Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-5335
Tsiviilasi
OÜ Sofa Express hagi OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi vastu deposiidi tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2017 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 10 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Sofa Express apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): OÜ Sofa Express (registrikood 11160221, asukoht Miku tee 13 Ahisilla Kose vald, 75101 Harjumaa), lepinguline esindaja Owe Ladva Kostja (vastustaja): OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi (registrikood 10139182, asukoht Kentmanni 4, 10116 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Risto Sidok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16.01.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Sofa Express kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt OÜ Sofa Express OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kasuks ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks 348 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Sofa Express (hageja) esitas 05.04.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi (kostja) vastu deposiiti hoiustatud summa 10 000 euro tagastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 24.09.2014 endale kuuluvat põhivara (seadmed ja masinad) ning hoiustas müügist saadud 10 000 eurot samal päeval kostja pangakontole deposiiti. 04.11.2014 esitas hageja Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, kusjuures hagetav deposiit oli pankrotiavalduse lisades näidatud kui hageja vara. 07.05.2015 kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti ning hagetav deposiit muutus pankrotivaraks. 25.05.2014 pankrotihalduri poolt koostatud varade nimekirjas on näidatud ka hagetav deposiit. Hageja toonased juhatuse liikmed GM ning JP on võlgniku vandega ning oma allkirjadega varade nimekirjal kinnitanud pankrotivara õigsust ja olemasolu, sh hagetava deposiidi olemasolu.
3.Pankrotihaldur deposiidiga tehinguid ei teinud. Hageja praegune juhatuse liige veendus selles enne 15.09.2015 kompromissettepaneku esitamist võlausaldajate üldkoosolekule. Hageja võlausaldajad kinnitasid kompromissettepaneku 16.09.2015 ning Harju Maakohus kinnitas 13.10.2015 määrusega hageja võlausaldajate kompromissotsuse ja lõpetas pankrotimenetluse.
4.18.12.2015 pöördus hageja kostja poole deposiidi tagastamiseks, kuid kostja deposiiti ei tagastanud. Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 883, mille kohaselt hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 000 eurot (VÕS § 883, § 889, § 896 lg 1) ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostjal puudus alus deposiiti kantud summa Jekon Invest AS-le edastamiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks andnud juhised kostjale 10 000 euro deposiidi summa ülekandmiseks. Võlaõigusseaduse § 886 lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et hoidja ei või anda asja (sh asendatavaid asju ja raha) hoiule kolmandatele isikutele. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
7.Kostja tegutses deposiidikonto omanikuna üksnes vahendajana ning kandis hagejalt saadud summa hageja korraldusel samal päeval edasi Jekon Invest AS-le. Jekon Invest AS-i näol on tegemist Norra ettevõttega, mis tehingute tegemiseks kasutas tihti kostja deposiitkontot. Hagejal oleks hagis toodud deposiidi tagastusnõue üksnes juhul, kui hageja oleks deposiidi makse kostjale teinud kas üksnes deposiidi summa hoiustamiseks või seoses tehinguga, mida ei toimunud. Käesoleval juhul ei ole tegemist kummagi olukorraga. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohtu 16.01.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Asjas puudub vaidlus, et hageja kandis 24.09.2014 kostja arvele deposiiti 10 000 eurot (tl 6). Samuti on tõendamist leidnud, et kostja kandis selle summa samal kuupäeval edasi Jekon Invest AS-i arvele (tl 95).
10.Nähtuvalt asjas tuvastatud asjaoludest ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud hoiuleping, kuna tegemist ei olnud olukorraga, kus pooled oleksid kokku leppinud, et hageja annab vaidlusaluse raha kostjale üksnes hoiule. Nimelt on asjas tunnistajana üle kuulatud GM, kes on andnud ütlusi, et 24.09.2014 ülekande tegemise ajal oli tema hageja juhatuse liige ning vaidlusalune ülekanne on tehtud tunnistaja poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta kostja deposiitkontole 10 000 euro suuruse ülekande, kuna hageja eesmärk oli tasuda Jekon Invest AS-le vastav summa, et kinnitada oma kavatsust hageja osad Jekon Invest AS-lt välja osta. Raha deponeeriti kostja arveldusarvele Jekon Invest AS-i nõudmisel, kuna Jekon Invest AS ei soovinud, et hageja teeks ülekande otse Jekon Invest AS-i arveldusarvele (tl 132 pöördel).
11.Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et hageja ei kandnud 10 000 eurot kostja deposiiti mitte selleks, et seda seal hoiustada, vaid selleks, et kostja selle Jekon Invest AS-le kannaks, kuna hageja eesmärk oli teha ülekanne Jekon Invest AS-le ja seeläbi tõendada, et hageja soovib enda osakud Jekon Invest AS-lt välja osta. Eeltoodust tulenevalt täitis kostja hageja käsundit hageja poolt kostja arvele kantud summa edasikandmiseks ning poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Antud juhul on tunnistaja GM ütlustega tõendatud, et kostja on täitnud hageja poolt antud juhiseid, kuna hageja soov oli Jekon Invest AS-le 10 000 eurot tasuda. Kostja on tõendanud, et ta on hageja poolt kostja arvele kantud 10 000 eurot Jekon Invest AS-i arvele edasi kandnud (tl 95) ning seeläbi hageja korralduse ka täitnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks talle antud käsundiandja juhiseid rikkunud ning sellest tulenevalt ei esine hagejal alust kostja deposiiti kantud 10 000 euro tagasi nõudmiseks.
12.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub 15.02.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
14.Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud ainult tunnistaja ütlusele ning ei ole arvestanud hageja esitatud tõenditega. Tõendite mittearvestamist ei ole kohus põhjendanud. Kõik tõendid kogumis tõendavad hageja nõude põhjendatust.
15.Kohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja ütlusi. Tunnistaja on sõnaselgelt öelnud, et „teeme oma tahtluse kinnitamiseks sellise ülekande“ ning „ülekanne oli tehtud eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning see oli suunatud osade tagasi ostmisele“. Seega on tunnistaja kinnitanud deposiidikande tegemist ning puuduvad tõendid selle kohta,
et hageja oleks soovinud, et kostja deposiiti kantud summa Jekon Invest AS-le edasi kannaks. Küll on kohus taolisele järeldusele tulnud, viitamata seejuures konkreetsetele tunnistaja ütlustele. Kohtu selline järeldus on ebaõige ning ei tugine tõenditel.
16.Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Vastavat maksekorraldust ei ole kostja vaatamata korduvatele nõudmistele esitanud. Hageja ei andnud korraldust raha edasikandmiseks ning seega ei saa kohaldada käsunduslepingu kohta käivaid sätteid. Vastustaja seisukoht
17.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.Hageja heidab maakohtule üldsõnaliselt ette, et kohus ei ole arvestanud hageja esitatud tõenditega ning leiab, et kõiki tõendeid kogumis hinnates tuleks hagi rahuldada. Hageja ei too välja, mis need tõendid on, millega maakohus pole arvestanud ja millist asjaolu iga tõend hageja arvates tõendab.
20.Maakohus tuvastas, et hageja kandis 24.09.2014 kostja arvele deposiiti 10 000 eurot ja kostja kandis selle summa samal kuupäeval edasi Jekon Invest AS-i arvele. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole raha edasikandmist tõendanud. Kostja esitas raha liikumise kohta oma pangakonto väljavõtte (tl 95), mida hageja pole kahtluse alla seadnud.
21.Hageja leiab, et kostjal puudus alus raha edasi kanda, kuna poolte vahel oli sõlmitud üksnes hoiuleping ja kostja pidi selle järgi raha hagejale tagastama. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega pidi hageja tõendama hoiulepingu sõlmimist. Hageja ei ole hagi alusena välja toonud väidetava hoiulepingu sõlmimise asjaolusid, eelkõige, mis eesmärgil hageja oma raha ajutiselt kostja kontole kandis ja kui kaua pidi kostja hageja raha hoidma. Hagiavaldusele lisatud tõenditest ei puuduta ükski hoiulepingu sõlmimise asjaolusid.
22.Maakohus ei ole tunnistaja GM, kes hageja juhatuse liikmena vaidlusaluse ülekande 24.09.2014 kostja kontole tegi, ütlusi ebaõigesti hinnanud. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta kostja deposiitkontole 10 000 euro suuruse ülekande, kuna hageja eesmärk oli tasuda Jekon Invest AS-le vastav summa, et kinnitada oma kavatsust hageja osad Jekon Invest AS-lt välja osta. Raha deponeeriti kostja arveldusarvele Jekon Invest ASi nõudmisel, kuna Jekon Invest AS ei soovinud, et hageja teeks ülekande otse Jekon Invest AS-i arveldusarvele.
23.Maakohus tuvastas tunnistaja ütluste alusel õigesti, et hageja ei kandnud 10 000 eurot kostja deposiiti mitte selleks, et seda seal hoiustada, vaid selleks, et kostja selle Jekon Invest AS-le kannaks, kuna hageja eesmärk oli teha ülekanne Jekon Invest AS-le.
24.Hageja poolt apellatsioonkaebuses tunnistaja ütlustest välja nopitud katketest „teeme oma tahtluse kinnitamiseks sellise ülekande“ ning „ülekanne oli tehtud eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning see oli suunatud osade tagasi ostmisele“, ei saa teha maakohtule vastupidist järeldust.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
26.Maakohus tuvastas, et kostjal puudusid maakohtus menetluskulud ja seetõttu menetluskulusid kindlaks ei määranud.
27.Kuna maakohtus menetluskulude kindlaksmääramist ei järgne, määrab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 1 alusel kindlaks apellatsiooniastme menetluskulud.
28.Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 525 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebuse analüüs – 0,8 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja kohtule esitamine – 2 tundi; kohtukirjaga tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine – 0,2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
29.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kostja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebuse analüüsi, vastuse koostamise ja kohtule esitamise puhul tegemist põhjendatud ajakuluga. 30.03.2017 ringkonnakohtu kirja näol on tegemist informatiivse tähtaegade määramisega ja selle osas õigusliku positsiooni kujundamiseks puudus vajadus. Kirjaga tutvumiseks on piisav ajakulu 0,1 tundi. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12). Kokku on apellatsioonimenetluse kohane ajakulu 2,9 tundi. Kostja esindajaks on vandeadvokaadi abi, kelle tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata liiga kõrgeks, kohaseks tunnitasu määraks peab kolleegium 120 eurot/tunnis. Eelneva põhjal tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks 348 eurot (2,9 × 120).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.