Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja (endise ärinimega AS EÜ) ja AS G OÜ (endise ärinimega AS L OÜ) sõlmisid 27.07.2004 laenulepingu summas 268 000 krooni tähtajaga 27.07.2008, intressiga 5,7% aastas ja viivisega intressi kahekordses määras. Alates 01.01.2006 oli intressimääraks 8,3% aastas. Laenusaaja ei täitnud laenu tagastamise ja intressi tasumise graafikut, mistõttu edastas hageja võlgnikule ja käendajatele 05.01.2006 teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja nõudis võla tasumist hiljemalt 16.01.2006. Võlgnevust pole seniajani tasutud. Võlgnevuse põhiosa moodustab 151 412,90 krooni, viivised 1 859,27 krooni, kokku 153 272,17 krooni. 27.07.2004 sõlmisid hageja ja R K ning M P käenduslepingud, millega käendajad tagasid solidaarselt võlgnikuga panga nõudeid, sh nii põhinõuded kui kõrvalnõuded (viivised, intressid, trahvid, võla sissenõudmise kulud). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 153 272,17 krooni ja alates 02.03.2006 viivist 16,6% põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kostjad R K ja M P vaidlevad hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et on saatnud kostjatele intressimäära muutmise teadet või laenulepingu erakorralise ülesütlemise teadet. See viitab hagejapoolsele pahausksusele. Kostjatel puudus võimalus viiviste võrra suurenevast nõudest õigeaegselt teada saada, mistõttu on hageja kaotanud õiguse viivist nõuda. Käenduslepingus sätestatud maksimumsumma on 200 000 krooni. Hagiavalduses nõuab hageja mõlemalt rohkem kui 300 000 krooni. Seetõttu on hageja nõue kostjate vastu ka osaliselt alusetu. Ka nõue sellises suuruses viitab hageja pahausksusele. Kostjad leiavad ka, et viivise nõue on ebamõistlikult suur. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja AS G OÜ hagile kirjalikult ei vastanud. Kohtu põhjendused 17.03.2008 eelistungi lükkas kohus edasi kuna ei olnud võimalik edastada kutset AS G OÜle. Kutset ei olnud võimalik edastada ka 15.05.2008 toimunud istungiks. Avalike registrite kohaselt on nimetatud osaühingu juhataja E L surnud. Osaühingu ainsad osanikud on ülejäänud kostjad, kes ei võta midagi ette, et osaühingule määrataks uus juhatus. Hageja esindaja leidis, et käendajate vastutust tuleks lahendada osaotsusega. Käendajate esindaja vaidles sellele vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 järgi „kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust." Kohus leiab, et käendajate vastutuse küsimust on võimalik lahendada osaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 „kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada." Käenduslepingutes nimetatud klauslit ette nähtud ei ole. Seega on tegemist solidaarse vastutusega ning võlausaldaja saab VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda igalt

solidaarvõlgnikult kohustuse täitmist ka eraldi. Seetõttu on võimalik käendajate vastutust lahendada osaotsusega. AS G OÜ suhtes jätkab kohus menetlust. Puudub vaidlus, et hageja ja AS G OÜ sõlmisid 27.07.2004 laenulepingu summas 268 000 krooni tähtajaga 27.07.2008, intressiga 5,7% aastas ja viivisega intressi kahekordses määras (t lk 7-12). 27.07.2004 sõlmisid hageja ja R K ning M P käenduslepingud, millega käendajad tagasid solidaarselt võlgnikuga panga nõudeid, sh nii põhinõuded kui kõrvalnõuded (viivised, intressid, trahvid, võla sissenõudmise kulud). Käendajate vastutuse maksimumsumma oli 200 000 krooni (t lk 16-21). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Seega on hageja ja R K ning M P i vahel käendussuhe. Hageja on põhivõlgnikku teavitanud, et alates 01.01.2006 muutus panga baasintress ja laenulepingu järgne intressimäär on 8,3% (t lk 13). Käendajad väidavad, et nemad pole seda kirja kätte saanud. Kohus leiab, et käendajatele ei olnudki vaja seda kirja saata, piisas kirja saatmisest põhivõlgnikule. Käendajad ei saa vaidlustada, et põhivõlgnik kirja kätte ei saanud. Käendajatele oli teada, et laenu baasintress võib muutuda kuna see oli kirjas laenulepingus, mida käendati. Laenulepingu on alla kirjutanud tolleaegne juhatuse liige M P . Käendajal on õigus saada käendatava kohustuse kohta informatsiooni VÕS § 146 lg 1 järgi, kuid vaid käendaja enda nõudel. Käendajad ei ole sellist nõuet pangale esitanud ning seetõttu ei saa hagejale pahausksust ette heita. Lisaks sellele leiab kohus, et laenulepingu järgi muutus intress automaatselt baasintressi muutumisega ega sõltunud vastava teate kättesaamisest. 05.01.2006 on hageja laenulepingu erakorraliselt üles öelnud (t lk 14). Ka antud juhul väidavad käendajad, et ei ole seda kirja kätte saanud. Taaskord viitavad käendajad hageja pahausksusele. Kohus käendajatega ei nõustu. Hageja on saatnud ülesütlemisteate tallitult M P i elukoha aadressile xxx Tallinn (mis on mõlema käendaja praegune elukoht) ja R K lepingus märgitud elukoha aadressile xxx, kuid teated tagastati hoiutähtaja möödumisel. Tegemist oli käenduslepingutes märgitud aadressidega. Käenduslepingute p 7.1 c järgi kohustusid käendajad teatama pangale kirjalikult käendaja elukoha ja/või aadressi muudatustest. Käenduslepingute p 10.1 b alusel loetakse teated lepinguosalise poolt kätte saaduks kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel tähitud kirjana teise lepinguosalise asukohta või siis muul tema poolt kirjalikult edastatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. Kohus loeb lepingu ülesütlemise teate käendajatele kättetoimetatuks. Hagiavalduse kohaselt moodustab põhivõlg 151 412,90 krooni, viivised 1 859,27 krooni, kokku seega 153 272,17 krooni. Käendajad võla ja viiviste arvestust ei vaidlusta. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ning viiviste tasumist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Käendajate väited hageja pahausksusele on alusetud. Samuti on ebaõige väide, et hageja nõue käendajatelt rohkem kui 200 000 krooni tasumist. Tegemist ei ole mitte osa- vaid solidaarse vastutusega. Samuti on alusetu väide, et hageja poolt nõutav viivis on põhjendamatult suur. Kohtupraktika on pidanud mõistlikuks kuni põhivõla suuruseni küündivat viivist. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja 153 272,17 krooni ja viivise 16.6% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni alates 02.03.2006, mil hagi kohtule postitati. Kuna iga käendaja vastutuse maksimumsumma on lepingu järgi 200 000 krooni märgib kohus selle ära ka otsuse resolutsioonis.

Hagimenetluse kulud jäävad solidaarselt käendajate kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus jätkab nõude menetlemist AS G OÜ vastu. Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.