Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-6590

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

I Asjaolud ja menetluse käik XXXX OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija Kaupo Meier esitas Harju Maakohtule avalduse XXXX OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt otsustati ainuosaniku 09.02.2016 otsusega lõpetada äriühingu majandustegevus ja algatada likvideerimismenetlus, likvideerijaks nimetati Kaupo Meier. Võlgnik peamiseks tegevusalaks oli kaupade eksport Euroopa Liidust Venemaale. Põhiliseks maksejõuetuse põhjuseks on Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahelised keerulised majanduslikud suhted. Viimastel aastatel on kaupade eksport Euroopa Liidust Venemaale oluliselt halvenenud. Nõudluse vähenemisest tingituna langesid oluliselt vene klientide tellimused, samuti mõjutas äritegevust rubla kursi suur kukkumine ning äriühingul tekkis kahjum. Võlgnikul tekkis käibevahendite puudus ning võlgnik ei suutnud enam tasuda hankijate arveid. Vaatamata püüdlustele leida täiendavat kapitali äritegevuse finantseerimiseks ja võlgade tasumiseks on võlgnik käesoleval hetkel maksejõuetu. Võlgnikul puudusid palgalised töötajad ja käesolevaks ajaks on võlgniku majandustegevus lõppenud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, kontoriruumide kasutamiseks sõlmitud üürileping on lõpetatud, võlgnikul puudusid palgalised töötajad. Võlgnikul on vara 39 eurot, täitmata kohustusi on kokku 292 836 eurot. Võlgniku likvideerija selgituste kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja seega tuleb välja kuulutada pankrot. Harju Maakohtu 06.05.2016 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp ́i. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 37.68 eurot, s.o konto jääk arveldusarvel SEB Pank AS-is. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 292 836 eurot, s.o võlgnevused äriühingutele XXXXAB summas 276 796 eurot, XXXXOÜ summas 11 500 eurot ja XXXX summas 4 540 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutisel pankrotihalduril ei olnud võimalik anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuna ajutisel pankrotihalduril ei ole olnud võimalik tutvuda kõigi võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku arvelduskontode kasutamisest ja arvelduskontodel nähtuvast järeldada, et võlgnik lõpetas majandustegevuse 2015. a teises pooles. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevas menetluses vara tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud ning võttes arvesse võlgniku kohustuste mahtu ja võlgniku väljavaateid täiendavate käibevahendite laekumisele, ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Võlgnik ei ole avaldanud soovi tegevust jätkata ega äriühingut tervendada.

2-16-6590 Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku majandustegevust. Maksejõuetus on välja kujunenud juba 2013. a, kuivõrd võlgnik on tegutsenud vähemalt 2013. a saadik kahjumlikult. Kuna võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik ja omakapital negatiivne juba alates 2013, on ajutise pankrotihalduri hinnangul võimalik, et võlgniku juhatus ei ole täitnud äriseadustiku § 180 lg 51 sätestatud pankrotavalduse esitamise kohustust. Võlgnikul puudub likviidne vara. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalikke kulusid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks vajaliku deposiidi suurus 1 800 eurot. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt 25.05.2016 kohtuistungil püüti võlgniku likvideerimismenetluse käigus võlausaldajatega kokku leppida, kuid ebaõnnestunult, mistõttu maksejõuetus selguski likvideerimismenetluse käigus. 31.05.2016 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti XXXX OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1 800 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. Ajutise pankrotihalduri 03.06.2016 esitatud täiendava aruande kohaselt on võlgniku raamatupidamist peetud ebakorrektselt. Likvideerija poolt esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtub, et võlgnikul on võimalik nõue XXXXOÜ vastu 25 000 euro ulatuses, siis lähtuvalt asjaolust, et XXXXOÜ-l on olemas nõue võlgniku vastu 11 500 eurot ja võlgniku raamatupidamise dokumentidest nähtuvalt on OÜ XXXX (likvideerimisel) ka tasumata arveid XXXXOÜ-le, siis tulenevalt eelnevast jääb ajutine pankrotihaldur 25.05.2016 esitatud ajutise pankrotihalduri aruandes toodud asjaolude juurde. XXXXOÜ juhatuse liige on ka võlgniku juhatuse liige XXXX. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot.

2-16-6590 XXXX OÜ (likvideerimisel) likvideerija esitas Harju Maakohtule avalduse XXXX OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 37.68 eurot, mis koosneb pangakonto olevast rahast. Täitmata kohustusi vähemalt 292 836 eurot. Võlgniku majandustegevus on alates 2013. a kahjumlik. Võlgniku omakapital ei vasta alates 2013. a ÄS § 136 nõuetele. Võlgniku arvelduskontode kasutamisest ja arvelduskontodel nähtuvast võib järeldada, et võlgnik lõpetas majandustegevuse 2015. a teises pooles. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik tegeles kaupade eksportimisega Euroopa Liidust Venemaale, kuid viimastel aastatel on kaupade eksport Euroopa Liidust Venemaale oluliselt halvenenud. Nõudluse vähenemisest tingituna langesid oluliselt vene klientide tellimused, samuti mõjutas äritegevust rubla kursi suur kukkumine ning äriühingul tekkis kahjum. Võlgnikul tekkis käibevahendite puudus ning võlgnik ei suutnud enam tasuda hankijate arveid. Ajutise pankrotihalduri esialgse aruande kohaselt ei olnud tal võimalik anda arvamust maksejõuetuse põhjuste kohta seetõttu, et talle ei olnud esitatud kõiki raamatupidamisdokumente. Hilisemas aruandes, mida ajutine pankrotihaldur koostas pärast võlgnikult raamatupidamisdokumentide saamist, ei ole ajutine pankrotihaldur maksejõuetuse põhjuseid välja toonud. Kohus leiab, tuginedes asjas kogutud tõenditele, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on teinud põhjendamatuid kulutusi äriühingu juhtimisele, mis väljendub asjaolus, et võlgnik on teinud ülekandeid XXXXOÜ-le 25 000 euro ulatuses. Nimetatud ülekannete kohta on korduval nõudmisel esitatud arved, millelt nähtub teenus „XXXX“. Kuna XXXXOÜ juhatuse liige on XXXX, kes on ka võlgniku juhatuse liige, siis puudus kohtu hinnangul võlgnikul vajadus XXXXOÜ-lt juhtimisteenust sisse osta. Muude maksejõuetuse põhjuste kohta kohtul andmed puuduvad. Võlgniku maksejõuetust on süvendanud asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei ole õigeaegselt täitnud pankrotavalduse esitamise kohustust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Võlgnikul puudub vara ja kohustusi on vähemalt 292 836 eurot, mis viitab asjaolule, et võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Võlgniku 2013. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 493 851 eurot ja omakapital oli seisuga 31.12.2013 -492 224 eurot; 2014. a majandusaasta

2-16-6590 tulemuseks oli küll kasum 208 532 eurot, kuid omakapital oli seisuga 31.12.2014 -226 514 eurot; 2015. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 65 378 eurot ja omakapital oli seisuga 31.12.2015 -291 892 eurot; 2016. a majandusaasta tulemuseks oli 0 eurot ja omakapital oli seisuga 31.12.2015 -291 892 eurot. Võlgniku arvelduskontodel toiminud tehingutest nähtub, et võlgniku majandustegevus lõppes 2015. a teises pooles. Arvestades asjaolu, et võlgnik on tegutsenud vähemalt 2013. aastast saadik kahjumlikult ja võlgniku omakapital ei vasta alates 2013. a ÄS § 136 nõuetele, siis ületas võlgniku vara tema kohustusi juba 2013. a aastal ja võlgniku juhatuse liikmel tekkis hiljemalt 2014. a alguses pankrotiavalduse esitamise kohustus. Nimetatud kohustust võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole. Võlgniku osanik ja juhatuse liige oli alates äriühingu asutamisest 17.10.2011 kuni 15.02.2016 likvideerimiskandeni äriregistris XXXX, kes ei ole täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust, millest tulenevalt võlgniku maksejõuetus pidavat süvenes. KarS § 384 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani poolt võlgniku varalise maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgniku pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tulemusel vähenes võlgniku vara ja pankrotiavalduse esitamise ajaks puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgniku maksejõuetuse süvendamine on süütegu, siis on võlgniku endise juhatuse liikme XXXXi pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pandud raske juhtimisvea. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole talle esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente. Kohtu nõudmisel on võlgniku likvideerija esitanud kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile osa raamatupidamisdokumentidest, kuid need ei ole piisavad võlgniku vara ja maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Võlgniku arvelduskontolt on tehtud XXXXOÜ-le väljamakseid, mille kohta võlgnik on esitanud arved, kuid esitamata on algdokumendid (poolte vaheline leping jms), millest nähtub, millise teenuse eest arveid esitati. Samuti on raamatupidamise dokumentide hulgas arveid, mis on koostatud XXXXOÜ poolt, kuid millede puhul ei ole võimalik tuvastada, kas need on tasutud või mitte. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. KarS § 384 lg-s 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt on raskendatud võlgniku varalisest seisundist ülevaate saamine ja nimetatud tegu on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti

2-16-6590 väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma täiendavas aruandes välja toonud, et võlgnikul on võimalik nõue XXXXOÜ vastu 25 000 euro ulatuses, kuid kuna XXXXOÜ-l on tõenäoliselt vastunõue võlgniku vastu 11 500 eurot ja võlgniku raamatupidamise dokumentidest pole selget ülevaadet OÜ XXXX (likvideerimisel) arvete tasumise kohta XXXXOÜ-le, siis pole nõude olemasolu selge. Võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise tõttu ei ole võimalik saada ülevaadet võlgniku nõude osas XXXXOÜ vastu. XXXX OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluses esinevad alused nõuete esitamiseks raske juhtimisvea ja kuriteo tunnustega teo toime pannud isikute vastu. Kohus on nimetatud asjaolusid eelnevalt kohtumääruses käsitlenud. Harju Maakohus tegi 31.05.2016 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta XXXX OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1 800 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul XXXX OÜ-l (likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb XXXX OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Võlgniku osanik OÜ XXXXon andnud kohtule nõusoleku enda võlgniku dokumentide hoidjaks nimetamise kohta. Kohus leiab, et XXXX OÜ (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ-le XXXX(registrikood XXXX).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.