Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus summas 153 272,17 krooni ja kohtukulud ning viivis määras 16,6% põhinõudelt 151 412,90 kroonilt aastas alates .a kuni põhinõude täitmiseni. .a kohtuistungil palus hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kostjaid on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hageja taotlusel teha kostjate kahjuks tagaseljaotsus. Kohus loeb kostjatele OÜ`le juhatuse liikmele RK`le kohtudokumendid kätteantuks kohtutäituri kaasabil .a TsMS § 325 alusel kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Kohus märgib, et RK ei ole öelnud, et ei ole tema elukoht. Kostjale MP`le loeb kohus kohtudokumendid kätteantuks .a TsMS § 326 lg 1 alusel kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 320 lg 2 alusel võib kohus menetlusosalist määrusega kohustada menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku määrama ka muul juhul, kui võib eeldada põhjendamatuid raskusi dokumentide kättetoimetamisel. Tsiviilasja menetlusse võtmise määrusega olid kostjad kohustatud määrama dokumentide vastuvõtja. Kostjad .a kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostjad ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole nad täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 402 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 113 lg 1, mille alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 145 lg 1 on käendaja kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevad hagejale solidaarselt 153 272,17 krooni ja kohtukulud ning viivis määras 16,6% põhinõudelt 151 412,90 kroonilt aastas alates .a kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.