Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-128599
Tsiviilasi
Xxxx OÜ hagi Xxxx OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1624,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja esindaja: Sergei Postnikov (Advocate Plus OÜ, asukoht Kopli 27, 10412 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok ([email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Xxxx OÜ hageja Xxxx OÜ kasuks välja võlgnevus summas 1524,55 (tuhat viissada kakskümmend neli eurot ja viiskümmend viis senti) eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse 99,76 euro nõudes.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxx OÜ kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt Xxxx OÜ hageja Xxxx OÜ kasuks menetluskulud summas 540 (viissada nelikümmend) eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-16-128599 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Xxxx OÜ esitas 19.01.2017 hagi kostja Xxxx OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 1624,31 eurot. Hageja Xxxx OÜ tegeleb lasterõivaste ja aksessuaaride müügiga läbi internetiportaali http://papillonkids.ee/et/. Kostja on lasterõivaste interneti müügiportaali https://xxxx.ee/et/ vastutav haldaja. Koostöö käigus müüs hageja kostjale erinevatel aegadel erinevaid kaupu. 26.09.2016 väljastas hageja kostjale arve nr 167/168 1624,31 euro tasumiseks, mida kostja ei tasunud. Arve tasumise tähtaeg oli 31.10.2016 ehk nõue on sissenõutav alates 01.11.2016.
2.Vastavalt 26.09.2016 väljastatud arvele nr 167/168 on kogu kaup kostjale üle antud. Ühtegi pretensiooni seoses kauba puudustega kostja hagejale ei esitanud. Oma keeldumist arve nr 167/168 tasumisest kostja veenvalt ei motiveeri, vaid esitas põhjendamata kirjad ja kaupa ei tagastanud. 01.12.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja vastu 1624,31 euro nõudes. Kostja esitas makseettepanekule vastuväide. Hageja leidis, et tema õiguseid on kostja poolt rikutud. Hageja palus mõista kostjalt välja 1624,31 eurot. Kostja ei tagastanud müüdud kaupa hagejale, sisulist ja tähtaegset pretensiooni ei esitanud ning läbirääkimistele ei tulnud.
3.13.03.2017 esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles täpsustas, et 07.12.2016 esitatud maksekäsu kiirmenetluse vastuväite p-s 2.3 “Vastuväite põhjendus” selgitas kostja Xxxx OÜ, et “Xxxx OÜ ei ole nõus Xxxx OÜ esitatud arvetega ja selle kohta oli saadetud kirjad Xxxx OÜ-le. Xxxx OÜ saatis Xxxx Oüle vähemalt 3 erinevaid kirju, kus informeeris Xxxx OÜ arvete probleemidest. Arved sisaldavad vale informatsiooni toodete kohta, mida Xxxx OÜ pole tellinud.” Seega, poolte koostöö käigus sõlmitud müügilepingut kinnitab hageja kostja 07.12.2016 maksekäsu kiirmenetluse vastuväites esitatud selgitusega. Kostja vastusest hagiavaldusele saab teha järelduse, et kostjal on kas mõne hageja arve suhtes vastuväide või mõne kauba kättesaamise kohta vastuväide. Kostja seisukoht ei ole lõpuni hagejale selge.
4.Hageja täpsustas, et vastavalt 26.09.2016 kostjale väljastatud arvele nr 167/168 oli kostjale müüdud erinevad kaubad, mida kostja tellis hagejalt perioodil 18.04.2016 – 21.09.2016. Kostja sai kõik kaubad kätte. Kõik tellimused teostas kostja vastavate kirjade esitamisega hageja elektroonilisele aadressile xxxx. Kostja müügilepingust ei taganenud ja kaupa ei tagastanud. Hageja on seisukohal, et kostja tegutseb pahatahtlikult eesmärgiga venitada menetlust. Eluliselt on usutav, et kostja tellis hagejalt kaupa ning hageja nõudel on alus. Kostja vastuse väide, et hageja nõue on alusetu, on liiga üllatav.
5.06.04.2017 esitas hageja 26.09.2016 arve nr 167/168 kinnitatud tõlke. Ühtlasi esitas hageja
2-16-128599 poolte elektroonilise kirjavahetuse, mis kinnitab, et vastavalt 26.09.2016 arvele nr 167/168 kostja kinnitas kauba kättesaamist, välja arvatud vastavalt 26.09.2016 arvele nr 167/168 p-s 15 märgitud eseme kättesaamist. Kõik teiste kaupade kättesaamist kostja ei vaidlusta, vaid väidab, et mõned esemed olid tagastatud tema klientide poolt või kauba eest on tasutud teise arve alusel. Hageja leidis, et tema on täitnud tõendamiskoormuse, mis puudutab kauba kättesaamist kostja poolt.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 21.02.2017 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista ja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja arvates on hageja nõue alusetu ja põhjendamatu. Kostjal puudub võlgnevus hageja eest. Hageja jättis tõendamata asjaolud, mille kohta tõendite esitamise kohustust kannab hageja. Nimelt ei ole tõendatud, et: 1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, mille alusel hageja müüs kaupa teatud tingimustel ja kostja ostis kaupa teatud tingimustel; 2) hageja esitas kostjale müügipakkumuse ja kostja nõustus müügipakkumusega; 3) hageja andis kauba üle ja kostja võttis kauba vastu. Arve esitamine hageja poolt kostjale ei tõenda müügilepingu sõlmimist, arvel näidatud tingimustega nõustumist ja kauba vastuvõtmist. Kostja palus hagejal tõendada hagiavalduses märgitud asjaolusid.
8.21.03.2017 menetlusdokumendis väidab kostja, et temale ei ole arves märgitud asjad üle antud. Hageja kohustuseks on asjaolu tõendamine, et koostöö käigus müüs hageja kostjale erinevatel aegadel erinevad kaubad; 26.09.2016 väljastas hageja kostjale arve nr 167/168 1624,31 euro tasumiseks, mille kostja jäi tasumata; ning asjaolu, et kogu kaup vastavalt 26.09.2016 väljastatud arvele nr 167/168 kostjale üle antud.“ Kostja arvates peaks hageja esitama tõendid, et hageja sai kätte arves nr 167/168 näidatud asjad.
9.07.04.2017 seisukohas esitas kostja veelkord väite, et temale ei ole arves märgitud asjad üle antud ja hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda arves näidatud kauba kättesaamist. Kostja hinnangul ei ole vaidlust, et kostja vahendas kauba müüki hagejalt ostjatele. Seega, kauba eest maksmise kohustus tekib kostjal juhul, kui müügile pandud kaup on kostjale või kauba ostjale üle antud. Juhul, kui hageja arvates toimus kauba üleandmine arve esitamisega, siis hageja kohustuseks on asjaolu tõendamine, et kostja on hageja arve aktsepteerinud (allkirjastanud). Hageja kohustuseks on vähemalt tõendite esitamine selle kohta, millistel asjaoludel andis hageja kostjale kauba üle.
10.Kostja hinnangul on hageja poolt hagis kirjeldatud asjaolud vastuolulised. Nagu nähtub avaldusest, hageja väidetavalt andis kostjale kaupa pika perioodi jooksul. Ei ole eluliselt usutav, et hageja andis kauba kostjale üle ja nõudis kauba eest maksmist alles viie kuu pärast. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja jättis väidetavalt üle antud kauba üleandmise kirjalikult fikseerimata. Kostja viitab asjaolule, et tegeleb hageja poolt müüdava kauba edasimüügiga. Seega, hagejal peaksid olema tõendid, et kaup on ostjale või kostjale üle antud. Hageja jättis mainitud tõendid esitamata. 07.04.2017 esitas hageja venekeelse kirjavahetuse, millega väidetavalt tõendas, et kostja võttis kauba vastu. Kostja vaidles nimetatud tõendite esitamise vastu, sest tõendid on venekeelsed. Lisaks leidis kostja, et nimetatud tõendid ei tõenda asjaolu, et kostja võttis vastu kauba, vaid asjaolu, et kostja vaidles vastu hageja poolt esitatud arve vastuvõtmisele, sest arves nimetatud kaubad ei ole tellitud, ei ole kätte saanud või tagastatud ostja poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-16-128599
11.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel toimus koostöö kauba müümiseks, st kostja tegeles hageja poolt müüdava kauba edasimüügiga. Koostöö käigus müüs hageja kostjale erinevatel aegadel erinevaid kaupu (e-kirjavahetus tl 47-69; tõlge tl 75-90), mille eest esitas hageja kostjale arve nr 167/168 (tl 21-22; tõlge tl 99-100).
14.Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud müügileping, mille olemasolu kinnitab muuhulgas pooltevaheline e-kirjavahetus. Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuigi 21.02.2017 vastuses on kostja seisukohal, et tal puudub võlgnevus hageja ees ning nõue on põhjendamatu, sest arve esitamine ei tõenda müügilepingu sõlmimist, arvel näidatud tingimustega nõustumist ja kauba vastuvõtmist (tl 35 pöördel), siis 21.03.2017 menetlusdokumendis vaidles kostja vastu vaid asjaolule, et temale ei ole arves märgitud asjad üle antud (tl 92 pöördel). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kätte saanud arvel nr 167/168 näidatud kauba ja on kohustatud arvel toodud kauba eest hagejale tasu maksma.
15.Hageja selgitas, et vastavalt 26.09.2016 kostjale väljastatud arvele nr 167/168 müüdi kostjale erinevad kaubad, mida kostja tellis hagejalt perioodil 18.04.2016 kuni 21.09.2016 ning kostja on saanud kõik kaubad kätte. Kostja ei tagastanud müüdud kaupa hagejale, sisulist ja tähtaegset pretensiooni ei esitanud ning läbirääkimistele ei tulnud. Kostja leidis, et tal puudub võlgnevus hageja ees ja nõue on põhjendamatu. Kostja hinnangul peab hageja tõendama, et kostja sai kätte arves nr 167/168 näidatud asjad. Kohus leiab, et poolte vahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt (tl 101-102; tõlge tl 111-112) on tõendatud, et kostja on hageja arvel nr 167/168 näidatud kauba kätte saanud (välja arvatud kahe jope osas). Nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt on kostja tulenevalt talle esitatud arvest esitanud hagejale arve kontrollimise tulemusena omapoolsed küsimused, millele hageja ka vastas, selgitades arvel toodud kaubaartiklitega seonduvat. Tl 111-113 toodud kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja hinnangul arvel esitatud kaubaartiklid nr 15 (1243BS16-620 suurus 134 (2,05,16 võtsime kauplustest)) ja 19 (Jope 15222-202 suurus 116 (6,05,16 võtsime kauplusest)) põhjendatud, sest kostja ei ole seda kaupa ostnud, seda pole kostjapoolsetes
2-16-128599 tellimustes ega ka kliendipoolsetes tellimustes, keegi ei tea viidatud kahest jopest midagi. Seega on kostja vaidlustanud vastavalt 26.09.2016 arvele nr 167/168 üksnes arve p-des 15 ja 19 märgitud esemete kätte saamist (vt tl 99, tl 111 pöördel). Kõigi teiste kaupade kättesaamist ei vaidlusta, kuigi väidab, et mõned esemed olid tagastatud tema klientide poolt või kauba eest on tasutud teise arve alusel (tl 111 pöördel). Käesolevas menetluses ei ole kostja sellistele vastuväidetele aga tuginenud. Lisaks nähtub poolte kirjavahetusest, et kaupa MaxiCosy 2WayFix ei ole kostja võtnud ega klientidele tarninud, hageja selgitas, et see on viga (tl 111). Kuna aga kohtule esitatud hageja nõude aluseks olevast arvest (tl 99-100) nimetatud kirjet ei nähtu, ei saa kohus nimetatud kauba (st MaxiCosy 2WayFix) osas ka seisukohta võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud (välja arvatud kahe jope osas), sest hageja on tõendanud, et kostja on hageja arvel nr 167/168 näidatud kauba kätte saanud, poolte kirjavahetusest nähtuvalt telliti kaup kostja enda soovil ning tellitud ja kätte saadud kauba hinda pole kostja vaidlustanud (välja arvatud tl 99 pöördel märgitud kirje nr 41 „pluus 14328“ osas, kuid käesolevas menetluses kostja sellele vastuväitele ei tugine). Hagi ei ole põhjendatud 26.09.2016 arvel nr 167/168 esitatud kaubaartiklite nr 15 (1243BS16-620 suurus 134 (2,05,16 võtsime kauplustest)) ja 19 (Jope 15222-202 suurus 116 (6,05,16 võtsime kauplusest)) osas, mille kättesaamist pole kostja kinnitanud ega hageja tõendanud, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata nimetatud jopedega seotud nõude 99,76 euro (59,93+45,83) osas.
16.VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kauba ostmisest tulenevat võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS §-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kuna kostja pole tasunud talle vastavalt temaga sõlmitud müügilepingule esitatud arvet nr 167/168, on hageja nõue võlgnevuse tasumiseks põhjendatud summas 1524,55 eurot (1624,31 – 99,76, vt käesoleva kohtuotsuse p 15).
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus tegi otsuse sisuliselt kostja kahjuks ja rahuldas hagi valdavas osas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust (vt tl 1 pöördel ja 25) ja lepingulise esindaja õigusabikuludest 3,5 tunni eest kokku summas 350 eurot (vt tl 114). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hageja nõudelt tasumisele kuulunud riigilõiv 225 eurot. Kohus leiab, et ka hageja õigusabiarvete koosseisus esitatud tõlkekulud kokku summas 95 eurot, on asja läbivaatamise kuludena (TsMS § 143 p 1) põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot tulenevalt TsMS § 172 lg 9 kolmandast lausest, mille kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
19.Kostja esitas hageja menetluskulude osas vastuväite, mille kohaselt jättis hageja menetluskulude nimekirja tähtaegselt esitamata, sest tähtaeg menetluskulude nimekirja
2-16-128599 esitamiseks oli 07.04.2017 ja 10.04.2017 seisuga puudus hagejal õigus menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus möönab, et hageja esitas menetluskulude nimekirja tõepoolest hilinenult. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus märgib, et hageja menetluskulude nimekirja hilinenud esitamine ei põhjustanud kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist, mistõttu kohus peab võimalikuks hageja menetluskulude väljamõistmise taotlust siiski menetleda.
20.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/tund (käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks. Hageja esindaja on kinnitanud, et hageja esindaja Advocate Plus OÜ ei ole käibemaksukohuslane, kuid TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline (hageja) kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud kinnitust kohtule esitatud ei ole, mistõttu arvestab kohus õigusabikulude summat ilma käibemaksuta. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite, et hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on ülepaisutatud ning palus jätta hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 2 h, mis tunnihinda 100 eurot arvestades vastab summale 200 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 540 eurot (riigilõiv 225 eurot + tõlkekulud 95 eurot + menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot + õigusabikulud 200 eurot). Hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 150 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.