Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
13.10.2006, Tallinn Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei 2-05-19652
Kohtuasi
OÜ`u hagi AS`i vastu 9592,50 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised
Hageja OÜ Kostja AS (likvideerimisel, registrikood). Likvideerija E.P Lihtmenetlus kirjaliku menetlusena
Asja läbivaatamine Resolutsioon Hagi rahuldada.
Välja mõista AS-lt (likvideerimisel) OÜ kasuks 9592,50 krooni. Välja mõista AS-lt (likvideerimisel) OÜ kasuks kohtukulude katteks 1179,60 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ....a sõlmisid pooled suulise lepingu. Lepingu alusel tellis hageja kostjalt auto Škoda Fabia, ...autoremonditöid s.o vasaku rattalaagri vahetamise. Vastavalt kokkuleppele esitas hageja garantiikirja, mille kohaselt garanteeris arve tasumist vastavalt tellimustele peale remonditööde teostamist ja auto üleandmist. Kostja garanteeris remonditööde teostamise ja auto üleandmise tellijale 1,5 tunni pärast, kuid hageja tellimus täideti ....a st 5 päeva pärast, millega rikuti pooltevahelist kokkulepet. Remondi käigus tekkisid vigastused s.t murdus kronstein ja deformeeritus veovõlli ots. ....a esitas kostja hagejale arve nr 58 tasumiseks. Arvel oli märgitud nii hageja poolt tellitud tööde maksumus kui ka kostja poolt tekitatud vigastuste parandamise tööde ja detailide maksumus: poolteljeots Fabia hinnaga 1711 krooni ning parem käändtelg Fab hinnaga 1681,50 krooni. Kostja ei andnud autot hagejale üle kuni arve nr 58 tasumiseni. ....a pöördus hageja kostja poole pretensiooniga, mille kohaselt palus hageja tagastada ebaseaduslikult kinnipeetud auto ja teha arve nr 58 ümberarvestus, kostja keeldus autot
tagastamast ja arve ümberarvestuse tegemisest. ....a pöördus hageja OÜ`u poole. Vastavalt tellimusele tasus hageja OÜ`le tasu eksperdi arvamuse ... eest summas 700 krooni. Laboratoorse uuringu käigus tuvastati Škoda Fabia esisilla vasakpoolse käändmiku mitteekspluatatsioonilised vigastused, mis tekkisid remonttööde käigus. Arvamuse järgi oli remondiettevõtte kasutanud töö tegemisel õiget tehnoloogiat, kuid tööde teostamisel toimunud purunemise põhjused seostuvad valede abivahendite kasutamises hüdraulilisel pressimisel, mis viis pressi asetatud detailide püsivuse ja suunastabiilsuse kadumise ning stabiilsuse kaotuse järgselt koormuse ümberjaotumise tõttu purunemiseni. Lähtudes ekspertarvamusest pöördus ....a hageja kostja poole kirjaga, mille alusel palus kustutada varaline kahju hageja poolt esitatud arvele ning väljastada hagejale auto, kuid kostja seda ei teinud. Nimetatud sõiduautot kasutab hageja majandustegevuseks ning kostja poolse auto üleandmise venitamisega oli hageja sunnitud perioodil alates ...-....a rentima samaväärse auto majandustegevuse teostamiseks OÜ`st ning seoses sellega kandis hageja varalist kahju summas 5500 krooni. Hageja tasus kostjale arve nr
õigus teostada pandiõigust, sest garantiikiri ei ole võrdsustatav töö teostamise eest tasumisele kuuluva summa maksmisega. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud välja mõista hagejalt. Kostja tõendid Škoda Fabia veovõlli eemaldamise ja paigaldamise tehnoloogia skeem, OÜ garantiikiri ....a, arve nr ....a, maksedokument nr ....a, akt OÜ`le ....a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi ....a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et ... sõlmisid pooled suulise lepingu, mille järgi tellis hageja kostjalt autoremonditöid s.o auto Škoda Fabia, reg.märk ... vasaku rattalaagri vahetamise. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja pidi tasuma tööde eest alles pärast remonditööde teostamist ning auto üleandmist hagejale, vaidlust ei ole selles, et hageja sai auto kätte .... Eeltoodust tulenevalt oli poolte vahel kokkulepe selles, et alles pärast töö tegemist ning auto kätteandmist lasus hagejal kokkuleppest tulenevalt tasu maksmise kohustus. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nende vahel oli sõlmitud tööettevõtuleping. Kostja omaksvõtuga vastuse täpsustuses ... on tõendatud, et sõiduk anti hagejale üle pärast seda kui hageja oli talle esitatud remonditööde arve nr ... nr ... täies ulatuses ära tasunud, seega on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja pidas ka sõidukit kinni kuni ... ega andnud hagejale sõidukit enne kätte kui tööde, sh täiendavate tööde ja detailide eest tasunud. Vaidlust ei ole ka selles, et remonditööde käigus purunes kronstein ja deformeeritud veovõlli ots ja nimetatud vigastusteta parandamiseks tuli teha kulutusi ja soetada täiendavalt uued osad: poolteljeots Fabia hinnaga 1711 krooni ning parem käändtelg Fab hinnaga 1681,50 krooni. Vaidlus on selles, remondi käigus vigastada saanud detailide maksumuse ja tasu eest pidi maksma hageja või kostja, kas see on hageja kahju ning kes vastutab selle eest ning kas kostja võis teostada sõiduki kinnipidamist kuni kostja esitatud arve n ..., mis sisaldas ka ülalmärgitud teiste detailide ja tööde maksumust, tasumiseni. TsMS § 230 lg 1, 2 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid, tõendeid esitavad pooled. VÕS § 635 lg 1 järgi peab tööettevõtulepingu järgi töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Pooled olid kokku leppinud selles, et kostja teostab auto rattalaagri vahetuse, kuid kostja ei ole tõendanud oma väidet sellest, et pooled oleksid kokku leppinud, et kui auto rattalaagri vahetamisega kaasnevad vältimatud teatud mehhaanilised vigastused sõidukile ja sellest tulenevalt kulutused poolteljeotsa ja käändtelje vahetamisele, et siis tuleb need kanda hagejal. Nimelt nähtub hageja poolt kohtule esitatud kostja arvest nr ... ... ja hageja pretensioonidest kostjale ..., ... otseselt, et kostja on nõudnud pooltelje otsa Fabia ja parema käändtelje eest tasumist, millega ei ole aga hageja nõustunud, kuna nõudis arve parandamist, auto tagastamist ning kinnitas vaid nõusolekut tasuda rattalaagri remondi eest 1650 krooni arve 58 järgi ja tasu ühe töötunni eest vastavalt kokkuleppele. Seega sellised vigastused ning kulutused, mida kostja täiendavalt arves nr ... nõudis, on otseselt seostatavad VÕS § -s 640 sätestatud juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikoga ja selle üleminekuga. Nimelt sätestab VÕS § 640 lg 2 et töövõtja kannab juhusliku ja hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni ja kui on
kokku lepitud töö vastuvõtmine ja see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni. Vaidlust ei olnud selles, et asja kahjustumine teatud osas, mis tingis uute täiendavate osade vahetamise (poolteljeots ning parem käändtelg), leidis aset siis kui kostja tegi tööd ja enne seda kui öö tellijale üle anti. Eeltoodu tõttu kannab kostja mainitud töö kahjustumise riisikot ning hagejal ei olnud lepingust tulenevat kohustust selle kahju kandmiseks summas 3392 krooni ja kostjal puudus ka VÕS § 654 lg 1 järgi pandiõigus kostja vallasasjale - sõidukile. Seega on kostja alusetult arves nr 58 nõudnud hagejalt pooltelje otsa ja parema käändtelje eest tasumist, milleks tal puudus lepingust tulenev ja seadusest (VÕS § 640 lg 2) tulenev õigus, veelgi enam nõuda seda enne sõiduki kätteandmist hagejale. Kuivõrd hageja on märgitud juhusliku kahjustumise riisikost tingitud kahju 3392 krooni alusetult kostjale ära maksnud, st selleks puudus tal lepingust ja seadusest tulenev kohustus ja kostjal selle saamiseks õigus, siis on hageja õigustatud nõudma tagasi kostjalt 3393 krooni. Nimetatu on hagejale tagastatav VÕS § 1027 ja 1028 lg 1 järgi, mis sätestab, et kui isik on teiselt isikult saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseni, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd hagejal ei olnud kohustust kostja ees juhusliku kahjustamise riisikot kanda, siis on tema poolt märgitud ulatuses kostjale üleantu alusetu ja see tuleb hagejale kui üleandjale tagastada. Kostja vabatahtlikult seda ei tee, mistõttu tuleb 3393 krooni kostjalt välja mõista. Mis puutub kostja väitesse, et hageja garanteeris kogu remondi maksumuse, mille kohta on esitatud hageja garantiikiri 08.03.2005, siis nähtub märgitud kirjast küll asjaolu, et hageja kannab remondikulud, kuid nimetatud kiri on antud välja siis kui sõlmiti kokkulepe rattalaagri vahetamiseks ning kinnitab just hageja poolt esiletoodud väidet, et hageja tasub just tellitud töö eest, milleks oli rattalaagri vahetus, mitte aga juhusliku kahjustumises tekkinud kulu (kahju), mille kandmise kohustus on lepingust ja VÕS § 640 lg 2 järgi kostjal. Hageja palus välja mõista perioodi eest alates ...-... teise auto renditasu summas 5500 krooni, mis on tema kahju, kuivõrd ei saanud oma autot kasutada, tegemist oli töövahendiga. Kuivõrd kostja hoidis alusetult kinni hageja sõidukit alates ...-..., siis on kostja ilma seadusliku aluseta rikkunud hageja õigust sõiduki valdusele ning rikkunud poolte lepingulist kohustust – anda sõiduk hagejale üle enne kui hageja selle eest tasub. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, va kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et hageja sõiduki kinnipidamisel ja valduse mittetaastamisel pidi kostja ette nägema, et hagejal võib tekkida vajadus asendussõiduki järele ning sellega seonduvate kulude tekkimisele. Kostja hoidis sõidukit kinni tahtlikult, rikkudes pooltevahelist lepingut. Hageja on tõendanud kohtule esitatud hageja ja OÜ vahelise rendilepinguga ... ning arvega nr ... ... 5500 krooni ulatuses kulutust teise sõiduki kasutamise eest. Kohtul puudub alus kahelda, et hagejal puudus vajadus teise sõiduki järgi, sest rendileping on sõlmitud alles siis, kui kostja sõidukit välja ei andnud ning seega oli vajadus teise sõiduki järgi ning rendikulude tekkimine otseses seoses kostjapoolse tegevusega (auto kinnipidamine), mistõttu on hagejal renditasu maksmise näol tekkinud kahju summas 5500 krooni. Renditasu on perioodi eest kuni auto tagastamiseni. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda siis kui võlgnik on kohustust rikkunud kahju hüvitamist. Kuna kostja rikkus lepingulisi kohustusi rikkunud, st ei andnud sõidukit hagejale välja, siis pidi hageja tegema renditud auto näol kulutusi ja kandis nende näol kahju. Kahju tekitamise olukorra ennistamiseks tuleb kostjalt VÕS § 127 lg 1 ja 101 lg 1 p 3 järgi välja mõista hüvitist 5500 krooni. Mis puutub hageja nõudesse välja mõista kostjalt remondi käigus auto vigastuste tekkimise põhjuste kindlakstegemiseks kantud ekspertiisikulud 700 krooni, siis ka nimetatud kulude puhul
on tegemist hageja kahjuga. Asjatundja OÜ arvamusega A5-... tehti kindlaks, et sõiduki detailide purunemine leidis aset siiski remonditööde käigus ja valede töövahendite kasutamise tõttu, mis on töövõtja juhusliku kahjustumise riisiko VÕS § 640 lg 2 järgi ja mille eest ei saa vastuta hageja. Asjatundja arvamuse saamise kulud kandis kulud 700 krooni kandis hageja. Tegemist on juhusliku kahjustumise asjaolude kindlakstegemisega. Arvestades seda, et juhusliku kahjustumise riisiko on VÕS § 640 lg 2 järgi kostjal ning tekkinud kahju on kostja kahju, mille eest ei vastuta hageja kui tellija, siis leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingut sellega, et ei ole juhusliku kahjustamise riisiko asjaolude kindlakstegemise kulusid kandnud ise, millega on põhjustanud nende kulude tekkimise hagejale. Nendel põhjustel on tegemist hageja vara vähenemisega ja hageja kahjuga, mis tuleb ka kostjalt hageja kasuks välja mõista § 127 lg 1 ja 3 järgi. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 9592,50 krooni. Mis puutub kostja vastuväitesse, et hageja võttis töö ja arve vastu pretensioonideta, siis nimetatu ei oma vaidluses tähtsust, sest töö kvaliteedi osas poolte vahel vaidlust ei ole tõstatatud, teiseks ei ole see väide õige, sest hageja oma pretensioonides nõudnud arve parandamist ja kinnitanud vaid nõusolekut tasuda rattalaagri vahetamise eest. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 mõistab kohus hagi rahuldamise korral teiselt poolelt välja kohtukulud ning § 61 lg 1 p1 järgi kuni 5% õigusabikulude katteks. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 700 krooni ning vastavalt L.G arvele 50/05K ... õigusabikulusid 479,60 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osast. Eeltoodu alusel tuleb kohtukulude katteks 1179,60 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.