Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.24.09.2014 müüs hageja endale kuuluva põhivara (seadmed ja masinad) ning müügist saadud 10 000 eurot hoiustas hageja samal päeval kostja pangakontole deposiiti Swedbank AS-is. 04.11.2014 esitas hageja Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, kusjuures hagetav deposiit oli pankrotiavalduse lisades näidatud kui hageja vara. 07.05.2015 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Xxxxpankroti ning hagetav deposiit muutus pankrotivaraks. 25.05.2014 hageja pankrotihalduri poolt koostatud hageja varade nimekirjas on näidatud pankrotihalduri poolt ka hagetav deposiit ning toonased hageja juhatuse liikmed Xxxx ning Xxxxon võlgniku vandega ning oma allkirjadega pankrotihalduri poolt koostatud varade nimekirjal kinnitanud pankrotivara õigsust ja olemasolu, s. h hagetava deposiidi olemasolu.
2.Deposiidi kui pankrotivaraga pankrotihaldur mingeid tehinguid ei teinud. Osaühingu juhatuse praegune liige veendus eeltoodus enne 15.09.2015 kompromissettepaneku esitamist hageja võlausaldajate üldkoosolekule. Hageja võlausaldajad kinnitasid kompromissettepaneku 16.09.2015 ning Harju Maakohus kinnitas 13.10.2015 määrusega hageja võlausaldajate kompromissotsuse ja lõpetas pankrotimenetluse.
3.18.12.2015 pöördus hageja kostja poole deposiidi tagastamise nõudega, kuid vaatamata poolte vahel toimunud suhtlusele ning hageja esindajaga toimunud kohtumisele kostja bürooruumides kostja ei ole tagastanud deposiiti.
4.Hageja on seisukohal, et kostja seisukoht, et hagejal oleks hagis toodud deposiidi tagastusnõue üksnes juhul, kui hageja oleks deposiidi makse kostjale teinud kas üksnes deposiidi summa hoiustamiseks või seoses tehinguga, mida ei toimunud, ei tulene ei seadusest ega tugine ka kohtupraktikale. Võlaõigusseaduse § 886 lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et hoidja ei või anda asja (s. h. asendatavaid asju ja raha) hoiule kolmandatele isikutele. Kuna hageja ei olnud andnud mingit juhist ega nõusolekut maksta deposiit ehk hoiustatud raha kolmandale isikule – XxxxAS-ile – siis kuulub deposiit summas 10 000 eurot hagejale tagastamisele.
5.Kostja väide, et hageja poolt kanti deposiidi summa kostja deposiitkontole selleks, et kostja kannaks nimetatud summa hageja võlgnevuse katteks edasi XxxxAS-ile, ei vasta tõele. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja oleks andnud juhised kostjale 10 000 euro deposiidi summa ülekandmiseks ning seda seetõttu, et selliseid juhiseid ei ole hageja kunagi kostjale andnud.
6.Hagejal oli võlgnevus XxxxAS-i ees laenulepingu alusel, kuid nagu eelnevalt kinnitatud, siis hageja ei kandnud 10 000 eurot kostjale deposiiti selle võlgnevuse katteks XxxxAS-ile edasikandmiseks ning samuti ei ole 10 000 eurot ka XxxxAS-ile edasi kantud võlgnevuse katteks. XxxxAS esitas 07.07.2015 hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt ei ole hageja XxxxAS-ile tagastanud mitte mingisuguses osas laenu põhisummat 44 000 eurot ega ole tasutud ka intressi ega viivist. Isegi, kui eeldada, et kostja tõepoolest kandis omavoliliselt hageja poolt deposiiti hoiustatud 10
000 eurot veel samal päeval üle XxxxAS-ile, siis ei ole seda tehtud kostja poolt väidetud hageja võlgnevuse katteks.
7.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 10 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja leiab, et hagejal oleks hagis toodud deposiidi tagastusnõue üksnes juhul, kui hageja oleks deposiidi makse kostjale teinud kas üksnes deposiidi summa hoiustamiseks või seoses tehinguga, mida ei toimunud. Käesoleval juhul ei ole tegemist kummagi olukorraga.
9.Hageja poolt kanti deposiidi summa kostja deposiitkontole selleks, et kostja kannaks nimetatud summa hageja võlgnevuse katteks edasi XxxxAS-le. Suurte võlgnevuste olemasolu hagejal XxxxAS-i ees tõendab hageja avaldus pankroti väljakulutamiseks. XxxxAS-i näol on tegemist Norra ettevõttega, mis tehingute tegemiseks kasutas tihti kostja deposiitkontot.
10.Sarnaselt võimalike maksete tegemisel Eestis kostja deposiitkonto kasutamisele, kasutas XxxxAS kostja deposiitkontot ka vastassuunaliste tehingute tegemisel, mille sisu oli kolmandate isikute poolt tehingu tulemusel summade kandmine XxxxAS-ile. Kokkuleppeliselt kandsid vastavad isikud sarnaselt hagejale oma kohutuse täitmiseks XxxxAS-i ees kõigepealt asjakohased summad kostja deposiitkontole, kes vastavalt poolte korraldustele ning kokkulepitud tingimustele, kas siis edastas kokkuleppelised summad XxxxAS või talitas muudel tehingu pooltega kokkulepitud viisidel. Kostja deposiidikontot kasutas nii antud juhul hageja kui muudel juhtudel kolmandad isikud põhjusel, et kostjal on Norrasse (väljaspool Euroopa Liitu) maksete tegemisega igapäevane ning pikaajaline kogemus.
11.Käesoleval juhul liikus hageja poolt kostja deposiiti kantud summa hageja korraldusel ning viimase võlgnevuse katteks samal päeval (24.09.2014) edasi XxxxAS-ile. Kostja deposiitkontot kasutas hageja lihtsuse huvides põhjusel, et tal puudus varasem kogemus maksete tegemisel Norras asevale arveldusarvele. Seega on kostja täitnud hageja poolt deposiidiga seoses võetud kohutuse, mistõttu ei ole kõnealune summa enam kostja deposiitkontol ning hagejal puudub õigus kostjalt deposiidi tagastamist nõuda. Kostja ei ole hageja ees deposiidiga seoses sõlmitud kohustusi rikkunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Asjas puudub vaidlus, et hageja kandis 24.09.2014 kostja arvele deposiiti 10 000 eurot (tlk 6). Samuti on tõendamist leidnud, et kostja kandis selle summa samal kuupäeval edasi XxxxAS-i arvele (tlk 95).
14.Hageja nõuab kostjalt 10 000 euro tagastamist, kuna hageja hinnangul puudus kostjal alus hageja poolt kostja deposiiti kantud summa XxxxAS-ile edastamiseks. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostja tegutses deposiidikonto omanikuna üksnes vahendajana ning kandis hagejalt saadud summa hageja korraldusel XxxxAS-ile edasi.
15.Hageja on asunud seisukohale, et hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 883, mille kohaselt hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle
hoiuleandjale tagastama. Kohus leiab, et nähtuvalt asjas tuvastatud asjaoludest ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud hoiuleping, kuna tegemist ei olnud olukorraga, kus hageja ja kostja oleksid kokku leppinud, et hageja annab vaidlusaluse raha kostjale üksnes hoiule. Nimelt on asjas tunnistajana üle kuulatud Xxxx, kes on andnud ütlusi, et 24.09.2014 ülekande tegemise ajal oli tema hageja juhatuse liige ning vaidlusalune ülekanne on tehtud tunnistaja poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta kostja deposiitkontole 10 000 euro suuruse ülekande, kuna hageja eesmärk oli tasuda XxxxAS-ile vastav summa, et kinnitada oma kavatsust hageja osad XxxxAS-ilt välja osta. Raha deponeeriti kostja arveldusarvele XxxxAS-i nõudmisel, kuna XxxxAS ei soovinud, et hageja teeks ülekande otse XxxxAS-i arveldusarvele (tlk 132 pöördel).
16.Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja ei kandnud 10 000 eurot kostja deposiiti mitte selleks, et seda seal hoiustada, vaid selleks, et kostja selle XxxxAS-ile kannaks, kuna hageja eesmärk oli teha ülekanne XxxxAS-ile ja seeläbi tõendada, et hageja soovib enda osakud XxxxAS-ilt välja osta. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt täitis kostja üksnes hageja käsundit hageja poolt kostja arvele kantud summa edasikandmiseks ning hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tunnistaja Xxxx ütlustega tõendatud, et kostja on täitnud hageja poolt antud juhiseid, kuna hageja soov oli XxxxAS-ile 10 000 eurot tasuda. Kostja on tõendanud, et ta on hageja poolt kostja arvele kantud 10 000 eurot XxxxAS-i arvele edasi kandnud (tlk 95) ning seeläbi hageja korralduse ka täitnud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks talle antud käsundiandja juhiseid rikkunud ning sellest tulenevalt ei esine hagejal alust kostja deposiiti kantud 10 000 euro tagasi nõudmiseks. Seega jätab kohus hagi rahuldamata.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 10 000 eurot. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleval juhul kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, samuti ei nähtu toimikust, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, seega asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas kostjal menetluskulud puuduvad. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.