Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja EV palub kostjatelt solidaarselt välja mõista AS-ga .a sõlmitud õppelaenulepingust nr ja .a. sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlgnevuse summas 29605.74 krooni. Hageja palub samuti välja mõista kostjatelt solidaarselt kohtukuluna riigilõiv summas 2100 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja välja mõista kostjatelt solidaarselt 1200 krooni õigusabikulu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale RUile on hagiavalduse ärakiri koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega edastatud , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 20 päeva jooksul arvates asja materjalide kätte saamisest. Kostja RUei ole kohtu nõuet nõutud tähtpäevaks ega käesolevaks ajaks täitnud. Kostjale RUile on hagiavalduse ärakiri koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega edastatud , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 20 päeva jooksul arvates asja materjalide kätte saamisest. Kostja RU ei ole kohtu nõuet nõutud tähtpäevaks ega käesolevaks ajaks täitnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjad hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ja § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 207 lg 1 kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Lk 2 (3)

Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt riigilõiv 2100 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud solidaarselt summas 1200 krooni. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele riigituludesse asja läbivaatamiskuluna 164.80 krooni postikulude katteks.

Krista Kirspuu Kohtunik

Lk 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.