OÜ Rimmukas hagi Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti ja OÜ Eurest Fund Group vastu kordusenampakkumiselt saadud tulemi jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 176/2015/1287
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10. veebruari 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rimmukas määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja OÜ Rimmukas (registrikood lepinguline esindaja Jaanus Silm
11553274),
Kostja I Pärnu kohtutäitur Rocki Albert Kostja II OÜ Eurest Fund Group (registrikood 11502288), lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-6255 menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta OÜ Eurest Fund Group ja OÜ Rimmukas menetluskulud, mis seonduvad OÜ Eurest Fund Group vastu esitatud hagiga, kummagi poole enda kanda.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud OÜ Eurest Fund Group kanda.
4.Mõista OÜ-lt Eurest Fund Group OÜ Rimmukas apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks välja 150 eurot. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse ärakirja kättesaamisest.
2-16-6255 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse senine käik
1.OÜ Rimmukas (hageja) esitas 19. aprillil 2016 Pärnu Maakohtule Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti (kostja I) ja OÜ Eurest Fund Group (kostja II) vastu hagi, milles vaidlustas täitemenetluses nr 176/2015/1287 kordusenampakkumisel saadud tulemi jaotuskava.
4.aprilli 2016 teate kohaselt jagas kostja I kordusenampakkumiselt saadud tulemi järgmiselt: 80 000 eurot 36 senti hageja nõuete ja kohtutäituri täitekulude katteks täiteasjas nr 176/2015/1287 ning 20 549 eurot 64 senti kostja II nõuete ja kohtutäituri täitekulude katteks täiteasjas nr 176/2014/994. Hageja palus kohustada kostjat I koostama uue jaotuskava.
2.Kostja I esitas 17. mail 2016 vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja I märkis vastuses, et kostja II on 1. aprillil 2016 oma nõuded loovutanud TK-K-le.
3.Kostja II esitas 30. mail 2016 vastuse hagile, milles leidis, et hagi hind on määratud ebaõigesti, hageja seisukohad jaotuskava osas on ebaõiged ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja II esitas maakohtule 21. novembril 2016 seisukoha, milles kinnitas, et sissenõudjaks on alates nõude loovutamisest TK-K. Vastuseks maakohtu järelepärimisele vastas kostja I 5. oktoobril 2016, et kostja II esitas
4.aprillil 2016 kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku § 18 lg-s 1 nõutava notariaalselt tõestatud dokumendi, millest nähtus, et kostja II õigusjärglaseks on TK-K, mistõttu on viimane alates 4. aprillist 2016 täiteasjas nr 176/2014/994 sissenõudjaks.
4.Hageja esitas maakohtule 29. novembril 2016 taotluse asendada menetluses senine kostja II uue kostjaga TK-K-ga. Maakohus asendas 8. detsembri 2016. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 alusel senise kostja II uue kostjaga.
5.Pärnu Maakohus jättis 10. veebruari 2017. a määrusega hagi kostja II osas läbi vaatamata ning jättis kostja II menetluskulud 520 eurot TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on seoses nõude loovutamisega täitemenetluses uueks sissenõudjaks TK-K. Kuna maakohus asendas senise kostja II uue kostjaga, loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Hageja leidis, et kostja II menetluskulude jätmine hageja kanda on ebaõiglane, kuna hagi esitamisel ei olnud ega saanudki olla hagejale teada, et sissenõudja on vahetunud ning kostja II ise seda ei avaldanud ja pidas ennast esimeses vastuses hagile sissenõudjaks. Seetõttu tuleb kostja II menetluskulud jätta tema enda kanda. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, kuna nõue oli loovutatud 1. aprillil ja hagi esitati kohtule 19. aprillil 2016. Nimetatud asjaolusid oli võimalik enne hagi kohtule esitamist kohtutäituri käest kontrollida. Kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
2-16-6255
Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määras kohus kostja II vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 520 eurot.
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt on kostja II menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna hagi esitamisel ei olnud ega saanudki olla hagejale teada, et on toimunud hüpoteegi loovutamine ja sissenõudja on vahetunud. Kohtutäitur ega kostja II ise seda hagejale ei avaldanud. Veelgi enam, kostja II käsitles ennast esimeses vastuses hagile jätkuvalt sissenõudjana. Kohtutäitur koostas olenemata nõude ja hüpoteegi loovutamisest jaotuskava, milles on märgitud sissenõudjaks just kostja II, mitte TK-K. Olukorras, kus menetlusosalisele esitatakse jaotuskava ebaõigete andmetega, puudub mõistlik alus panna menetlusosalisele kohustust, et ta igaks juhuks asub uurima, et kas nõudeid ja hüpoteeke ei ole vahepeal loovutatud ja üks sissenõudja on asendunud teisega.
7.Kostja II vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja II arvates ei ole ebaõige kostjana menetlusse kaasatud isiku menetluskulude hüvitamise kohustus hageja suhtes ebaõiglane. Enne menetluse algust olid hagejale teada asjaolud, millest nähtuvalt oleks hagejal pidanud tekkima vähemalt mõistlik kahtlus, et kostja II ei ole hageja nõude puhul kohane kostja.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtumääruse põhjendused
9.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda. Selles osas tuleb teha uus määrus, millega jätta kummagi poole menetluskulud, sh hageja menetluskulud, mis seonduvad kostja II vastu esitatud hagiga, kummagi poole enda kanda. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
10.Kolleegium juhib tähelepanu, et kuigi üldjuhul kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja, võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et nimetatud kaalutlusõigus on kohtul ka juhul, kui menetlus lõpetatakse või hagi jääb läbi vaatamata, kuid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16, 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p-d 14–15 ja
28.septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13–14).
2-16-6255
11.Praeguses asjas esitas hageja 19. aprillil 2016 maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus kohustada kostjat I koostama täiteasjas nr 176/2015/1287 uue jaotuskava. Hageja lisas hagile
4.aprilli 2016. a kohtutäituri teate kordusenampakkumiselt saadud tulemi jaotuskava kohta, mille kohaselt oli täiteasjas nr 176/2015/1287 sissenõudjaks hageja ja täiteasjas nr 176/2014 oli sissenõudjaks kostja II. Kohtutäitur jagas nimetatud teate järgi vara müügist saadud tulemi hageja nõuete ja kohtutäituri kulude katteks täiteasjas nr 176/2015/1287 ning kostja II nõuete ja kohtutäituri kulude katteks täiteasjas nr 176/2014/994 (tl-d 29–30). Seega oli hagejal hagi esitamise ajal alust pidada kostjat II kohaseks kostjaks. Kohtutäitur märkis vastuses hagile, et ta lähtus kordusenampakkumise tulemi jaotuskava koostamisel sel hetkel nähtuvatest kinnistusraamatu andmetest, kuigi kostja II oli oma nõuded
1.aprillil 2016 sõlmitud notariaalse lepingu kohaselt loovutanud TK-K-le (tl-d 45–48). Kostja II, kes oli 1. aprillil 2016 oma nõude loovutanud, esitas kohtule 30. aprillil 2016 vastuse, milles vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, kuid ei juhtinud tähelepanu sellele, et ta on oma nõude loovutanud ega ole seetõttu kohane kostja (tl-d 95–97). Alles 21. novembril 2016 esitas kostja II kohtule seisukoha, milles kinnitas, et alates nõude loovutamisest on sissenõudjaks TK-K. Selle tõttu asendas maakohus menetluses kostja.
12.Selliselt käitudes on kostja II põhjustanud kolleegiumi hinnangul menetluse venimise ning tekitanud nii endale kui ka hagejale menetluskulusid, mille kandmine ei olnud asjaolusid arvestades enamjaolt vajalik, arvestades mh seda, et pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist TsMS § 208 lg 3 teise lause järgi algusest peale. Selliste kulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kostja II menetluskulud ja hageja menetluskulud kostja II vastu esitatud hagi puudutavalt kummagi poole enda kanda.
13.Kuna hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotuse ning ringkonnakohus rahuldab kaebuse, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostja II kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema praeguse kohtuasja apellatsiooniastme kuluks esmalt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, mis on kolleegiumi hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu ning tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista. Hageja lepingulise esindaja kulu on 100 eurot (ilma käibemaksuta) ühe töötunni eest määruskaebuse koostamisel. Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja märgitud toimingule kulunud aeg kogu ulatuses vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjal II hüvitada hagejale määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud kokku summas 150 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.