Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-4229
Tsiviilasi
Infrastone OÜ hagi Unus OÜ vastu võla saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Unus OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
38 193.14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Infrastone OÜ (registrikood 12875755), lepinguline esindaja v/adv Enno Heringson Kostja/apellant Unus OÜ (registrikood 11621024), lepingulised esindajad v/adv Indrek Naur ja v/adv abi Annika Tõlgo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.11.2016 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Mõista Unus OÜ-lt välja Infrastone OÜ-le apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks 586.67 eurot (käibemaksuta).
5.Menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel tuleb apellandil tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni hüvitise 586.67 eurot täieliku tasumiseni.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.16.03.2016 esitas hageja maakohtule hagi ja 27.06.2016 selle täpsustuse. Hageja palub mõista kostjalt välja mõista võlgnevuse 29 588.89 eurot, viivise 19 311.11 eurot ja kahjuhüvitise 1100 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.04.11.2016 sõlmisid hageja ja kostja 20.10.2015 kuupäeva kandva töövõtulepingu nr 10-20.10.2015, mille kohaselt kohustus hageja paigaldama Kärberi 20 ja 20A Tallinnas asuva kaubanduskeskuse ümber kõnnitee äärekivid, sõidutee äärekivid ja teostama sillutuskivide paigaldustööd. Töövõtulepingu punkti 3.2 kohaselt oli tööde lõpptähtajaks 2016.a märts (t I kd lk 19-22). Hageja ja kostja sõlmisid suuliselt samal ajal samadel tingimustel samalaadse töö tegemiseks töövõtulepingu VGP-D hoone asukohaga Niidu tee 3 Jõelähtme vallas Harjumaal kohta. Tööde lõpptähtajaks oli 2016.a märts. Leping oli allkirjastamata, kuid täitmiseks võetud (t I kd lk 61-64).
3.13.01.2016 sõlmisid pooled Kärberi tänava objekti osas finantseerimisakti nr 05/K märkusega: leping 10-20.12.2015 lõpetatud ja pooltel teineteise vastu edasised nõuded ja pretensioonid puuduvad (t I kd lk 27-29). Samal päeval sõlmisid pooled VGP-D hoone objekti osas finantseerimisakti nr 02/VGP märkusega: leping lõpetatud ja pooltel teineteise vastu edasised nõuded ja pretensioonid puuduvad (t I kd lk 68-69).
4.29.01.2016 esitas hageja kostjale nõudekirja töövõtulepingute maksumuse tasumiseks (t I kd lk 31-40), millele kostja vastas 29.01.2016 keelduvalt (t I kd lk 41-43). 02.02.2016 saatis hageja kostjale ettepaneku kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks (t I kd lk 44-51).
5.Lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel 13.01.2016 aktsepteerisid pooled lepingute vähendamise mahtu, kuid ei sõlminud hinna vähendamise kokkulepet. Lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel loeti selleks hetkeks teostatud tööde maht lepingu lõppmahuks ja väljamaksmisele kuulunuks ka kõik seni kinni peetud summad. Kostja ei ole hagejale tasunud vastavalt tööde mahule. Kõik tööd on vastu võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 teisest lausest tulenevalt. Väär on kostja loogika, et kuna hageja poolt ei ole tehtud töid lepingu esialgses mahus, on kostjal õigus keelduda kinnipeetud 10% tasumisest. Hageja ei soovi tasu töö eest, mida ta teinud ei ole (st algse lepingulise mahu eest), vaid töö eest, mis ta tegelikult tegi. Pooled ei leppinud kokku, et koos tööde mahu vähendamisega loobub hageja töövõtjana osaliselt tasust seni tehtud tööde eest. Aktis fikseeritud lause „Tööleping lõpetatud ja pooltel
teineteise suhtes edasised pretensioonid ja nõuded puuduvad“ on liiga üldine ja väär on tõlgendada seda selliselt, et hageja loobub lepingust tulenevatest saamata tasu nõuetest. Kuna lepingud lõpetati kostja palvel ennetähtaegselt, ei pidanudki kõik algselt kokku lepitud tööd valmis olema.
6.Hageja ei aktsepteerinud kostja tehtud tasaarvestust summas 6302.69 eurot ja sellega seoses esitatud arvet nr 30909, kuna see tugineb tööde ja teenuste loetelule, mida kostja ei suutnud tõendada. Arvega nr 30909 püüab kostja tasaarvestada hageja arvet nr 1544. Kuna kostja on arve nr 1544 tasaarvestanud, järelikult kostja seda arvet aktsepteerib. Tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool võib esitada vastuväiteid. Hageja tühistas enne kohtumenetlust antud võimalikud nõusolekud tasaarvestuse osas.
7.Hagejale on tekkinud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu kahju 1100 eurot, mis seisneb kohtueelselt nõude sissenõudmiseks tehtud kulutustes õigusabile.
8.Kostja on kohustatud maksma lepingujärgset viivist 1% iga viivitatud päeva eest, alternatiivselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kõik kostjale esitatud tööd on vastu võetud ja nende eest on tasutud. Kostjal ei ole kohustust tasuda tööde eest, mis ei ole valmis. Hagejal puudub õigus saada 10% vastavalt töövõtulepingu punktile 4.3, kuna tööd ei ole lõplikult teostatud ning pooled leppisid kokku lepingu ennetähtaegses lõpetamises. Hageja saaks nõuda kinnipeetud summade tasumist üksnes juhul, kui lepingut ei oleks lõpetatud ja hageja oleks kõik tööd lõpuni teinud. Mahtude vähendamise kokkulepet pooled ei sõlminud, sõlmiti lepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkulepe.
10.Hageja kinnitas 13.01.2016 e-kirjas, et nõustus tasaarvestusega. Kostja ei pea arve nr 30909 aluseks olevas aktis nr 1215L märgitud töid tõendama, kuna hageja on 11.01.2016 arve ja akti digiallkirjastanud ja edastanud kostjale digiallkirjastamiseks. Kui hageja aktis märgitud töödega ei nõustunud, oleks tulnud VÕS § 644 lõike 1 alusel mõistliku aja jooksul sellest kostjat teavitada.
11.Kuna kostja lepingulisi kohustusi ei rikkunud, puudub tal kohustus hüvitada tekkinud kahju seoses õigusabikuludega. Viivisenõue on põhjendamatu, kuna põhinõue on alusetu. Esimese astme kohtu otsus
12.21.11.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 23 286.20 eurot, kahjuhüvitise 869 eurot ja viivise 14 037.94 eurot. Menetluskulud jäid 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 2826.26 eurot ja hagejalt kostjale välja menetluskulud 415 eurot. Kohus tasaarvestas poolte menetluskulud ning selle tulemusena mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 2411.26 eurot ning viivise.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas nad vähendasid 13.01.2016 lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel tööde mahtu, kas kostjal on kohustus maksta tehtud tööde eest kinnipeetud tasu 10%, kas kostja on osaliselt hageja nõude tasaarvestanud ja kas kostja on
kohustatud hüvitama kohtueelsed õigusabikulud. Kohus juhindus asja lahendamisel VÕS § 76 lõikest 1, §-st 100, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1, § 635 lõikest 1 ning § 637 lõigetest 3 ja 4.
14.Töövõtulepingu nr 10-20.10.2015 punkti 4.3 kohaselt pidi tööde lõplik akteerimine, k.a akteerimata 10%, toimuma pärast kokkulepitud töömahu täielikku valmimist ja vastuvõtmist, kusjuures teostatud pidid olema kõik vajalikud lõiked ja liivatamised (t I kd lk 20). Pooled vaidlevad vastava lepingupunkti tõlgendamise üle. Hageja leidis, et kostja on kohustatud maksma enne lepingute ennetähtaegset lõpetamist tehtud töödest kinnipeetud 10%. Kostja leidis, et hagejal puudub õigus vastavat 10% saada, kuna mahtude vähendamise kokkulepet ei sõlmitud, mistõttu tööd ei ole lõplikult teostatud.
15.Kohus viitas VÕS § 29 lõigetele 1 ja 4. Töövõtulepingu punkti 4.3 kohaselt oli 10% kinnipeetud tasu väljamaksmise eelduseks kokkulepitud töömahu täielik valmimine ja vastuvõtmine. Pooled ei vaidle, et teatud ulatuses jäid tööd teostamata seoses lepingute 13.01.2016 ennetähtaegselt lõpetamisega. Puudub ka vaidlus, et seisuga 13.01.2016 akteeritud tööd on kostja poolt vastu võetud ning pooled on märkusena kirjutanud aktidele, et pooltel teineteise vastu pretensioonid ja nõuded puuduvad. Kohus leidis, et töövõtulepingu punkti 4.3 tuleb tõlgendada selliselt, et hagejal on õigus nõuda töövõtulepingute lõpetamise seisuga tehtud töödelt kinnipeetud 10% tasumist, kui lepingu lõpetamise seisuga on need tööd teostatud. Arvestada tuleb, et pooled lõpetasid lepingud ennetähtaegselt vastastikusel kokkuleppel. Ennetähtaegseks kokkuleppel lõpetamiseks ei ole lepingus sätestatud eriregulatsiooni 10% tasumise osas. Kui pooled oleks tahtnud välistada ennetähtaegsel lõpetamisel kogu tasu maksmise senise tehtud töö eest, tulnuks see lepingus kajastada. Lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel muutsid pooled sisuliselt ka tööde mahtu. Kostja ei nõudnud enam hagejalt edasiste tööde teostamist. Lisaks nähtub 13.01.2016 aktidele lisatud märkustest, et pooltel üksteise suhtes pretensioonid puudusid (t I kd lk 27 ja 68). Kostja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et hageja poolt 13.01.2016 seisuga tehtud töö oleks olnud puudulik, mille alusel võiks kostja keelduda kogu tasu maksmisest.
16.Iseenesest on õige kostja vastuväide, mille kohaselt ei ole tal kohustust tasuda lõpetamata tööde eest. Samas ei nõua hageja tasu tööde eest, mida ta 13.01.2016 seisuga teostanud ei olnud. Hageja nõuab 13.01.2016 seisuga teostatud ja nendelt töödelt kinnipeetud 10% tasust. Kohus leidis, et VÕS § 635 lõikest 1 tuleneva töövõtulepingu alusel tasu maksmise põhimõtete ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõikest 1 tuleneva hea usu põhimõttega on kooskõlas töövõtulepingu punkti 4.3 tõlgendus, mille kohaselt on hagejal õigus saada kogu tasu tegelikkuses tehtud tööde eest.
17.Kohtu hinnangul ei tulene 13.01.2016 aktidele (t I kd lk 27 ja 68) lisatud märkusest „Pooltel edasised nõuded ja pretensioonid puuduvad“ seda, et hageja loobus tehtud töö eest tasu nõudest. Kohtu hinnangul on vastav märkus selleks liiga üldsõnaline, et kitsendada hageja kui töövõtja põhilist õigust, s.o tasunõuet valmis töö eest. Selleks, et järeldada hageja tasunõudest loobumist, peaks see olema selgesõnaliselt kokku lepitud. Sellise kokkuleppe olemasolu tõendatud ei ole. Kostja põhikohustus tellijana seisneb hagejale tasu maksmises ehitustööde eest (VÕS § 635 lõige 1). Tõendatud ei ole, et kostja tasus hagejale täies ulatuses seisuga 13.01.2016 teostatud tööde eest.
18.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejal on kostja vastu nõue lepingu lõpetamise seisuga 13.01.2016 tehtud töödelt kinnipeetud 10% tasu osas. Hageja nõuab seonduvalt sellega 02.02.2016 arve nr 1603 tasumist kogusummas 23 286.20 eurot, s.o seoses Kärberi objektiga 10 275.84 eurot ja VTG hoone objektiga 13 010.36 eurot (t I kd lk 60). Kostja ei ole vastavate summade arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole tõendatud, et arve nr 1603 osas oleksid pooled teinud tasaarvestuse. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue 23 286.20 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
19.Kohus viitas VÕS § 197 lõigetele 1 ja 2, §-le 198 ja § 200 lõikele 4. Hageja nõuab kostjalt täiendavalt VGP-D hoone töövõtulepingu alusel 6302.69 euro tasumist (nõue tuleneb arvest nr 1544; t I kd lk 75). Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust vastavat summat tasaarvestada. Kostja arve nr 30909, millega kostja hageja nõude tasaarvestas, tugineb tööde ja teenuste loetelule, mida kostja ei ole suutnud tõendada. Hageja märkis, et tühistab tasaarvestuseks antud nõusoleku. Kostja leidis, et hageja nõue 6302.69 eurot ei ole põhjendatud, kuna kostja on selle 13.01.2016 avaldusega tasaarvestanud ning hageja on sellega nõustunud. Kostja leidis, et ei pea aktis märgitud töid tõendama, kuna hageja on 11.01.2016 nii arve nr 30909 kui selle aluseks olnud akti nr 1215L digiallkirjastanud (t I kd lk 161-167) ning edastanud kostjale digiallkirjastamiseks (t I kd lk 168). Kui hageja aktis nr 1215L märgitud töödega ei nõustunud, oleks tulnud VÕS § 644 lõike 1 alusel mõistliku aja jooksul sellest kostjat teavitada.
20.Puudub vaidlus, et 13.01.2016 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse. Nimetatud avalduselt nähtub, et kostja 31.12.2015 arve nr 30909 summas 6302.69 eurot on tasaarvestatud hageja arvetest nr 1544 ja 1545 tulenevate nõuetega ning jäägiks jäi 11 999.99 eurot (t I kd lk 59). Puudub vaidlus, et hageja vastas kostjale 13.01.2016 ekirjas, et on tasaarvestusega nõus (t I kd lk 113). Kostja on hagejale tasaarvestuse jäägi 11 999.99 eurot 13.01.2016 tasunud (t I kd lk 115).
21.VÕS komm vlj (P. Varul jt. Tallinn 2016, § 197 komm. 4.2, § 200 komm 3.4) kohaselt on tasaarvestuse läbiviimiseks kaks eeldust. Esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse tekkimine. Tasaarvestuse õigus tekib, kui isikute vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded. Teiseks eelduseks on, et tasaarvestuse õigust omav isik teeb teisele poolele tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestus jõustub alates avalduse kättesaamisest teise poole poolt (TsÜS § 69 lõike 1 esimene lause). Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-95-11, punkt 17; nr 3-2-1-59-10, punkt 10; nr 3-21-116-10, punkt 14).
22.VÕS § 197 lõikest 1 tulenevalt ei ole tasaarvestuse tegemiseks vajalik teise poole nõusolek. Seetõttu ei oma asjas tähendust hageja poolt 13.01.2016 e-kirja teel antud nõusolek tasaarvestuseks. Samuti on asjasse puutumatud hageja väited, mille kohaselt ta tühistab tasaarvestamiseks antud nõusoleku. Vaidlusaluse arve nr 30909 summas 6302.69 eurot kirjelduses on märgitud „Vastavalt materjalide ja teenuste müügi aktile nr 1215L“ (t I kd lk 79). Aktist nr 1215L nähtub, et kostja müüja/tellijana on tarninud järgmised materjalid ja seadmed: 1. tarnitud äärekivibetoon; 2. greideri rent; 3. pinnaserull Hamm rent; 4. tellija ostetud kütuse kasutus; 5. treileri teenus ja 6.
geodeesia teostuste mõõdistamiseks. Akti summa on 6302.69 eurot (t I kd lk 165). Töövõtulepingu nr 10-20.10.2015 punktide 2.1.4-2.1.6 kohaselt tagas tellija tööde teostamise ajaks töövõtja kasutusse laaduri. Laaduri kasutamise eest pidi tellija esitama töövõtjale vastavalt rendiettevõtte esitatavale arvele laaduri kasutamise eest arve, mis tasaarveldati teostatud tööde aktis. Äärekivide paigaldusel vajaliku betooni pidi hankima tellija. Betooni hind koos kohaleveo tasuga lepiti kokku enne betooni tellimist tellija poolt. Tellija peab betoonile ja selle transpordile kulunud summa töövõtja esitatud aktist kinni. Tellija pidi tellima äärekivide paigalduseks vajalikud geodeetilised tööd ja teostusmõõdistused (t I kd lk 19). Pooled ei vaidle, et VGP Dhoone objekti osas oli töövõtuleping sõlmitud samadel tingimustel ning pooled täitsid VGP D-hoone osas lepingut samalaadselt Kärberi objekti suhtes sõlmitud töövõtulepingule.
23.Seega tulenes pooltevahelisest lepingust, et tööde teostamisel hangib kostja teatud materjalid ja seadmed ning need kulud kannab hageja. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostja (aktis märgitud müüja) 31.12.2015 esitatud akti nr 1215L alusel esitatud vaidlusaluse arve nr 30909 digiallkirjastanud 11.01.2016 (t I kd lk 165167). 12.01.2016 on hageja saatnud e-kirjaga vastava digikonteineri kostjale ning kirjutanud, et lepped kõik allkirjastatud konteinerites terviklikult vastavalt objektile. Hageja ootab vastu allkirjastamist ja laekumist summale, mis jäi järgi kinnipidamisest (t I kd lk 168-169).
24.Kohus leidis, et hageja poolt vastava akti nr 1215L ja arve nr 30909 allkirjastamisega aktsepteeris ta nimetatud akti ja arvet. Pooled tegutsesid lepingu täitmisel oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS §-st 643 tulenes hagejale kohustus vastavad materjalid/seadmed viivitamata üle vaadata. Puuduste esinemisel ja aktiga mitte nõustumisel oleks hageja pidanud kostjat teavitama VÕS § 644 lõigete 1 ja 2 kohaselt mõistliku aja jooksul, kui ta mittevastavusest teada sai ja oleks pidanud mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus viitas ka VÕS § 644 lõikele 3. Sarnane puudustest teavitamise kohustus tuleneb ka müügilepingu sätetest (VÕS § 219 lõige 1, § 220 lõiked 1, 2 ja 3) juhuks, kui pidada hageja ja kostja vahelist materjalide tarnimise kohustust müügilepingu sarnaseks suhteks.
25.Hageja ei tõendanud, et oleks puudustest teavitamise kohustust nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul täitnud. Seega on hageja VÕS § 644 lõikest 3 tulenevalt kaotanud õiguse mittevastavustele tugineda. Lisaks on pooled 13.01.2016 lepingu lõpetamisel kinnitanud, et neil ei ole teineteise vastu edasisi nõudeid ja pretensioone (t I kd lk 68). Samuti ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus hageja digiallkirjastab 11.01.2016 vaidlusaluse akti ja arve, ei esita nendele vastuväiteid, kinnitab 13.01.2016 lepingu lõpetamisel, et pretensioonid puuduvad ning tugineb hiljem kohtumenetluses väitele, et kostja ei ole aktis nr 1215L ja arves nr 30909 näidatud kulude kandmist tõendanud. Kohtu hinnangul on asjakohatu hageja väide, mille kohaselt digiallkirjastasid pooled erineval ajal erinevaid Exceli tabeleid, mistõttu ei omaks justkui akti 1215L ja arve nr 30909 allkirjastamine tähendust.
26.Eelnevast tulenevalt ei ole hageja esitanud selliseid vastuväiteid, mis välistaksid tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Piisav ei ole hageja vastuväide üksnes selle kohta, et kostja ei ole tõendanud kulude tegelikku kandmist. Pooltel olid arvetest tulenevalt vastastikused samaliigilised kohustused. VÕS § 197 lõikest 1 tulenevad tasaarvestuse eeldused olid arve nr 30909 tasaarvestamiseks hageja nõudega
täidetud. Kostja esitas 13.01.2016 tasaarvestusavalduse, mille hageja kätte sai. Tasaarvestus jõustus avalduse kättesaamisest. Hageja nõusolek tasaarvestamiseks või selle hilisem väidetav tühistamine ei oma tähendust. VÕS § 186 punkti 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Võttes arvesse, et kostja tasaarvestas hageja poolt hagis nõutud nõude 6302.69 eurot, puudub hagejal õigus vastava summa tasumist nõuda ning hagi jäi selles osas rahuldamata.
27.Hageja on esitanud täiendavalt kahjunõude 1100 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega (t I kd lk 93-94). Kostja leidis, et kahjunõue ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole lepingut rikkunud. Kohus viitas VÕS § 115 lõikele 1, § 127 lõigetele 1 ja 4 ning § 128 lõigetele 1, 2 ja 3. VÕS komm vlj kohaselt (P. Varul jt, Tallinn 2016, § 128 komm 4.2.4), kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel peab kohus kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks kannatanu saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks.
28.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, on hagejal tekkinud õigusabikulude näol kahju, mis seisneb kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludes. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja oleks tasu maksmise kohustuse täitnud, ei oleks hageja pidanud kohtueelselt advokaadi poole nõudekirja koostamiseks pöörduma. Nähtuvalt 29.02.2016 õigusabi arvest on hageja esindajal kulunud materjalide läbi töötamisele ja ettepaneku koostamisele võlgnevuse tasumiseks ning kostja esindajaga suhtlemisele kokku 10h tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta; t I kd lk 93-94).
29.Kohus leidis, et hageja kahjunõue on põhjendatud osaliselt. Hageja 02.02.2016 ettepanekust nõude vabatahtlikuks täitmiseks nähtub, et ta on palunud tasuda 23 286.20 eurot, so 10% kinni peetud tasust, mille osas kohus hagi rahuldas ja samuti on vastavas dokumendis kajastatud arve nr 30909 tasaarvestamise probleeme, millises osas jättis kohus hagi rahuldamata. Võttes arvesse, et kohus rahuldas kogu lepingulisest tasunõude 79%, s.o 23 286.20/29588.89, ulatuses, saab põhjendatud ja vajalikuks pidada kohtueelseid kulusid 79% ulatuses ehk 869 eurot, s.o 0,79x1100.
30.Kohus viitas VÕS § 113 lõigetele 1 ja 2. Töövõtulepingu nr 10-20.10.2015 punkti 8.3 kohaselt, kui tellija ei tasunud teostatud töö eest tähtajaks, pidi tellija tasuma viivist 1% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte üle 10% tasumata summast. Viivist arvestati alates tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni tasumiseni (t I kd lk 21). Allkirjastamata, kuid VGP D-hoone osas täitmiseks võetud töövõtulepingu punkti 8.6 kohaselt, kui tellija ei tasunud teostatud töö eest ettenähtud tähtajaks, pidi tellija tasuma viivist 1% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivist arvestati alates tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni tasumiseni (t I kd lk 63).
31.Hageja palus vastavalt viivisenõude täpsustusele (t I kd lk 137-139) kostjalt välja mõista viivise kokku 19 311.11 eurot. Hageja on arvestanud viivist lepinguliste viivisemäärade alusel 0,1% päevas. Hageja on arvestanud Kärberi kaubanduskeskust puudutava nõude osas summas 10 275.84 eurot viivist 10 päeva eest 1027.58 eurot ja VGP objekti nõude 13 010.36 euro osas viivist põhinõude ulatuses, s.o 13 010.36 eurot. Kohus leidis, et hageja viivisenõue vastavate nõuete osas kogusummas
14 037.94 eurot, s.o 1027.58+13 010.36, on põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kostja, olles tasu maksmise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingutest. Kostja on VGP D-hoone osas 02.10.2015 kuupäeva kandva lepingu kasutusse võtmist tunnistanud (t I kd lk 146). Kohus leidis, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud osas, mis puudutab hageja arvest nr 1544 tulenevat põhinõuet 6302.69 eurot. Kohus jättis hageja nõude vastavas osas rahuldamata, mistõttu puudub alus rahuldada selles osas ka viivisenõuet.
32.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja põhinõude 23 286.20 eurot, kahjuhüvitise 869 eurot ja viivise 14 037.94 eurot. Otsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid (t I kd lk 23-26, 114) ei oma asja lahendamise seisukohast tähendust, mistõttu jättis kohus need tähelepanuta.
33.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõikega 1 jättis kohus menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.
34.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 2741.67 eurot, sh 1000 eurot riigilõiv ja 1741.67 eurot õigusabikulud. Ajavahemikul 04.03.2016-22.06.2016 osutas lepinguline esindaja õigusabi 15h 50min ulatuses tunnitasuga 110 eurot käibemaksuta. Täiendava nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal ajavahemikul 21.09.2016-27.09.2016 täiendavalt 9h 20min, s.o 1026.67 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
35.Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (t I kd lk 95). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud toimingutele kokku 25h 10min. Kohus leidis, et arvestades vaidluse keerukust, mahtu, selles esitatud menetlusdokumente ning peetud kohtuistungit, puudub alus pidada hageja lepingulise esindaja menetluses tehtud toimingutele kulunud aega ülemääraseks. Lisaks ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kulusid õigusabile vastavalt hageja märgitule kogusummas 2768.34 eurot käibemaksuta. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud antud asjas kokku 3768.34 eurot, s.o 1000+2768.34. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele 2826.26 eurot, s.o 3768.34x0,75.
36.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 1660 eurot. Lepingulisel esindajal kulus kokku 13h 50min, tunnitasuga 120 eurot käibemaksuta. Hageja kuludele vastuväiteid ei esitanud.
37.Kohus leidis, et arvestades vaidluse keerukust, mahtu, selles esitatud menetlusdokumente ning peetud kohtuistungit, puudub alus pidada kostja lepingulise esindaja menetluses tehtud toimingutele kulunud aega ülemääraseks. Lisaks ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kulusid õigusabile vastavalt kostja märgitule summas 1660 eurot käibemaksuta. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub hagejalt kostjale väljamõistmisele 415 eurot, s.o 1660x0,25.
38.Lähtudes TsMS § 445 lõikest 1 määras kohus tasaarvestada poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulude hüvitamiseks 2411.26 eurot, s.o 2826.26-415. Apellatsioonkaebus
39.Kostja palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, ning maakohtul teha otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis osaliselt kostja vastuväited hindamata ja tõendid käsitlemata. Kohus rikkus menetlusnorme ning jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS §-d 3 ja 76.
40.Kohus leidis, et töövõtulepingu punkti 4.3 tuleb tõlgendada selliselt, et hagejal on õigus nõuda lepingute lõpetamise seisuga tehtud töödelt kinnipeetud 10% tasumist, kui lepingu lõpetamise seisuga on need tööd tehtud. Kohus jättis analüüsimata, millistest tõenditest (eelkõige aktidest) tuleneb 10% kinnipidamise õigus. Kohus ei käsitlenud kostja vastuväiteid aktidele. Hageja ei saavutanud kokkulepitud tulemust, töö ei olnud täielikult valminud ega vastu võetud, mistõttu puudus hagejal õigus saada 10 275.84 eurot Kärberi objekti eest ja 13 010.36 eurot VTB objekti eest.
41.Hageja on ühe nõude alusena toonud arve nr 1601. VÕS § 76 lõike 1 järgi tekib kohustus lepingu alusel. Samuti sätestab VÕS § 3 võlasuhte tekkimise alusena lepingu. Arve ei saa olla pooltevaheliste kohustuste tekkimise aluseks. Pooltevahelise lepingu punkt 4.3 sätestas, et tööde lõplik akteerimine, k.a akteerimata 10%, toimub pärast kokkulepitud töömahu täielikku valmimist ja vastuvõtmist, kusjuures teostatud peavad olema ka kõik vajalikud lõiked ja liivatamised. Kuna hageja ei tõendanud töömahu täielikku valmimist ja vastuvõtmist, samuti lõigete ja liivatamiste teostamist, on arve esitatud õigusliku aluseta ja selle tasumise kohustus kostjal puudub.
42.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kuna ta ei rikkunud lepingulist kohustust, ei ole ta kohustatud hageja väidetavat kahju hüvitama. Hageja oleks ise ettevõtjana saanud pretensiooni koostada ja esitada, selleks ei pea kasutama professionaalset õigusabi. Lisaks, kuna hageja oli ikkagi sunnitud hagi esitama, ei olnud enne hagi esitatud pretensioonist tegelikult kasu ning seega oli see õigusabikulu põhjendamatu.
43.Kohus tuvastas, et hagejal oli õigus nõuda viivist. Kostja leiab, et sellisel juhul tuleb kohtul tuvastada viivise arvestamise algus ja lõpp. Tegemist on töövõtulepingust tuleneva viivisega, kus tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest. Kohus ei ole tuvastanud, millal tasunõue sissenõutavaks muutus ja millal lõppes õigus viivist arvestada, vaid on nõustunud hageja arvamusega, et tasunõue muutus sissenõutavaks arve nr 1603 tasumiseks antud tähtaja möödumisel. Kostja hinnangul ei vastanud hageja arvestus seadusele ja lepingule ning kohtul oli kohustus viivise väljamõistmisel tuvastada viivise ajaline arvestus. Kostja on viivist arvestanud arvelt nr 1603 alates 07.02.2016, mille ta esitas peale lepingu lõppemist 13.01.2015. Kostja leiab, et kui leping on lõppenud, ei saa kohaldada lepingust tulenevat viivisemäära. Kuna kohus ei ole põhjendanud viivise arvestamise aluseid ja on võtnud aluseks hageja seadusevastase arvestuse, tuleb otsus tühistada. Vastustaja seisukoht
44.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
45.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus võtab kaebuse lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lõike 1 punkt 1). Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab otsust hagi rahuldamise osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus jättis hageja nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks ka apellatsioonimenetlusega seotud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
46.Vastuseks kaebaja väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Apellant heidab maakohtule mh ette, et kohus jättis osaliselt käsitlemata kostja vastuväited ja osaliselt hindamata kostja esitatud tõendid. Kaebusest ei nähtu, millised kostja vastuväited on käsitlemata. Otsuse punktis 9 tõi maakohus esile kõik kostja vastuväited ja need on otsuses ka käsitletud. Kui kohus menetlusosalise mõne väitega ei nõustu, ei ole tegemist väite käsitlemata jätmisega. Hindamata tõenditena on esile toodud aktid nr 02/VGP, 2215K ja 05K. Neist kahele (nr 02/VGP ja 05K) on otsuse punktides 13, 18 ja 20 selgelt viidatud. Aktile nr 2215K (t I kd lk 184) ei ole maakohus põhjendustes küll konkreetselt viidanud, kuid samas on kohus selgelt otsuse punktis 11 toonud esile, et hindab kõiki kirjalikke tõendeid kogumis. Selline kohtu viide on kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Lisaks ei selgu kaebusest (ega maakohtus esitatud kostja menetlusdokumentidest), millise asja lahendamiseks tähtsust omava elulise asjaolu tõendamiseks akt nr 2215K esitati ja kuidas konkreetselt see akt käesoleva asja lahendamise tulemust pidi mõjutama. Toimikust nähtub, et kostja esitas selle akti 27.06.2016 menetlusdokumendi lisa 8 all koos veel ühe akti ja kahe arvega (t I kd lk 145-150), kuid menetlusdokumendis sellele (ega üldse lisale 8) ei viidanud. Ka ei käsitlenud kostja esindaja seda akti maakohtu istungil (t I kd lk 190193). Kaebusest ei selgu, milliste tõendite alusel oleks maakohus pidanud jõudma seisukohale, et töövõtja ei saavutanud kokkulepitud vähendatud mahu osas tulemust, vähendatud mahus tööd ei ole tegelikult valmis ja et vähendatud mahus töid ei ole vastu võetud või ei saa lugeda vastuvõetuks.
47.Maakohus ei jätnud otsuses käsitlemata, millistest tõenditest tuleneb kostja 10% kinnipidamise õigus. Maakohus jõudis lepingute tõlgendamise tulemusena seisukohale, et olukorras, kus nende ennetähtaegne lõpetamine ei toimunud töövõtjapoolsete rikkumiste tõttu, vaid tellija algatusel (asjaolu, mille töövõtja tõi esile juba hagiavalduses ja millele tellija vastu ei vaielnud) ja lepingutes ega nende lõpetamise dokumentides ei reguleeritud sellises olukorras 10% tasu kinnipidamise tingimusi, saab asuda seisukohal, et pooled leppisid konkludentselt kokku algsete töömahtude muutmises ning tegelikult tehtud töö eest 10% tasu kinnipidamine oleks tellija poolt vastuolus nii seaduses sätestatud töövõtulepingu tasustamise kui
tsiviilkäibes kehtiva hea usu põhimõttega. Ka käsitles maakohus pooltevahelise võlasuhte alusena selgelt lepinguid, mitte arvet nr 1601.
48.Seonduvalt apellandi etteheidetega kahju hüvitamise nõude osalisele rahuldamisele selgitab kolleegium järgmist. Asjaolu, et hageja pidi esitama kohtusse hagi sõltumata sellest, et oli kohtueelselt kandnud õigusabikulusid, ei vabasta kostjat seadusest tulenevate eelduste tõendatuse korral kahju hüvitamise kohustusest. Tsiviilasja materjalidets nähtub, et hageja kasutas kohtueelselt kvalifitseeritud õigusabi alles siis, kui juhatuse liikme 29.01.2016 pöördumisele (t I kd lk 31-40) vastas kostja poolt samal päeval vandeadvokaat I.Naur (samas lk 41-42; hageja esindajana vandeadvokaat E.Heringson esitas ettepaneku kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks 02.02.2016; samas lk 44-51).
49.Seonduvalt apellandi etteheidetega viivisenõude osalisele rahuldamisele selgitab kolleegium järgmist. Asjakohane on apellandi käsitlus, et väljamõistetava viivise summa kujunemine peab olema kohtuotsusest jälgitav ja summa ise aritmeetiliselt kontrollitav. Kuigi menetletav otsus ei sisalda tavapärast viivise arvestust, ei ole tulenevalt konkreetse vaidluse asjaoludest tegemist siiski menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis tooks kaasa lahendi tühistamise. Maakohus lähtus otsuse tegemisel hageja 27.06.2016 arvestusest (t I kd lk 136-140), millele kostja maakohtus vaidles vastu vaid põhjendusega, et kuna ta ei ole rikkunud lepingulisi kohustusi ei ole viivisenõudel alust (samas lk 149 punkt 5.3.2). Alternatiivseid sisulisi vastuväiteid viivise arvestusele, sh nõude sissenõutavusele (viivise arvestamise alguskuupäevale), kostja ei esitanud. Ka ei sisalda apellatsioonkaebus põhjendusi, miks kostja rikkus TsMS § 329 lõikest 1 tulenevat kohustust esitada kõik vastuväited hagile nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldas (st eelmenetluses maakohtus). Seega kui maakohus tuvastas, et kostja oli rikkunud lepingulisi rahalisi kohustusi, millest tulenevalt võis hageja nõuda viivist, sai maakohus lähtuda hageja arvestusest, kuna kostja vastuväited sellele puudusid. TsMS § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt toimub hagimenetlus poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning poolel on endal õigus otsustada, milliseid asjaolusid ja tõendeid ta kohtu ette toob. Seega ei rikkunud maakohus otsuse põhjendamise kohustust, kui mõistis Kärberi kaubanduskeskusega seonduva lepingu järgi viivise välja lepingu punktis 8.3 kokkulepitud päeva- ja maksimummääras (vastavalt 1% ja 10% tasumata summast (tasumata 10 275.84 eurot, viivis 1027.58 eurot; maksimum 10 päeva eest) täpsustamata, missuguse hageja arvestuse alternatiivi (kas tasu muutus sissenõutavaks lõppakti allkirjastamisest 13.01.2016 või arve nr 1603 kättesaamisest 14 päeva möödumisel, s.o 16.02.2016) ta seejuures aluseks võttis, kuna nii ühel kui teisel juhul on tõendatud kostja viivitus enam kui 10 päeva ja hagejal on võimalik saada viivist mitte rohkem kui 1027.58 eurot. Teise lepingu järgi mõistis maakohus välja viivise põhivõla 13 010.36 eurot ulatuses. Hageja arvestustest nähtub, et ka sellise kohtupraktikaga kooskõlas oleva viivise maksimumsuuruseni oli nõude suurendamise kuupäeva seisuga jõutud, kuigi hageja arvestab viivist alates 07.02.2016, mitte lõppakti allkirjastamisest 13.01.2016 (seega kostjale soodsamalt). Vastavalt hageja nõude sõnastusele on mõlemal juhul hageja arvestanud viivist nõude suurendamise avalduse esitamiseni, s.o 27.06.2016. Tõsiseltvõetav ei ole apellandi seisukoht, et kuna lepingud on lõppenud, ei saa enam kohaldada lepingujärgset viivisemäära. Poolte õigussuhe tulenes lepingutest, kus oli mh kokku lepitud viivisemääras. Kuna kostja rikkus lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi, on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses määras.
50.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
51.TsMS § 173 lõike 1 alusel määrab ringkonnakohus järgnevalt kindlaks vastustaja põhjendatud ja vajalike apellatsiooniastme menetluskulude suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad vastustaja kulud lepingulise esindaja tasust kokku 5h 20min eest summas 586.67 eurot (käibemaksuta), millest 3h+2h10min kulus 16.01.2017 apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele ning 10min samal päeval vastuse lõplikuks vormistamiseks ja edastamiseks. Esindaja tunnitasuks on 110 eurot (käibemaksuta). Kolleegium on seisukohal, et taotletav esindaja tasu on konkreetse apellatsioonimenetluse menetlusdokumentide (kaebus, millega esindajal tuli tutvuda; esitatud vastus) mahtu ja sisu arvestades põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lõike 1 mõttes. Esindaja tunnitasu jääb isegi alla kohtupraktikas põhjendatuks loetud vandeadvokaadist kvalifitseeritud esindaja keskmisele tunnitasule. Apellant kuludele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele apellandil hüvitada vastustajale apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud 586.67 eurot (käibemaksuta).
52.TsMS § 177 lõike 4 alusel kuulub rahuldamisele vastustaja taotlus märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.