2.Välja mõista Melar Ustavilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 25.11.2015 sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja järelmaksulepingust nr XXX tulenevad võlgnevused summas 909,18 eurot, millest põhivõlg on 841,43 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseintress summas 67,75 eurot.
Mõista Melar Ustavilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (841,43 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 55% ulatuses Melar Ustavi ja 45% ulatuses Osaühing Aktiva Finantsi kanda.
7.Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 300 (kolmsada) eurot.
8.Välja mõista Melar Ustavilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot.
Tsiviilasi nr 2-17-101794
9.Välja mõista Melar Ustavilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 165 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine
10.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
11.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt e-postiga 21.03.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
12.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
13.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
14.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue ja asjaolude kirjeldus
Tsiviilasi nr 2-17-101794
15.Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 25.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 1040,72 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
16.Hagiavalduse aluseks on järgmised kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingud: 25.11.2015 sõlmitud liitumisleping nr XXX ja 25.11.2015 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX. Hageja on esitanud põhinõude, leppetrahvi, võlgnevuse sissenõudmise kulude ning viivise väljamõistmise nõudes.
17.Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 1044,55 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 48737666 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 1040,72 eurot.
18.Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.02.2016 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata.
19.Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast.
20.Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas 30.01.2017 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-17-101794), mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond jättis määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
21.Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 20.03.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest järgmiselt: Arve nr. Summa Maksetähtpäev Viivitatud päevade arv Viivis 49214938 1040,72 18.03.2016
571,36 Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 571,36 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Põhjendav osa
22.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.
23.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
Tsiviilasi nr 2-17-101794
24.Kohus on seisukohal, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et Tele2 Eesti Aktsiaselts on sõlminud 25.11.2015 kostjaga, Melar Ustaviga liitumislepingu ja järelmaksulepingu nr 30159652.
25.Esmalt hindab kohus hageja poolt nõutud leppetrahvi põhjendatust. Hagiavaldusest nähtub, et kostja põhivõlgnevus summas 1040,72 eurot koosneb järgmistest summadest: - järelmaksu osamaksed 735,60 eurot; - teenused 105,83 eurot; - leppetrahvid 199,29 eurot; - maksehäire meeldetuletuse kirja saatmine 4,99 eurot.
26.Hageja on kohtule selgitanud, et arves nr 49214938 nõutud leppetrahv summas 199,29 eurot tuleneb kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingutest. Antud lepingutest tulenevalt kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.02.2016 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata.
27.Kohus on tutvunud Tele2 liitumislepingu lisaga 1 (tlk 40). Nimetatud lisa punktis 8 on pooled kokku leppinud, et klient nõustub, et tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on klient kohustatud tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kliendi poolt valitud paketi kuumaksu korrutis.
28.Kõnealune liitumisleping nr XXX (tlk 39) on poolte vahel sõlmitud 25.11.2015 ja tähtajaga 25.11.2017. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja öelnud kõik kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.02.2016. Seega jäi lepingu ülesütlemisel lepingu tähtajani veel 21 kuud. Tele2 järelmaksulepingust nr XXX (tlk 41) nähtub, et klient pidi igakuiselt, Apple IPhone 6, 64GB, eest tasuma 30,65 eurot. Seega oleks põhjendatud leppetrahvi suuruseks 21*30,65=643,65 eurot. Arvest nr 49214938 (tlk 54) nähtub, et Tele2 Eesti AS on summa 643,65 eurot, juba arvele lisanud, nimetades seda – „järelmaksu osamaksed kokku“.
29.Seega ei ole tõene hageja väide, et leppetrahvi nõue summas 199,29 eurot koosneb sissenõudmiskuludest ja seadme maksumusest. 199,29 eurot ei sisalda seadme maksumust.
30.Hageja võla sissenõudmise kulu nõue (hagiavalduse kohaselt leppetrahvi nõue) tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 25.11.2015 sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8. Üldtingimuste p 4.8 järgi on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 26% (tlk 70). Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes Tele2 Eesti AS tüüptingimusest.
31.Kohus leiab, et hageja hinnakirja viidatud säte näeb sisuliselt ette lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Hinnakirjas toodud tasu suurus ei ole kuidagi seotud mingite reaalsete tegevustega kostjalt võla
Tsiviilasi nr 2-17-101794 sissenõudmiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole hagis toonud välja ühtegi Tele2 Eesti AS-i tegevust võla kostjalt sissenõudmiseks. Seega võimaldab hinnakiri nõuda sisuliselt leppetrahvi tuginedes sellele, et kostja on maksetega viivituses. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kusjuures leppetrahvi võib lepingus ette näha nii kindla summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd võla sissenõudmise tasu maksmise kohustus tekib juhul, kui kostja jätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada maksete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida kostjat tasuma lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega. Seega on hageja leppetrahvi nõue VÕS § 415 lg 1 alusel tühine.
32.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on leppetrahvi nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel. Seega jätab kohus rahuldamata hageja leppetrahvi nõude summas 199,29 eurot.
33.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise (0,15% päevas) summas 571,36 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg 1 sätestatud määras.
34.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimustest, st tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. Kuivõrd praeguses asjas on lepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette nähtud kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus, tuleb neid käsitleda koos tüüptingimuste kehtivuse hindamisel VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
35.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendavad leppetrahvi ja viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Leppetrahvi ja viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivisenõude suurusega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.
Tsiviilasi nr 2-17-101794
36.Praegusel juhul on leppetrahv ja viivis ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud lepingus. Lepingust tulenev leppetrahvi määr on 26%. Lepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi ja viivise nõude suurusega.
37.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui üheksa ja pool korda lepingu sõlmimise ajal VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv ja viivisemäär selle eesmärgi saavutamise.
38.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooni teenuse tasult ja järelmaksu osamaksetelt summas 841,43 eurot on alates 19.03.2016 kuni 20.03.2014 on kokku 67,75 eurot (0,022% *841,43*366).
39.Hageja poolt esitatud sissenõudmiskulude 55 eurot osas on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, kuidas on selline nõue kujunenud, ei saa kohus seda ka rahuldada.
40.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 909,18 eurot (põhinõue summas 841,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 67,75 eurot) ning edasiulatuva viivise alates 21.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 55% ulatuses.
42.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1175 eurot, sh riigilõiv summas 225 eurot ja esindajakulu summas 950 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus hageja esindamist kohtumenetluses. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
43.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 75 euro ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-17-101794
44.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 300 eurot (75 + 225). Kohus jätab hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 165 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.