4.Välja mõista kostjalt Versobank AS hageja Xxxxkasuks menetluskuluna 876 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 576 eurot.
5.Välja mõista kostjalt Versobank AS hageja Xxxxkasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise tähtaeg Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
2-16-15962 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 12.10.2015 välja XxxxOÜ (edaspidi võlgnik) pankroti. Võlausaldaja Xxxx(edaspidi hageja) esitas 21.07.2016 oma nõude võlgniku pankrotimenetluses summas 549 934,82 eurot. Hageja nõue tuleneb loovutuse teel Xxxxja Xxxxomandatud laenulepingutest ja nõude loovutamise lepingutest. Võlgnik ei ole laene tähtaegselt tagasi maksnud ning võlgnik on nõude olemasolu ka tunnistanud. 23.09.2016 võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul toimunud nõuete kaitsmisel esitas ainsana võlausaldaja Versobank AS (edaspidi kostja) hageja nõudele täies ulatuses vastuväite ja hageja nõue jäi tunnustamata. Kostja oma vastuväidet ei põhjendanud. Hageja palub oma nõude summas 549 934,82 eurot tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et nõude loovutuses toodud summad ja esitatud laenulepingutes kajastatud summad ei lange kokku. Hageja poolt ei ole ka kostja seisukohalt piisavalt tõendatud laenulepingute järgsete summade tegelik laekumine laenusaajale. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks on tõendamata ja nõude tekkimise alus on ebaselge ja põhistamata. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hageja on esitanud kostja vastu hagi hageja nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on seega, et hageja oleks esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõude, mida nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, et hageja oleks esitanud seejärel tähtaegselt nõude tunnustamise hagi kohtusse ning et nimetatud hageja nõue võlgniku vastu oleks nõudeavalduse esitamise seisuga kehtiv ja sissenõutav.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
2-16-15962 - Harju Maakohus kuulutas 15.06.2016 kohtumäärusega välja võlgniku pankroti ning määras pankrotihalduriks Rein Vaiksaare (tl 8-10); - 21.07.2016 esitas hageja võlgniku pankrotihaldurile Rein Vaiksaarele oma nõudeavalduse summas 549 934,82 eurot võlgniku pankrotimenetluses (tl 11-12) - 23.09.2016 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele esitas täies ulatuses vastuväite kostja (tl 51-56).
6.PankrS § 106 lg 1 viimase lause kohaselt võib pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. 23.09.2016 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele esitas vastuväite kostja, mistõttu jäi hageja nõude tunnustamata (tl 51-56). Hagi on esitatud 21.10.2016, seega tähtaegselt.
7.Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja nõue oli nõudeavalduse esitamise seisuga kehtiv ja sissenõutav. Hagiavalduse kohaselt on hagejal võlgniku vastu nõuete loovutamise teel omandatud laenulepingutest tulenev nõue. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
8.Hageja on selgitanud, et hageja nõue tuleneb loovutuse teel Xxxxja Xxxxomandatud laenulepingutest. 15.10.2004 laenuleping on sõlmitud Xxxxja võlgniku vahel laenusummaga 220 000,56 eurot ning tagasimaksetähtajaga 31.12.2014 (tl 13-16). 20.11.2004 laenuleping on sõlmitud Xxxxja võlgniku vahel laenusummaga 55 000 eurot ning tagasimaksetähtajaga 31.12.2014 (tl 1719). 20.11.2004 laenuleping on sõlmitud laenuandja Xxxxning võlgniku vahel laenusummaga 89 992,50 eurot, tagasimaksetähtajaga 20.11.2014 (tl 20-22). Xxxxloovutas lepingust tuleneva nõude 20.12.2015 Xxxx(tl 23-25). 20.11.2004 laenuleping on sõlmitud laenuandja Xxxx ning võlgniku vahel laenusummaga 46 192,50 eurot, tagasimaksetähtajaga 20.11.2014 (tl 26-28). Xxxx loovutas lepingust tuleneva nõude summas 16 192,50 eurot 15.12.2004 Xxxx(tl 29-30). 20.10.2004 laenuleping on sõlmitud laenuandja Xxxxning võlgniku vahel laenusummaga 80 000 eurot, tagasimaksetähtajaga 31.12.2015 (tl 31-35). Xxxxloovutas lepingust tuleneva nõude summas 20 000 eurot 20.03.2005 Xxxx(tl 37-38). 17.04.2013 laenuleping on sõlmitud Xxxxja võlgniku vahel laenusummaga 23 800 eurot ning tagasimaksetähtajaga 31.12.2016 (tl 39-41). 10.03.2005 laenuleping on sõlmitud laenuleping on sõlmitud Xxxxja võlgniku vahel laenusummaga 124 950 eurot ning tagasimaksetähtajaga 31.12.2014 (tl 44-46). Xxxxja hageja vahel 25.05.2016 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas Xxxxhagejale nõude XxxxOÜ (pankrotis) vastu summas 424 984,82 eurot (tl 42-43). Xxxxja hageja vahel 25.05.2016 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas Xxxxhagejale nõude XxxxOÜ (pankrotis) vastu summas 124 950 eurot (tl 47-48). Vastusena kostja vastuväitele, mille kohaselt ei lange kokku nõude loovutuse lepingutes ning laenulepingutes toodud summad (tl 74), esitas hageja täiendavalt selgituse, et 10.03.2005 Xxxxja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingus on õigeks laenusummaks 124 950 eurot ning hagiavalduse lisana esitatud lepingu tõlkes oli trükivea tõttu märgitud summaks 12 950 eurot (tl 81). Hageja esitas kohtule ka laenulepingu parandatud tõlke, mis on notariaalselt kinnitatud (tl 88-89).
9.Laenusuhte olemasolu tõendamiseks on hageja esitanud võlgniku pearaamatu väljavõtted (tl 4950) ajavahemikus 01.01.2003 – 31.12.2016, milles kajastub pikaajaline võlgnevus summas 424 984,82 eurot Xxxxees ning võlgnevus summas 124 950 eurot Xxxxees. Hageja poolt esitatud Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuva võlgniku konto väljavõttest ajavahemiku 07.10.20043
2-16-15962 31.12.2005 kohta (tl 91-92) nähtub, et võlgniku pangakontole on laekunud järgmised maksed: 15.10.2005 Xxxxpoolt 220 000 eurot selgitusega „immobile loan“; 23.11.2004 Xxxxpoolt 55 000 eurot selgitusega „immobile loan“; 23.11.2004 Xxxxpoolt 89 992,50 eurot selgitusega „loan“; 23.11.2004 Xxxx poolt 46 192,50 eurot selgitusega „loan“; 10.03.2005 Xxxxpoolt 124 950 eurot selgitusega „loan“; Xxxxpoolt on 26.10.2004 laekunud 25 892,50 eurot selgitusega „loan“, 14.02.2005 49 992,50 eurot, 12.05.2005 4092,50 eurot selgitusega „loan“. Võlgniku SEB Panga väljavõttest 2013. aasta kohta (tl 109) nähtub, et 17.04.2013 on Xxxxpoolt laekunud 23 800 eurot . Lisaks on hageja esitanud ka Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuva võlgniku pangakonto detailsemad SWIFT väljavõtted (tl 123-135) ning AS SEB Panga SWIFT konto väljavõtte ja panga kinnituse (tl 136-138). Nimetatud väljavõtetest nähtub samuti, et eeltoodud laekumised on võlgniku pangakontole toimunud. Kohtu hinnangul tõendavad võlgniku pearaamatu väljavõtted ning võlgniku pangakontode väljavõtted, et võlgnik on hageja poolt esitatud laenulepingutes märgitud summad laenuandjatelt omandanud.
10.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja poolt ei ole esitatud konkreetset arvestust laenulepingute kõrvalnõuete ja viivise arvestuse osas, seda enam, et laenud kandsid ka intressi. Kohus nõustub hageja põhjendusega, milles hageja selgitab, et kuna ta ei nõua pankrotimenetluses kõrvalnõuete tunnustamist, siis ei ole ta esitanud ka hagis kõrvalnõuete arvestust. Kohus ei jaga kostja seisukohta, mille kohaselt ei tõenda pangakontode väljavõtted laenu ülekandmist ning et hageja oleks pidanud hankima tõendid laenude ülekandmise kohta Itaaliast. Hageja on esitanud kohtule võlgniku pangakontode väljavõtted, millest nähtuvad hageja poolt hagis viidatud laenumaksed. Kohtul puudub alus kahelda pangakontode väljavõtete õigsuses ja usaldusväärsuses. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja väidet, et hageja peaks tõendama võlgniku laenu andnud isikute krediidivõimekust.
11.Hinnates eeltoodud tõendeid ja põhistusi kogumis asub kohus seisukohale, et hageja on piisavalt tõendanud oma nõude olemasolu. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja on sõlminud Xxxxja Xxxx nõude loovutamise lepingud, millega hageja on Xxxxomandanud nõude võlgniku vastu summas 424 984,82 eurot (tl 42-43) ning Xxxxnõude võlgniku vastu summas 124 950 eurot (tl 47-48). Kohus on tuvastanud, et hagejale loovutatud nõuete aluseks olevad laenusummad on laenulepingute alusel võlgniku pangakontole välja makstud ning hageja nõue on nõudeavalduse esitamise seisuga kehtiv ja sissenõutav. Kohus on seisukohal, et antud juhul on täidetud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud eeldused hageja nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus on tuvastanud, et hageja nõue on kehtiv ja sissenõutav ning hagi nõude tunnustamiseks on esitatud tähtaegselt. Seega tuleb hagi rahuldada ning tunnustada XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus Xxxxnõuet summas 549 934,82 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
13.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlus4
2-16-15962 osalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
17.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
18.Hageja on esitanud kohtule 02.02.2017 oma lõpliku menetluskulude nimekirja (tl 120), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ning õigusabikulud summas 576 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 876 eurot. Hageja palub menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on kinnitanud, ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu palub õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga.
19.Kostja on 04.01.2017 esitanud oma vastuväited hageja algse menetluskulude nimekirja osas (tl 115), milles leiab, et kostja 16.11.2016 vastusega tutvumisele, täiendavate tõendite kogumisele ning oma 01.12.2016 seisukoha koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 45 minutit. Kostja põhjendab, et tegemist on mitme erineva kohtuvaidlusega, milles kasutatakse samu võlgniku arvelduskontode väljavõtteid ning igakordselt ei ole mõistlik pankrotihaldurilt neid välja nõuda. Ülejäänud osas puuduvad kostjal vastuväited hageja menetluskulude osas. Hageja esitas 02.02.2017 kohtule oma lõpliku menetluskulude nimekirja, mille osas andis kohus kostjale võimaluse seisukoha esitamiseks, kuid kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks oma seisukohta esitanud.
2-16-15962
20.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja lepingulise esindaja ajakulu osas seoses hagiavalduse koostamisega. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamisele kulunud 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 6 tundi. Samuti on põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus hageja kasuks menetluskulud välja koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid summas 576 eurot (koos käibemaksuga).
21.Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 876 eurot (300+576), välja mõista.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
23.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.