Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
01. aprill 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-15705
Tsiviilasi
Metsaharvenduse osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder`i hagi SP Mets osaühingu, Metsainventeerimise osaühingu vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Metsaharvenduse osaühing (pankrotis, registrikood 11272032) pankrotihaldur Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo, e-post [email protected]); hageja esindaja advokaat Maria Veermäe (Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia, e-post [email protected]); kostja I SP Mets osaühing (registrikood 10921586); kostja I lepingulised esindajad vandeadvokaat Margit Lahevee ja vandeadvokaat Kaarel Berg (e-post [email protected], [email protected]); kostja II Metsainventeerimise osaühing (registrikood 14789675); kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso (epost [email protected]).
I.
Kinnitada hageja Metsaharvenduse osaühingu pankrotihaldur Kristo Teder, SP Mets osaühingu ja Metsainventeerimise osaühingu vaheline kompromiss järgmiselt:
2-23-15705 kinnitava määruse jõustumisest. Tasumiskohustuse võib SP Mets osaühingu (registrikood 10921586) eest täita ka kolmas isik;
Lõpetada tsiviilasjas menetlus seoses kompromissi saavutamisega Metsaharvenduse osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder`i hagis SP Mets osaühingu, Metsainventeerimise osaühingu vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-23-15705.
III.
Jätta rahuldamata hageja taotlus poole riigilõivu 35 eurot tagastamiseks.
IV.
Jätta 27.11.2023 ja 30.11.2023 hagi tagamise abinõud kostja I suhtes jõusse kuni kostja I poolt kohtuliku kompromissi täitmiseni.
V.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Metsaharvenduse osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder`i hagi SP Mets osaühingu, Metsainventeerimise osaühingu vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. 31.03.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 223-15705 menetluse kostjate vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.
2
2-23-15705
Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust ühele päevale. Hageja palub jätta hagi tagamise abinõu kostja I suhtes jõusse kuni kostja I poolt kohtuliku kompromissi täitmiseni. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg-le 2 p-le 1 tagastada 35 eurot ehk pool tasutud riigilõivust. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on Metsaharvenduse osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder`i hagi SP Mets osaühingu, Metsainventeerimise osaühingu vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. 31.03.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 223-15705 menetluse kostjate vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust ühele päevale.
3
2-23-15705 Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja palub jätta hagi tagamise abinõu kostja I suhtes jõusse kuni kostja I poolt kohtuliku kompromissi täitmiseni. 27.11.2023 kohtumäärusega määras kohus hagi tagamise abinõuna seada arest summas 69 074.30 eurot Metsaharvenduse osaühingu (pankrotis, registrikood 11272032) kasuks kostja I SP Mets osaühingule (registrikood 10921586) kuuluvatele nendele pangakontodele, mis asuvad järgmistes krediidiasutustes ja krediidiasutuste filiaalides: aktsiaseltsis Inbank, aktsiaseltsis LHV Pank, aktsiaseltsis SEB Pank, aktsiaseltsis TBB pank, Bigbank aktsiaseltsis, Coop Pank aktsiaseltsis, Holm Bank aktsiaseltsis, Luminor Bank aktsiaseltsis, aktsiaseltsis Citadele banka Eesti filiaal, Nordea Bank Abp Eesti filiaalis, OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalis. 30.11.2023 kohtumäärusega määras kohus hagi tagamise abinõuna aresti summas 69 074.30 eurot Metsaharvenduse osaühingu (pankrotis, registrikood 11272032) kasuks kostja I SP Mets osaühingule (registrikood 10921586) kuuluvale pangakontole EE192200221022184385, mis asub Swedbank aktsiaseltsis. Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus 27.11.2023 ja 30.11.2023 hagi tagamise abinõud kostja I suhtes jõusse kuni kostja I poolt kohtuliku kompromissi täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi
4
2-23-15705 sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg-le 2 p-le 1 tagastada 35 eurot ehk pool tasutud riigilõivust. Käesolevas tsiviilasjas on hageja tasunud kolmel korral riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel kokku (3x70) 210 eurot. Kohus on hagi tagamise taotlused lahendanud, mistõttu ei kuulu eelnevalt nimetatud riigilõivud tagastamisele. Hagiavalduse esitamisel ei ole hageja riigilõivu tasunud, viidates RLS § 22 lg 2 p-le 51, mis sätestab, et riigilõivu tasumisest on vabastatud pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hageja taotluse TsMS § 150 lg-le 2 p-le 1 alusel poole riigilõivu 35 euro tagastamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.