Kaboneni poolt 9. mail 2016 esitatud seisukoha, kuna see on esitatud pärast kohtu poolt pooltele viimaste seisukohtade andmise tähtaega.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tsiviilasi nr 2-15-11597
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
28.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.