Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

36 993,19 krooni (millest põhivõlg on 31 967,11 krooni ja intress 5 026,08 krooni) ning kohtukulude väljamõistmist. Kohus saatis VMile ja VMile hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile andis tähtaja hagiavaldusele vastamiseks.

ning

Kostja AZile saatis kohus hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressil . Sealt tagastati hagimaterjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Õppelaenu käenduslepingu sõlmimisel AZi poolt märgitud aadressilt tagastati materjalid kohtule, kuna isik ei ela antud aadressil. Teiselt hagiavalduses märgitud aadressilt tagastati materjalid kohtule põhjendusel, et maja on lammutatud. Haigekassa andmebaasis sisalduvalt aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule põhjendusel, et selline aadress puudub. Rahvastikuregistri andmebaasis on kostja elukohaks märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega andmebaas ei sisalda kostja elukohta. Politseiasutusel puuduvad andmed AZi elu- või asukoha kohta. Kohtul ei ole õnnestunud AZile toimetada menetlusdokumente kätte kohtutäituri vahendusel. AZile on menetlusdokumendid toimetatud kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil või välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega. Kostjale kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati ja . Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus dokumendi avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kostjad ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjaid on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha nende kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AS-i ja VMi vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr , lepingu sõlmitud lisast , ja VMi ning AS-i ja AZi vahel sõlmitud käenduslepingutest, AS-i poolt kostjale esitatud taotlusest riigitagatise realiseerimiseks ning hageja poolt kostjatele saadetud teatest võlgnevuse tasumise kohustuse kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 30 kohaselt isikud, kes on ÕÕS jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt EV haridusseadusele (HaS), saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne ÕÕS jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma

tagastamiseni. ÕÕS jõustus 2003. aasta 1. septembril. Õppelaenuleping on sõlmitud . Õppelaenu tagasimaksmisele käesolevas asjas kohaldatakse seega enne ÕÕS jõustumist kehtinud HaS sätteid. Enne ÕÕS jõustumist kehtinud HaS redaktsiooni § 362 lg-te 1-3 kohaselt tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses, kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse paragrahv 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi. Riigil tekib pärast laenusaaja kohustuse täitmist nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 187 kohaselt tekib solidaarne kohustus või solidaarne nõue, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. TsK § 207 lg 1 kohaselt vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käenduslepingutes antud asjas ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 188 lg 1 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Hagejale tekitatud kahju 36 993,19 krooni sisaldab põhivõlga 31 967,11 krooni ja HaS § 362 lg-st 3 tulenevat intressi 5 026,08 krooni. Kostjad ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks solidaarselt 36 993,19 krooni. Hageja on taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel ning tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr viitenumbriga menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni selgitusega: Ts asi „kohtutäituritasu“ AZ ́ile kättetoimetamine. Menetlusdokumente ei ole õnnestunud kohtutäituri vahendusel AZile kätte toimetada. Seetõttu tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu summas 295 arvelduskontole nr . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 800 krooni ning hageja kantud õigusabikulud 1 200 krooni, kogusummas 4 000 krooni solidaarselt EVkasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjad võivad antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos

peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele kas (konto nr või (konto nr ), mõlemal viitenumber .

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.