Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Placet Group OÜ (hageja) esitas hagi Dmitri Semtšjonoki (kostja) vastu ja palus mõista kostjalt välja laenulepingutest tuleneva võlgnevuse ja lisanduva viivise. Võlgnevus tuleneb kahest laenulepingust. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.09.2014 laenuleping nr 31002157304, mille alusel hageja andis kostjale laenu 300 eurot, tagastamise tähtajaga 13.10.2014. Laenu tasumine pidi toimuma 1 osamaksena. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 368,13 eurot, millest on laenusumma 300 eurot, intressid 26 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 24 eurot (lepingu p. 9.3) ja viiviseid 18,13 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 14.07.2015 tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 19.02.2014 laenuleping nr SR308321, mille alusel hageja andis kostjale laenu 660 eurot, tagastamise tähtajaga 11.03.2014. Laenu tasumine pidi toimuma ühe osamaksena. Kostja pidi tasuma laenu summas 692,60 eurot, sh põhivõlgnevuse 660 eurot, intressi 19,40 eurot ja lepingutasu 13.20 eurot. Kostja teostas 8 makset osamaksete tasumise tähtaja pikendamiseks, tasudes pikendamise tasu 8 x 72,60 eurot, vastavalt laenulepingu lisale II ning ühe makse summas 590 eurot laenu ja muude lepinguliste kohustuste täitmiseks. Maksed summas 72,60 eurot on tasutud viitega „pikendus“ vastavalt laenulepingu lisale II. Hageja „süsteemi“ väljavõte näitab pikendamist 8 x 30 päeva. Selle tõttu pikenes ka laenu ja intressi tagastamise tähtaeg 240 päeva võrra. Arvestades pikendamise tasud intressimaksena pikendamise perioodi eest, tuleb arvestada ka krediidi kulukuse määra. Käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr 30 - päeva pikenduste korral 133,80 % (72,60 intressisumma: 660 põhisumma: 30 perioodi päevade arv x 365 kalendriaasta x 100 =133,80 %). Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 133,56 eurot, millest on laenusumma 85,14 eurot, intressid 19,40 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 24 eurot (lepingu p. 9.3) ja viiviseid 5,02 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 01.08.2015.a. tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on hagejale tasunud kokku 1170,80 eurot. Kostja märkis, et laenude, eriti teise laenu andmisel, ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja tähendusi krediidivõtja jaoks (KAS § 83 lg 3; VÕS § 4032), kuna ta ei ole piisavalt hinnanud krediidisaaja krediidivõimekust, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.
Kostja oli seisukohal, et nii 13.09.2014 laenulepingut 310021573043 kui ka 19.02.2014 laenulepingut SR308321 saab käsitleda tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 tähenduses. Leping on vastuolus heade kommetega ning seega tühine (TsÜS § 86 lg 2; § 86 lg 3, § 86 lg 4).
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja laenulepingutest nr 31002157304 ja nr. SR308321 tulenevalt 501,69 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 376,50 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on 19.02.2014 sõlmitud laenuleping nr SR308321 summas 660 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 11.03.2014. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on seoses laenulepinguga nr SR308321 teinud ajavahemikul 10.03.2014-09.11.2014 kokku 9 makset, nendest 8 makset, iga makse summas 72,60 eurot, kui lepingu "pikendamine" ja 1 makse, summas 590 eurot, võlgnevuse katteks. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega laenulepingu nr SR308321 tühisuse osas TsÜS § 86 lg 4 alusel, kuna antud säte on kehtetu alates 01.07.2015. Maakohus leidis, et kostja teadis, milliseid makseid ta teostab, st et ta ei tasunud 8 maksega mitte võlgnevust, vaid pikendab lepingut. Võlgnevuse katteks tegi kostja 9.11.2014 ühe makse, summas 590 eurot. Maakohus leidis, et kostja väited, et ta on laenulepingu nr SR308321 täitmise raames tasunud täies ulatuses nii laenulepingust nr 31002157304 kui ka laenulepingust nr SR308321 tulenevad nõuded, sh kõrvalnõuded, ning et hagejal on tekkinud tema eest võlgnevus, ei ole tõendatud. Laenulepingust nr SR308321 tuleneva kohustuse katteks on kostja tasunud 590 eurot, millest hageja on põhivõla katteks arvestanud 574,86 eurot (13,20 eurot on arvestatud lepingutasu katteks ja 1,94 eurot viivis osamaksete tasumisega viivitamise eest, so 590-15,14=574,86) ning tasumata põhivõlgnevus moodustab 85,14 eurot (660 – 574,86 eurot). Laenulepingust nr SR308321 tulenev võlgnevus 85,14 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Maakohus ei nõustunud kostja esindaja väitega, et laenude, eriti teise laenu andmisel, ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja tähendusi krediidivõtja jaoks, kuna ta ei ole piisavalt hinnanud krediidisaaja krediidivõimekust, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.
3.2.Maakohus tuvastas, et kostja ei ole teostanud mitte ühtegi makset laenulepingust nr 31002157304 tuleneva kohustuse katteks, st et nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 300 eurot on täies ulatuses tasumata ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3.3.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenulepingu nr 31002157304 p 4.5 ja lisa III järgi kohustus kostja maksma 300 euro laenu tagastamisega viivitamisel intressi 26 eurot; krediidikulukuse määr aastas moodustas 171,12%; intressimäär aastas 104% (köide 1, tl. 22, 27). Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 26 eurot.
Laenulepingu nr SR308321 p 8 ja lisa I kohaselt tuli kostjal 660 euro laenamisel 20-neks päevaks tasuda intressi 19,40 eurot; krediidikulukuse määr moodustab 0,00%, intressimäär 88,91% aastas (köide 2, tl. 22, 25). Maakohus leidis, et hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 19,40 eurot.
3.4.Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr SR308321 tulenev viivis summas 5,02 eurot ja laenulepingu nr. 31002157304 alusel 18,13 eurot. Eeltoodu alusel mõistis maakohus kostjalt välja viivised kogusummas 23,15 eurot.
3.5.Maakohus leidis, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Maakohus nõustus kostja väidetega lepingu p. 9.3. tühisuse kohta ja jätab kohus hageja taotluse laenulepingust nr. 31002157304 tuleneva menetluskulu, summas 24 eurot, ja laenulepingust nr SR308321 tuleneva menetluskulu, summas 24 eurot, kokku summas 48 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata.
3.6.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik on hageja menetluskulu järgmises ulatuses: 201,50 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 175 eurot, kokku 376,50 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud; 2) on maakohus jätnud enamuse kostja esitatud seisukohti tähelepanuta ja kostja vastustes toodud vastuväited täielikult analüüsimata; 3) on kostja seisukohal, et laenulepingu pikendamise tasu on käsitletav täiendava intressina laenu kasutamise aja eest ning järelikult saab seda arvesse võtta nii krediidi kulukuse määra arvestamisel kui ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel; 4) on laenuleping sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuste tõttu heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ka VÕS § 4062 lg 1 tähenduses. Sõlmitud krediidileping SR316005 on tühine, mistõttu kõik tasutud summad tuleb VÕS § 415 lg 2 kohaselt ümber arvestada koos viiviste arvestusega; 5) leiab kostja, et laenulepingu pikendamisel ja laenulepingu üldtingimuste punktide 7.1 ja 7.2 puhul on tegemist pettusega TsÜS § 94 lg 2 tähenduses; 6) võib laenusaaja nõuda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel krediidiandjalt kahju hüvitamist VÕS § 14 ja VÕS § 115 lg 1 alusel; 7) on teise laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmine tõendatud hageja enda esitatud laenulepingute ja laenulepingu pikendamisetasude maksmise maksekorraldustega;
8) ei ole asjakohane hageja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-186-13, kuna viidatud lahendis oli laenuandja eelnevalt samalt laenuandjalt võtnud kuus korda laenu ja selle tähtaegselt tagastanud; 9) on kostja tasunud hagejale laenu tagastamise 30 tähtaja pikendamise eest 72,60 eurot, mis teeb aastaintressiks pikendamistasude puhul 133,83%, lisaks veel laenulepinguga ettenähtud intress 20 päeva puhul 2,94%, ehk päevas 0,147%, mis teeb aastaintressiks 53,655%. Seega on laenulepingu nr SR308321 (660 eurot, 19.02.2014 võetud laen) krediidi kulukuse määr 187,49%. Laenukulukuse määrast tulenevalt on laenuleping sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuste tõttu heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ka VÕS § 4062 lg 1 tähenduses. Apellandi menetluskulud on kokku 520 eurot. Kostja esindajal kulus 2 tundi kohtuotsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele, 1,5 tundi vastusega tutvumisele ja analüüsile. Riigilõiv on 100 eurot.
5.Vastustaja (hageja) leidis, et apellatsioonkaebus ei ole õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse, kuna puudub apellatsiooni alus TsMS § 631 mõttes. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse põhjenduste kohaselt: 1) on meelevaldne ja arusaamatu kostja esitatud krediidi kulukuse määra arvestus. Maakohus hindas krediidi kulukuse määra õigesti; 2) ei ole tegu pettusega; 2) ei ole kostja viited VÕS §-dele 397, 195 ja 82 kohased; 3) ei ole laenuleping nr SR308321 tühine. Kostja jättis täitmata oma lepingulised kohustused. Hageja märkis, et kostja esitas ringkonnakohtus oma lõplikes seisukohtades uusi asjaolusid, mida ei ole käsitletud maakohtus ja apellatsioonis. Need tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja menetluskulud on 324 eurot. Menetluskulu koosneb õigusabikulust. Õigusabi osutati kolme töötunni ulatuses. Apellatsioonkaebuse analüüsile kulus 1 tund. Seisukoha kujundamisele ja seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumisele kulus samuti 1 tund. 1 tund kulus ka vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahulda ja menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Esmalt analüüsib ringkonnakohus laenulepingu SR308321 tühisust (I), seejärel nõuete täitmist (II) ning lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude osas (III). I
7.1. Ringkonnakohus märgib, et laenulepingu tühisuse analüüsimisel tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lõikeid 1-4. Kostja viidatud VÕS § 4062 lg 1 ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal kehtiv.
7.2.Õige on apellandi väide, et laenuleping (krediidileping) SR308321 on tühine.
Apellandi väide lepingu tühistamise kohta pettuse tõttu ei ole õige ega kooskõlas asjas esitatud faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohus on seisukohal, et laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, siis eeldatakse TsÜS § 86 lg 3 järgi, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras (3-2-1-49-11 p 8). Tõendamiskohustus lasub reeglina TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Samas pöörab TsÜS § 86 lg 3 teine lause ümber tõendamiskoormuse tarbijakrediidilepingute korral. Nende lepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenuleping sõlmiti SR308321 veebruaris 2014. Veebruaris 2014. a oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude keskmine kulukuse määr 36,64 %. Seega on TsÜS § 86 lg 3 alusel eelduslikult vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas siis, kui laenulepingu krediidi kulukuse määr on 109,92 %.
7.3.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et krediidi kulukuse määra arvestamisel tuleb võtta arvesse ka lepingu pikendamise tasud. Tegu on täiendava intressiga laenu kasutamise eest ning seda saab võtta arvesse ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel (3-2-1-186-13 p 20, teine lõik). Kostja märkis apellatsioonis, et laenulepingu SR308321 krediidi kulukuse määr on 187,49%. Hageja vaidles selle vastu. VÕS § 406 lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Ringkonnakohus leiab, et krediidi kulukuse määra arvestamisel tuleb võtta arvesse lepingujärgne intress perioodi 19.02.2014-11.03.2014 kohta 19,40 eurot; lepingutasu 13,20 eurot ning pikendamistasud kokku 580,80 eurot. Kostja pidi maksma hagejale tagasi lisaks põhivõlale koos intressi ja lepingutasuga 613,40 eurot, kokku pidi kostja hagejale tasuma 1273,40 eurot.
7.4.Ringkonnakohus kasutab krediidi kulukuse määra arvestamisel rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 lisa „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord”. Krediidi kulukuse määr tuleb arvestada järgnevalt: X = (1273*100) / 660 . X = 192,878 ≈ 192,88. Eeltoodust tuleneb, et laenulepingu SR308321 krediidi kulukuse määr on ~ 193 %.
Laenulepingu SR308321 krediidi kulukuse määr ületab tarbimislaenude kulukuse keskmist määra analüüsitaval perioodil enam kui kolm korda ning TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt tuleb eeldada, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning hageja teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Ringkonnakohus märgib, et hageja leidis ka ise, et krediidi kulukuse määr on sellel lepingul 133,80 %. Seega on ka hageja enda märgitud krediidi kulukuse määr enam kui kolm korda kõrgem keskmisest tarbimislaenude krediidi kulukuse määrast.
7.5.Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tõstatanud küsimust laenulepingu 31002157300 heade kommete vastasusest. Ringkonnakohus möönab, et laenulepingust 31002157300 ka ei nähtu asjaolusid, mis võiksid tuua kaasa heade kommete vastasuse. II
8.TsÜS § 86 lg 4 sätestab, et juhul, kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Laenulepingu nr SR308321 järgi pidi kostja laenu tagastama 11. märtsiks 2014. a. Seega pidi kostja maksma lähtuvalt TsÜS § 86 lõikest 4 ja VÕS § 94 lõikes 1 selle ajani intressi. Pärast seda oli hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lõike 1 kohaselt.
13.oktoobril 2014. a pidi kostja laenulepingu 31002157300 alusel tagastama hagejale põhivõla 300 eurot, intressi 26 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 24 eurot ja viivised 18,13 eurot. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et juhul, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja täitnud laenulepingut SR308321 järgnevalt: kuupäev
on täidetud 09.11.2014 maksega, ülejääk maksest 492,44 eurot
KOKKU
1170,80
0,09
18,27
Kuna pärast 09.11.2014 makset ja laenulepingust SR308321 tulenevate kohustuste täitmist on 09.11.2014 tehtud makse jääk 492,44 eurot, on täidetud ka laenulepingust nr 31002157300 tulenevad kohustused (368,13). Järelikult puuduvad hagejal kostja vastu nõuded ning hagi tuleb jätta rahuldamata. III
9.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hagi jäetakse rahuldamata, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 3,5 tunni ulatuses (vastuse koostamine hagiavaldusele). Tunnihind oli 120 eurot. Kokku oli kostja menetluskulu maakohtus 420 eurot. Ringkonnakohus peab kostja menetluskulu maakohtus põhjendatuks. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on vajalik. Käesolev kohtuasi sisaldas arvestusi, mis suurendasid menetlusdokumendi koostamise ajakulu. Kostja õigusabikulu ringkonnakohtus koosnes 2 tunni ulatuses kohtuotsusega tutvumises ja apellatsioonkaebuse koostamises ning 1,5 tunni ulatuses hageja vastusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises. Riigilõiv on 100 eurot. Kostja menetluskulu ringkonnakohtus on kokku 520 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja põhjendatud ja vajalik õigusabi ajakulu ringkonnakohtus on 2,5 töötundi. Kostja esitatud menetlusdokumentides oli palju juba varasemas menetluses esitatud korduvaid väiteid ja seisukohti. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kostja õigusabi ajakulu 2,5 töötunni ulatuses (300 eurot). Hagejalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 100 eurot. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 820 eurot (420+100+300) ning ringkonnakohus mõistab selle hagejalt välja kostja kasuks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.