Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-4229
Tsiviilasi
Xxxx OÜ hagi Xxxx OÜ vastu võla saamiseks ja kahju hüvitamiseks 50 000 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Enno Heringson (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23A, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur&Pärn, Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post [email protected]; [email protected]) 27.09.2016
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xxxx OÜ-lt võlg 23 286,20 (kakskümmend kolm tuhat kakssada kaheksakümmend kuus eurot ja 20 senti) eurot, kahjuhüvitis 869 (kaheksasada kuuskümmend üheksa) eurot ja viivis 14 037,94 (neliteist tuhat kolmkümmend seitse eurot ja 94 senti) eurot Xxxx OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxxx OÜ-lt välja menetluskulud summas 2 826,26 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kuus eurot ja 26 senti) eurot Xxxx OÜ kasuks.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxxx OÜ-lt välja menetluskulud summas 415 (nelisada viisteist) eurot Xxxx OÜ kasuks.
5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Xxxx OÜ-lt välja
2-16-4229 menetluskulud 2 411,26 (kaks tuhat nelisada üksteist eurot ja 26 senti) eurot Xxxx OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Xxxx OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.04.11.2016 sõlmisid hageja ja kostja 20.10.2015 kuupäeva kandva töövõtulepingu nr 1020.10.2015, mille kohaselt kohustus hageja paigaldama aadressil K.Xxxx 20 ja 20A, Tallinnas asuva kaubanduskeskuse ümber kõnnitee äärekivid, sõidutee äärekivid ja teostama sillutuskivide paigaldustööd. Töövõtulepingu punkti 3.2 kohaselt oli tööde lõpp tähtajaks 2016.a märtsikuu (tl 19-22).
2.Hageja ja kostja sõlmisid suuliselt samal ajal samadel tingimustel võrreldes 20.10.2015 kuupäeva kandva töövõtulepinguga töövõtulepingu samalaadse töö tegemiseks XXXX hoone, Niidu tee 3, Jõelähtme vald, Harjumaa osas. Tööde lõpptähtaeg oli 2016.a märtsis. Vastav leping oli poolte vahel kirjalikult allkirjastamata, kuid täitmiseks võetud (tl 61-64).
3.13.01.2016 sõlmisid pooled Xxxx tänava objekti osas finantseerimisakti nr 05/K märkusega: Tööleping 10-20.12.2015 lõpetatud ja pooltel teineteise vastu edasised nõuded ja pretensioonid puuduvad (tl 27-29).
4.13.01.2016 sõlmisid pooled XXXX hoone objekti osas finantseerimisakti nr 02/VGP märkusega: Tööleping lõpetatud ja pooltel teineteise vastu edasised nõuded ja pretensioonid puuduvad (tl 68-69).
5.29.01.2016 esitas hageja kostjale nõudekirja töövõtulepingute maksumuse tasumiseks (tl 3140), millele kostja vastas 29.01.2016 keelduvalt (tl 41-43). 02.02.2016 saatis hageja kostjale ettepaneku kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks (tl 44-51). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub vastavalt hagile ja selle täpsustusele (tl 139) kostjalt välja mõista võlg 29 588,89 eurot, viivised 19 311,11 eurot, kahjuhüvitis 1 100 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 29 lg 3, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3, § 635 lg 1, TsÜS § 138 lg 1.
7.Hageja märgib, et: • lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel 13.01.2016 aktsepteerisid pooled lepingute vähendamise mahtu, kuid ei sõlminud hinna vähendamise kokkulepet; • lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel loetigi selleks hetkeks teostatud tööde maht lepingu lõppmahuks ja väljamaksmisele kuulunuks ka kõik seni kinni peetud summad; • kostja ei ole hagejale tasunud vastavalt tööde mahule;
2-16-4229 • • • • •
• •
• • • • • •
kõik tööd on vastu võetud VÕS § 638 teisest lausest tulenevalt; väär on kostja loogika, et kuna hageja poolt ei ole tehtud kõik tööd lepingu esialgses mahus, siis on kostjal õigus keelduda kinni peetud 10% tasumisest; hageja ei soovi tasu töö eest, mida ta teinud ei ole (so algse lepingulise mahu eest), vaid üksnes töö eest, mis ta teinud on; pooled ei ole kuskil kokku leppinud selles, et koos tööde mahu vähendamisega loobub hageja töövõtjana tasust seni tehtud tööde eest, so 10% kinnipeetud summadest; aktis fikseeritud lauset „Tööleping lõpetatud ja pooltel teineteise suhtes edasised pretensioonid ja nõuded puuduvad“ on liiga üldine ja väär on tõlgendada seda selliselt, et hageja loobub veel saamata lepingust tulenevatest tasunõuetest; kuna lepingud lõpetati kostja palvel ennetähtaegselt, siis ei pidanudki kõik algselt kokku lepitud tööd valmis olema; hageja ei aktsepteeri kostja poolt tehtud tasaarvestust summas 6 302,69 eurot ja sellega seoses esitatud arvet nr xxxx, kuivõrd see tugineb tööde ja teenuste loetelule, mida kostja ei ole suutnud tõendada; kostja arvega nr xxxx on püütud tasaarvestada hageja arvet nr 1544; kuna kostja on arve nr 1544 tasaarvestanud, siis järelikult kostja seda arvet nr 1544 aktsepteerib; tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool võib esitada vastuväiteid; hageja tühistab enne kohtumenetlust antud võimalikud nõusolekud tasaarvestuse osas; hagejale on tekkinud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu kahju summas 1 100 eurot, mis seisneb kohtueelselt nõude sissenõudmiseks tehtud kulutustes õigusabile; kostja on kohustatud maksma viivist.
Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja märgib, et: • kõik kostjale esitatud tööd on vastu võetud ja nende eest on tasutud; • kostjal ei ole kohustust tasuda tööde eest, mis ei ole valmis; • hagejal puudub õigus saada 10% vastavalt töövõtulepingu punktile 4.3, kuna tööd pole lõplikult teostatud ning pooled leppisid kokku lepingu ennetähtaegses lõpetamises; • hageja saaks nõuda kinnipeetud summade tasumist üksnes juhul, kui töövõtulepingut poleks lõpetatud ja hageja oleks kõik tööd lõpuni teinud; • mahtude vähendamise kokkulepet pooled ei sõlminud, vaid sõlmiti lepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkulepe; • hageja on 13.01.2016 e-kirjas kinnitanud, et ta oli tasaarvestusega nõus; • kostja ei pea arve nr xxxx aluseks olevas aktis nr xxxx märgitud töid tõendama, kuna hageja on 11.01.2016 nii arve nr xxxx kui akti nr xxxx digiallkirjastanud ja edastanud need kostjale digiallkirjastamiseks; • kui hageja aktis nr xxxx märgitud töödega ei nõustunud, oleks tulnud VÕS § 644 lg 1 alusel mõistliku aja jooksul sellest kostjat teavitada; • kuna kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud, puudub kostjal kohustus hüvitada tekkinud kahju seoses õigusabikuludega; • viivisenõue on põhjendamatu, kuna põhinõue on alusetu.
Kohtuotsuse põhjendus
2-16-4229
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.04.11.2016 sõlmisid hageja ja kostja 20.10.2015 kuupäeva kandva töövõtulepingu nr 1020.10.2015, mille kohaselt kohustus hageja paigaldama aadressil K.Xxxx 20 ja 20A, Tallinnas asuva kaubanduskeskuse ümber kõnnitee äärekivid, sõidutee äärekivid ja teostama sillutuskivide paigaldustööd. Töövõtulepingu punkti 3.2 kohaselt oli tööde lõpp tähtajaks 2016.a märtsikuu (tl 19-22). Hageja ja kostja sõlmisid suuliselt samal ajal samadel tingimustel võrreldes 20.10.2015 kuupäeva kandva töövõtulepinguga töövõtulepingu samalaadse töö tegemiseks XXXX hoone, Niidu tee 3, Jõelähtme vald, Harjumaa osas. Tööde lõpptähtaeg oli 2016.a märtsis. Vastav leping oli poolte vahel kirjalikult allkirjastamata, kuid täitmiseks võetud (tl 61-64). 13.01.2016 sõlmisid pooled Xxxx tänava objekti osas finantseerimisakti nr 05/K märkusega: Tööleping 1020.12.2015 lõpetatud ja pooltel teineteise vastu edasised nõuded ja pretensioonid puuduvad (tl 27-29). 13.01.2016 sõlmisid pooled XXXX hoone objekti osas finantseerimisakti nr 02/VGP märkusega: Tööleping lõpetatud ja pooltel teineteise vastu edasised nõuded ja pretensioonid puuduvad (tl 68-69). 29.01.2016 esitas hageja kostjale nõudekirja töövõtulepingute maksumuse tasumiseks (tl 31-40), millele kostja vastas 29.01.2016 keelduvalt (tl 41-43). 02.02.2016 saatis hageja kostjale ettepaneku kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks (tl 44-51).
14.Poolte vahel on vaidlus, kas pooled vähendasid 13.01.2016 lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel lepingute tööde mahtu, kas kostjal on kohustus maksta tehtud tööde eest kinni peetud tasu 10%, kas kostja on osaliselt hageja nõude tasaarvestanud ja kas kostja on kohustatud hüvitama kohtueelsed õigusabikulud.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
16.Töövõtulepingu nr 10-20.10.2015 punkti 4.3 kohaselt tööde lõplik akteerimine k.a. akteerimata 10% pidi toimuma pärast kokkulepitud töömahu täielikku valmimist ja vastuvõtmist, kusjuures teostatud peavad olema ka kõik vajalikud lõiked ja liivatamised (tl 20). Pooled
2-16-4229 vaidlevad vastava lepingupunkti tõlgendamise üle. Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma enne lepingute ennetähtaegset lõpetamist tehtud töödest kinni peetud 10%. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus vastavat 10% saada, kuna mahtude vähendamise kokkulepet pole sõlmitud, mistõttu tööd pole lõplikult teostatud.
17.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Töövõtulepingu punkti 4.3 kohaselt oli 10% kinni peetud tasu väljamaksmise eelduseks kokkulepitud töömahu täielik valmimine ja vastuvõtmine. Pooled ei vaidle selle üle, et teatud ulatuses jäid tööd teostamata seoses 13.01.2016 ennetähtaegselt töövõtulepingute lõpetamisega. Puudub ka vaidlus, et seisuga 13.01.2016 akteeritud tööd on kostja poolt vastu võetud ning pooled on märkusena kirjutanud aktidele, et pooltel teineteise vastu pretensioonid ja nõuded puuduvad.
18.Kohus leiab, et töövõtulepingu punkti 4.3 tuleb tõlgendada selliselt, et hagejal on õigus nõuda töövõtulepingute lõpetamise seisuga tehtud töödelt kinni peetud 10% tasumist, kui lepingu lõpetamise seisuga on need tööd teostatud. Arvestada tuleb seejuures, et pooled on lepingud ennetähtaegselt poolte kokkuleppel lõpetanud. Lepingu ennetähtaegseks poolte kokkuleppel lõpetamiseks ei ole töövõtulepingus sätestatud eriregulatsiooni 10% tasumise osas. Kui pooled oleks tahtnud välistada ennetähtaegsel lõpetamisel kogu tasu maksmise senise tehtud töö eest, tulnuks see lepingus kajastada. Lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel muutsid kohtu hinnangul pooled sisuliselt ka lepingute tööde mahtu. Kostja ei nõudnud enam hagejalt edasiste tööde teostamist. Lisaks nähtub 13.01.2016 aktidele lisatud märkustest, et pooltel üksteise suhtes pretensioonid puuduvad (tl 27 ja tl 68). Kostja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et hageja poolt 13.01.2016 seisuga tehtud töö oleks olnud puudulik, mille alusel võiks kostja keelduda kogu tasu maksmisest.
19.Kohus märgib, et iseenesest on õige kostja vastuväide, mille kohaselt ei ole kostjal kohustust tasuda lõpetamata tööde eest. Samas ei nõua hageja hagiga tasu tööde eest, mida 13.01.2016 seisuga hageja teostanud ei olnud, vaid 13.01.2016 seisuga teostatud ja nendelt töödelt kinni peetud 10% tasust. Kohus leiab, et VÕS § 635 lg-st 1 tuleneva töövõtulepingu alusel tasumaksmise põhimõtete ning TsÜS § 138 lg-st 1 tuleneva hea usu põhimõttega on kooskõlas töövõtulepingu punkti 4.3 tõlgendus, mille kohaselt on hagejal õigus saada kogu tasu tegelikkuses tehtud tööde eest.
20.Kohtu hinnangul ei tulene 13.01.2016 aktidele (tl 27 ja tl 68) lisatud märkusest „Pooltel edasised nõuded ja pretensioonid puuduvad“ seda, et hageja loobus tehtud töö eest tasu nõudest. Kohtu hinnangul on vastav märkus selleks liiga üldsõnaline, et kitsendada hageja kui töövõtja põhilist õigust, so tasunõuet valmis töö eest. Selleks, et järeldada hageja tasunõudest loobumist, peaks see olema selgesõnaliselt kokku lepitud. Sellise kokkuleppe olemasolu tõendatud ei ole. Kostja põhikohustus tellijana seisneb hagejale tasu maksmises ehitustööde eest (VÕS § 635 lg 1). Tõendatud ei ole, et kostja tasus hagejale täies ulatuses seisuga 13.01.2016 teostatud tööde eest.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on kostja vastu nõue lepingu lõpetamise seisuga, so 13.01.2016 tehtud töödelt kinni peetud 10% tasu osas. Hageja nõuab seonduvalt sellega 02.02.2016 arve nr 1603 tasumist kogusummas 23 286,20 eurot, so seoses Xxxx objektiga 10 275,84 eurot ja VTG hoone objektiga 13 010,36 eurot (tl 60). Kostja ei ole vastavate summade arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole tõendatud, et vastava arve nr 1603 osas oleks teinud pooled tasaarvetuse. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue summas 23 286,20 eurot on põhjendatud ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
2-16-4229
22.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 esimese lause kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
23.Hageja nõuab kostjalt täiendavalt XXXX hoone töövõtulepingu alusel 6 302,69 euro tasumist (nõue tuleneb arvest nr 1544, tl 75). Hageja leiab, et kostjal ei olnud õigus vastavat summat tasaarvestada. Kostja arve nr xxxx, millega kostja hageja nõude tasaarvestas, tugineb tööde ja teenuste loetelule, mida kostja ei ole suutnud tõendada. Hageja märgib, et ta tühistab tasaarvestuseks antud nõusoleku. Kostja leiab, et hageja nõue summas 6 302,69 eurot ei ole põhjendatud, kuna kostja on selle 13.01.2016 avaldusega tasaarvestanud ning hageja on sellega nõustunud. Kosta leiab, et kostja ei pea aktis märgitud töid tõendama, kuna hageja on 11.01.2016 nii arve nr xxxx kui arve aluseks olnud akti nr xxxx digiallkirjastanud (tl 161-167) ning edastanud kostjale need digiallkirjastamiseks (tl 168). Kui hageja aktis nr xxxx märgitud töödega ei nõustund, oleks tulnud VÕS § 644 lg 1 alusel mõistliku aja jooksul sellest kostjat teavitada.
24.Puudub vaidlus, et 13.01.2016 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse. Nimetatud avalduselt nähtub, et kostja 31.12.2015 arve nr xxxx summas 6 302,69 eurot on tasaarvestatud hageja arvetest 1544 ja 1545 tulenevate nõuetega ning jäägiks on jäänud 11 999,99 eurot (tl 59). Puudub vaidlus, et hageja vastas kostjale 13.01.2016 e-kirjas, et on tasaarvestusega nõus (tl 113). Kostja on hagejale tasaarvestuse jäägi 11 999,99 eurot 13.01.2016 tasunud (tl 115).
25.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Tallinn 2016, § 197 komm. 4.2, § 200 komm 3.4) kohaselt on tasaarvestuse läbiviimiseks kaks eeldust. Esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse tekkimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded. Teiseks eelduseks on see, et tasaarvestuse õigust omav isik teeb teisele poolele tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (vt ka Riigikohtu otsuse 3-2-1-95-11 p 17, otsuse 3-2-1-59-10 p 10 ja otsuse 3-2-1-116-10 p 14).
26.Kohus märgib, et VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt ei ole tasaarvestuse tegemiseks vajalik teise poole nõusolek. Seetõttu ei oma asjas tähendust hageja poolt 13.01.2016 e-kirja teel antud nõusolek tasaarvestuseks. Samuti on asjasse puutumatud hageja väited, mille kohaselt tühistab hageja tassarvestamiseks antud nõusoleku.
27.Vaidlusaluse arve nr xxxx summas 6 302,69 eurot kirjelduses on märgitud „Vastavalt materjalide ja teenuste müügi aktile nr. xxxx“ (tl 79). Aktist nr xxxx nähtub, et kostja müüja/tellijana on tarninud järgmised materjalid ja seadmed: 1. Tarnitud äärekivibetoon; 2. Greideri rent; 3. Pinnaserull Hamm rent; 4. Tellija ostetud kütuse kasutus; 5. Treileri teenus ja 6. Geodeesia teostuste mõõdistamiseks. Akti summa on 6 302,69 eurot (tl 165).
28.Töövõtulepingu nr 10-20.10.2015 punktide 2.1.4-2.1.6 kohaselt tagas tellija tööde teostamise ajaks töövõtja kasutusse laaduri. Laaduri kasutamise eest pidi tellija esitama töövõtjale vastavalt rendiettevõtte poolt esitatavale arvele laaduri kasutamise eest arve, mis tasaarveldati teostatud tööde aktis. Äärekivide paigaldusel vajaliku betooni pidi hankima tellija. Betooni hind koos kohaleveotasuda lepiti kokku enne betooni tellimist tellija poolt. Tellija peab betoonile ja selle transpordile kulunud summa töövõtja esitatud aktist kinni. Tellija pidi tellima äärekivide
2-16-4229 paigalduseks vajalikud geodeetilised tööd ka teostusmõõdistused (tl 19). Pooled ei vaidle, et VGP D-hoone objekti osas oli töövõtuleping sõlmitud samadel tingimustel ning pooled täitsid VGP D-hoone osas lepingut samalaadselt Xxxx objekti suhtes sõlmitud töövõtulepingule.
29.Seega tulenes poolte vahelisest lepingust, et tööde teostamisel hangib kostja teatud materjalid ja seadmed ning need kulud kannab hageja. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostja (aktis märgitud müüja) poolt 31.12.2015 esitatud akti nr xxxx ja akti alusel esitatud vaidlusaluse arve nr xxxx digiallkirjastanud 11.01.2016 (tl 165-167). 12.01.2016 on hageja saatnud e-kirjaga vastava digikonteineri kostjale ning kirjutanud, et lepitud lepped kõik allkirjastatud konteinerites terviklikult vastavalt objektile. Hageja ootab vastu allkirjastamis ja laekumist summale, mis jäi järgi kinnipidamisest (tl 168-169).
30.Kohus leiab, et hageja poolt vastava akti nr xxxx ja arve nr xxxx digitaalselt allkirjastamisega aktsepteeris hageja nimetatud akti ja arvet. Pooled tegutsesid lepingu täitmisel oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS §-st 643 tulenes hagejale kohustus vastavad materjalid/seadmed viivitamata üle vaadata. Puuduste esinemisel ja aktiga mitte nõustumisel oleks hageja pidanud kostjat teavitama VÕS § 644 lg 1 ja 2 kohaselt mõistliku aja jooksul kui ta mittevastavusest teada sai ja oleks pidanud mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sarnane puudustest teavitamise kohustus tuleb ka müügilepingu sätetest (VÕS § 219 lg 1, § 220 lg-d 1, 2 ja 3) juhuks, kui pidada hageja ja kostja vahelist materjalide tarnimise kohustust müügilepingusarnaseks suhteks.
31.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks puudustest teavitamise kohustust nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul täitnud. Kohtu hinnangul on hageja VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt kaotanud õiguse mittevastavustele tugineda. Lisaks on pooled 13.01.2016 lepingu lõpetamisel kinnitanud, et pooltel ei ole teineteise vastu edasisi nõudeid ja pretensioone (tl 68). Samuti ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus hageja digiallkirjastab 11.01.2016 vaidlusaluse akti ja arve, ei esita nendele vastuväiteid, kinnitab 13.01.2016 lepingu lõpetamisel, et pretensioonid puuduvad ning tugineb hiljem kohtumenetluses väitele, et kostja ei ole aktis nr xxxx ja arves nr xxxx näidatud kulude kandmist tõendanud. Kohtu hinnangul on asjakohatu hageja väide, mille kohaselt digiallkirjastasid pooled erineval ajal erinevaid Exceli tabeleid, mistõttu ei omaks justkui akti xxxx ja arve nr xxxx allkirjastamine tähendust.
32.Eelnevast tulenevalt ei ole hageja kohtu hinnangul esitanud selliseid vastuväiteid, mis välistaksid tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Kohtu hinnangul ei ole piisav hageja vastuväide üksnes selle kohta, et kostja ei ole tõendanud kulude tegelikku kandmist. Pooltel oli arvetest tulenevalt vastastikused samaliigilised kohustused. VÕS § 197 lg-st 1 tulenevad tasaarvestuse eeldused olid arve nr xxxx tasaarvestamiseks hageja nõudega täidetud. Kostja esitas 13.01.2016 tasaarvestusavalduse, mille hageja kätte sai. Tasaarvestus jõustus avalduse kättesaamisest. Hageja nõusolek tasaarvestamiseks või selle hilisem väidetav tühistamine ei oma tähendust. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Võttes arvesse, et kostja tasaarvestas hageja poolt hagis nõutud nõude summas 6 302,69 eurot, puudub hagejal õigus vastava summa tasumist nõuda ning hagi jääb selles osas rahuldamata.
33.Hageja on esitanud täiendavalt kahjunõude summas 1 100 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega (tl 93-94). Kostja leiab, et kahjunõue ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud.
34.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise
2-16-4229 eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
35.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt (P. Varul jt, Tallinn 2016, § 128 komm 4.2.4) kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel peab kohus kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks kannatanu saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks.
36.Kohus leiab, et kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, on hagejal tekkinud õigusabikulude näol kahju, milline seisneb kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludes. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja oleks tasu maksmise kohustuse täitnud, ei oleks hageja pidanud kohtueelselt advokaadi poole nõudekirja koostamiseks pöörduma. Menetluskulud
43.Kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1 jätab kohus menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
45.Hageja esitas 27.09.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 2 741,67 eurot. Sellest 1 000 eurot riigilõivuna ja 1 741,67 eurot õigusabi kuluna. Ajavahemikul 04.03.2016-22.06.2016 osutas hageja lepinguline esindaja õigusabi 15 tunni ja 50 minuti ulatuses tunnitasuga 110 eurot käibemaksuta. Hageja esitas 27.09.2016 täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud ajavahemikul 21.09.2016-27.09.2016 täiendavalt 9 tundi ja 20 minutit, mis teeb kokku 1 026,67 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 95). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 25 tundi ja 10 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse keerukust, mahtu, selles esitatud menetlusdokumente ning peetud kohtuistungit, puudub alus pidada hageja lepingulise esindaja menetluses tehtud toimingutele kulunud aega ülemäärseks. Lisaks ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kulusid õigusabile vastavalt hageja poolt märgitule kogusummas 2 768,34 eurot käibemaksuta, so 1 741,67+ 1 026,67.
2-16-4229
Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud käesolevas asjas kokku 3 768,34 eurot, so 1 000 + 2 768,34. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2 826,26 eurot, so 3 768,34 x 0,75.
46.Kostja esitas 27.09.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 1 660 eurot. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud käesolevas asjas kokku 13 tundi ja 50 minutit. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 120 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse keerukust, mahtu, selles esitatud menetlusdokumente ning peetud kohtuistungit, puudub alus pidada kostja lepingulise esindaja menetluses tehtud toimingutele kulunud aega ülemäärseks. Lisaks ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kulusid õigusabile vastavalt kostja poolt märgitule summas 1 660 eurot käibemaksuta. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 415 eurot, so 1 660 x 0,25.
47.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 411,26 eurot, so 2 826,26 - 415.
48.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.