Tsiviilasi nr.2-05-19653 (2(10925687/05)
1.2 avastati valvestatud Ruumides Kaupluse katusesse lõhutud augu kaudu toimepandud sissemurdmine ning kaupade vargus, mille tulemusena tekkis Rentnikule otsene varaline kahju summas 87 725.64 krooni. Nimetatud kahjusumma hõlmab Ruumidest varastatud kaupade väärtust summas 87 293.43 krooni (soetusmaksumus ilma käibemaksuta) ning sissemurdmise tulemusena kahjustada saanud kaupade parandamise kulusid summas 432.21 krooni (remonttööde maksumus ilma käibemaksuta). Kahjusummat tõendavad käesolevale hagiavaldusele lisatud varastatud kaupade loetelu (vt lisa 2) ning nende soetusmaksumust tõendavad arved (vt lisa 3), samuti kahjustatud kaupade kohta koostatud remonttööde akt (vt lisa 4) ning remonttööde maksumust tõendav arve (vt lisa 5). Ülalnimetatud sissemurdmise ja varguse toimumisel Kaupluse üldvalve ei toiminud, ka Ruumidesse paigaldatud signalisatsioon ei rakendunud ning valvekeskusesse häiret ei edastanud. Seega sai(d) sissemurdmise toime pannud ja kaupu varastanud isik(ud) segamatult tegutseda ning Rentnikule võimalikult suures ulatuses kahju tekitada.
1.3 Toimunud sissemurdmisest ja valvesüsteemide rakendumata jäämisest teavitas Rentnik Rendileandjat esialgu suuliselt ning hiljem ka kirjalikult – esitatud pretensioonis (vt lisa 6). Lisaks pöördus Rentnik signalisatsiooni rakendumata jäämise põhjuste väljaselgitamiseks nii valvekeskust haldava AS kui ka Rendileandja tellimusel (Lepingu punktist 4.14 tuleneva kohustuse täitmisena) Ruumidesse signalisatsiooniseadmeid paigaldanud AS Pristis poole. AS vastuse (vt lisa 7) kohaselt ei rakendunud valvesüsteem sissemurdmisel tööle, kuna sissemurdmise ja varguse asukoht ei olnud olemasolevate valveandurite tööpiirkonnas. Sisuliselt sama kinnitas ka AS vastuses (vt lisa 8), mille kohaselt oli valvesüsteem sissetungi ajal töökorras ning häire mittetekkimise tegelik põhjus peitus “leidlikus” sissetungi viisis läbi katuse, mida turvasüsteemi paigalduse ajal peeti ebatõenäoliseks. Eeltoodud põhjustel esitas Rentnik Rendileandjale ettepaneku Lepingu punktis 4.14 tulenevate Rendileandja kohustuste rikkumistega tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks summas 87 725.64 krooni (vt lisa 9). Tänaseni ei ole Rendileandja nimetatud kahju aga Rentnikule hüvitanud.
Samuti on selge, et signalisatsiooniseadmed olid Ruumidesse paigaldatud selliselt, et Ruumides esines tehnilise valveta alasid (mh laeala, mille kaudu sisse murti; ala, kus varguse toime pannud isik(ud) liikus(id); ala, kus varastatud kaubad paiknesid)Seega on kostja rikkunud ka signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise tagamise kohustusi, kuna Ruumides esinenud tehnilise valveta alade tõttu valvesüsteem oma eesmärki ei täitnud (st sissemurdmise avastamisele ja tekkinud kahju ulatuse vähendamisele kaasa ei aidanud). 2.3 Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi “VÕS”) § 76 lg-le 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuse rikkumine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Jättes Kaupluse üldvalve nõuetekohaselt korraldamata ning paigaldades Ruumidesse signalisatsiooniseadmed selliselt, et Ruumides esineb siiski tehnilise valveta alasid, pidi kostja oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägema ka hagejale ülalmärgitud kahju tekkimise. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et Ruumidesse sissemurdmine, sealt kaupade vargus ning seeläbi hagejale kahju tekkimine summas 87 725.64 krooni sai võimalikuks kostja poolt Lepingu punktis 4.14 sätestatud kohustuste rikkumise tulemusena, nõuab hageja kostjalt ülalnimetatud kahju hüvitamist.
Juhindudes TsMS § 4 lg-st 1 palub hageja mõista AS-ilt AS kasuks välja kahjuhüvitis summas 87 725.64 krooni ja kohtukulud.
Kostja hagi ei tunnista, esitades järgmised vastuväited ja põhjendused.
isiklikus plaanis ei saa kostjale midagi ette heita, kuna ruumide tehniline valve on keeruline valdkond, kus tegutsevad vastavat litsentsi omavad ettevõtted ning kostjalt ei saa taoliste eriteadmiste omamist eeldada.
omal kulul ruumidesse tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmed ning tagama nende korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise kogu lepingu kehtivuse tähtaja jooksul. (tl. 6-12). . on hageja . kahjujuhtumi raames esitanud kostjale varastatud kauba nimekirja summas 87 293, 43 krooni. ( tl. 13). Hageja on esitanud ka ärakirjad varastatud kaupade soetusmaksumust tõendavatest arvetest. ( tl.14-22). Remondiekspert aktist ja arvestusest nähtuvalt oli kaupu kahjustatud summas 510 krooni. (tl.23-24).
Allrendilepingu punkti 4.14 kohaselt kohustus rendileandja korraldama kaupluse (välja arvatud ruumid) üldvalve (s.o tehnilise valve väljaspool kaupluse tööaega), tagades sellega kaupluse (v.a ruumid) puutumatuse ja ohutuse. Samuti kohustus rendileandja paigaldama oma kulul ruumidesse tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmed ning tagama nende korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise kogu lepingu kehtivuse tähtaja jooksul. avastati valvestatud ruumides kaupluse katusesse lõhutud augu kaudu toimepandud sissemurdmine ning kaupade vargus, mille tulemusena tekkis hagejale otsene varaline kahju summas 87 725,64 krooni. Nimetatud kahjusumma hõlmab Ruumidest varastatud kaupade väärtust summas 87 293,43 krooni (soetusmaksumus ilma käibemaksuta) ning sissemurdmise tulemusena kahjustada saanud kaupade parandamise kulusid summas 432,21 krooni (remonttööde maksumus ilma käibemaksuta). Kahjusummat tõendavad hagiavaldusele lisatud varastatud kaupade loetelu ning nende soetusmaksumust tõendavad arved , samuti kahjustatud kaupade kohta koostatud remonttööde akt ning remonttööde maksumust tõendav arve. Asjas on tuvastatud, et ülalnimetatud sissemurdmise ja varguse toimumisel kaupluse üldvalve ei toiminud, ka ruumidesse paigaldatud signalisatsioon ei rakendunud ning valvekeskusesse häiret ei edastanud. Seega sai(d) sissemurdmise toime pannud ja kaupu varastanud isik(ud) segamatult tegutseda ning hagejale võimalikult suures ulatuses kahju tekitada. Esitatud tõenditest nähtub, et kaupluse üldvalve (kas selle puudumise, selles esinenud puuduste vmt tõttu) ei toiminud, kuna kaupluse katusesse augu lõhkumisel ega katuse kaudu sisenemisel kaupluse üldvalvesüsteem ei rakendunud. Järelikult on kostja kaupluse üldvalve korraldamise kohustust rikkunud, kuivõrd ei olnud tagatud kaupluse katuse puutumatus ja ohutus. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et signalisatsiooniseadmed olid ruumidesse paigaldatud selliselt, et Ruumides esines tehnilise valveta alasid (muuhulgas laeala, mille kaudu sisse murti; ala, kus varguse toime pannud isik(ud) liikus(id); ala, kus varastatud kaubad paiknesid). Seega on kostja rikkunud ka signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise tagamise kohustusi, kuna Ruumides esinenud tehnilise valveta alade tõttu valvesüsteem oma eesmärki ei täitnud (st. sissemurdmise avastamisele ja tekkinud kahju ulatuse vähendamisele kaasa ei aidanud). Ülaltoodust tulenevalt on selge, et kaupluse üldvalve (kas selle puudumise, selles esinenud puuduste vmt tõttu) ei toiminud, kuna kaupluse katusesse augu lõhkumisel ega katuse kaudu sisenemisel Kaupluse üldvalvesüsteem ei rakendunud. Järelikult on kostja kaupluse üldvalve korraldamise kohustust rikkunud, kuivõrd ei olnud tagatud kaupluse katuse puutumatus ja ohutus. Samuti on selge, et signalisatsiooniseadmed olid Ruumidesse paigaldatud selliselt, et Ruumides esines tehnilise valveta alasid (mh laeala, mille kaudu sisse murti; ala, kus varguse toime pannud isik(ud) liikus(id); ala, kus varastatud kaubad paiknesid). Seega on kostja rikkunud ka signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise tagamise kohustusi, kuna Ruumides esinenud tehnilise valveta alade tõttu valvesüsteem oma eesmärki ei täitnud (st sissemurdmise avastamisele ja tekkinud kahju ulatuse vähendamisele kaasa ei aidanud). Kohus leiab, et kostja jättes kaupluse üldvalve nõuetekohaselt korraldamata ning paigaldades ruumidesse signalisatsiooniseadmed selliselt, et ruumides esineb siiski tehnilise valveta alasid, pidi kostja oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägema ka hagejale ülalmärgitud kahju tekkimise. Võttes arvesse, et ruumidesse sissemurdmine, sealt kaupade vargus ning seeläbi hagejale kahju tekkimine summas 87 725,64 krooni sai võimalikuks kostja poolt lepingu punktis 4.14 sätestatud kohustuste rikkumise tulemusena, on kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama.
Kostja vastuses esitatu kohaselt peaks tekkinud kahju eest vastutama kindlustusandja. Kostja hinnangul pole hageja VÕS §-s 440 lg 1 sätestatud teatamiskohustust rikkunud, kuna ta võis eeldada, et ruumi perimeetri ja sisenemisavade elektrooniline kaitse tähendabki kogu ruumi kaitset. Teiseks ongi kindlustuse mõte katta taolised ootamatud kahjujuhtumid ja ebatõenäolised riskid. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Lepingut sõlmides eeldas hageja, et kostja täidab lepingut, sealhulgas selle punktis 4.14 sätestatud kohustust. Kostja tõlgendus, et „ruumi perimeetri ja sisenemisavade kaitse tähendabki kogu ruumi kaitset“ on meelevaldne, see ei põhine ühelgi õigusaktil ega poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitul. Kui hageja oleks teadnud, et kostja annab hagejale kasutada nn. turvaaukudega ruumid ja võtab veel üldvalve korraldamise eest tasu, siis vaevalt oleks hageja nõustunud üldse ruumide kasutamiseks lepingut sõlmima. Ka on hageja esitanud tõendid, mis kinnitavad, et katuse kaudu hoonesse tungimine ei olegi nii ebaharilik viis, nagu seda väidab kostja. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud vastuväited hagile (tl.36-37) ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on oma nõuet piisavalt põhjendanud ja esitanud ka asjakohased tõendid. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb kõik kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskuludena hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 500 krooni ja õigusabikulud 16 254,50 krooni osaliselt, sest õigusabikulude väljamõistmisel tuleb juhinduda „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-st 3, mille kohaselt enne.01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna antud asjas on menetlus alustatud enne. 01.01.2006.a., siis tuleb hageja õigusabikulud välja mõista kostjalt 5% ulatuses hagihinnast, s.o. 4386 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1, 2, 100, 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 , TsMS §-dest 434, 435, 436, 438, 441, 442, kohus o t s u s t a s: Välja mõista AS-ilt kahjuhüvitis 87 725,64 (kaheksakümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni ja 64 senti, riigilõivu 5 500 (viis tuhat viissada) krooni ja õigusabikulud 4386 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) krooni AS kasuks. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule.
Arne Kolnes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.