Täitmine › Muud täitmisasjad

2-16-6255 kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 13.08.2015.a. esitas hageja Pärnu kohtutäitur Rocki Albert’le täitmiseks

täitmisavalduse summas 80 000,36 eurot. Täitedokumendiks oli Tallinna notar Kätlin AunJansik poolt 03.02.2012.a. koostatud ja tõestatud notariaalakt „hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr. 294“. Nimetatud avalduse alusel algatati täiteasi nr. 176/2015/1287. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert poolt täitemenetluses nr. 176/2015/1287 toimunud kordusenampakkumise käigus võõrandati E.A.’le kuuluv kinnisasi asukohaga Xxxxxxxxxxx, registriosa nr. 13437, hinnaga 100 550,00 eurot. Võõrandatud vara oli koormatud järgmiste hüpoteekidega: 3. järjekoha hüpoteek OÜ Rimmukas (endise ärinimega Finantstehingute OÜ) kasuks summas 500 000 eesti krooni ehk 31 955,82 eurot; 4. järjekoha hüpoteek OÜ Rimmukas (endise ärinimega Finantstehingute OÜ) kasuks summas 175 000 eesti krooni ehk 11 184,54 eurot; 5. järjekoha hüpoteek OÜ Rimmukas (endise ärinimega Finantstehingute OÜ) kasuks summas 36 860,00 eurot; 6. järjekoha hüpoteek OÜ Eurest Fund Group kasuks summas 80 000,00 eurot. 04.04.2016.a. koostatud jaotuskava kohaselt otsustas kohtutäitur jagada vara müügi tulemi selliselt, et avaldaja nõue 80 000,36 eurot ei saa täies ulatuses rahuldatud. Hageja nõudest arvestati maha täitekulud summas 7 025,18 eurot. Vastavalt 04.04.2016.a. jaotuskavale jaotab kohtutäitur vara müügist laekunud tulemi selliselt, et vara müügist laekunud summa arvelt (mis ületab nii hüpoteegiga tagatud nõuet, kui ka täitekulusid) täidetakse avaldaja nõue osaliselt s.o. summas 72 975.18 eurot. Kohtutäitur on arvestanud jaotuskava koostamisel sissenõudjale tehtavast väljamaksest maha kohtutäituri tasu summas 7 006.02 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot. Avaldaja on seisukohal, et selline jaotuskava koostamine on vastuolus seadusest tuleneva korraga. TMS § 106 lg 2 sätestab, et jaotuskava koostatakse ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Ka kinnisasja müüki reguleeriva erisätte TMS § 174 lg 2 kohaselt arvestatakse täitekulud jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Käesoleval juhul on võlgnikuks E.A., kelle vara müügist saadud tulem katab ära nii täitemenetluse kulud kui ka hageja pandiga tagatud nõude summas 80 000,36 eurot. Seega tuleb vastavalt TMS § 38 lg 1, § TMS § 106 lg 2, § 174 lg 2 ja § 37 lg 1 esmalt arvestada maha saadud tulemist (100 550 eurot) võlgniku kanda jäävad täitekulud ja allesjäänud summad jagada vastavalt pandiõiguse järjekohast lähtuvalt. Kohtutäitur ei ole seda käesoleval juhul teinud ja on eespool oleva pandipidaja pandiõigusest maha arvestanud ka täitekulu. Selliselt on kohtutäitur koostanud ebaõige jaotuskava ja läinud vastuollu TMS § 106 lg 2 ja § 174 lg 2 sätestatuga. Nimetatud rikkumise tulemusena on avaldaja nõue rahuldatud 7 025,18 eurot väiksemas ulatuses, kui seda oleks tulnud kooskõlas seadusega teha. Kuna vara müügist saadud tulem ületab avaldaja pandiga tagatud nõuet oleks tulnud tulemist esmalt maha arvata täitemenetluse kulud ja allesjäänud summade arvelt rahuldada avaldaja nõue täies ulatuses s.o. summas 80 000,36 eurot ning ülejäänud osas teha väljamakse 2 (17)

2-16-6255

2-16-6255 FINANTSTEHINGUTE OÜ) kasuks; kanne nr 6 all hüpoteek summas 80000.00 eurot OÜ Eurest Fund Group kasuks. Täitemenetluse läbiviimisel on teostatud kinnisasja ülevaatus, kohtutäitur hindas ja arestis võlgniku vara, avaldas enampakkumise kuulutused väljaandes Ametlikud Teadaanded, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas. Täitemenetluse käigus müüs kohtutäitur Rocki Albert 29.03.2016 toimunud kordusenampakkumisel võlgnik E.A. nimele registreeritud kinnisasja asukohaga Xxxxxxxxxxx ,registriosa nr. 13437 hinnaga 100550.00 eurot. Kuna sissenõudjad ei ole saavutanud kokkulepet tulemi jagamiseks, koostas kohtutäitur 04.04.2016 kordusenampakkumiselt saadud tulemi jaotuskava , mille kohaselt tuginedes kinnistusraamatu seisule ja täitemenetluse seadustiku §-le 174 otsustas kohtutäitur jagada vara müügist saadud tulemi 100550.00 eurot järgmiselt: 1. 80000.36 eurot kinnistusraamatu IV jakku kantud 3, 4 ja

4 (17)

2-16-6255 sõnastus kehtib alates võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse jõustumisest 5.04.2011, millega oli muudetud seni kehtinud sõnastust. VÕVS eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et AÕS § 346 lg 1 muutmise eesmärk on täpsustada, et kõik võla sissenõudmisega seotud kulud ja kõrvalnõuded, sh täitekulud (ka täituri) tasu kaetakse hüpoteegisumma arvel. Selliselt piiratakse sissenõudja arvel pantija vastutust, kellele tagatakse, et kinnisasja realiseerimisel saab ta võimaliku hüpoteegisummat ületava raha oma käsutuse. Kui saadud rahast hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks ei piisa, saab ta „jäägi“ maksma panna tavalise nõudena kohtumenetluses. Kostja 1 juhib tähelepanu, et sissenõudja Rimmukas OÜ poolt esitatud kohtutäiturile täitedokumendis, milleks on Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk poolt 03.02.2012 koostatud ja tõestatud notariaalakt „Hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ nr. 294, p-s 7.7. on notar selgitanud, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Tulenevalt eeltoodust on hüpoteegiga tagatud kinnistu müügist laekunud summa sisse juba eelnevalt arvestatud täitekulud, mistõttu kinnistu müügist laekunud tulemist saab koos täitekuludega arvestada maksimaalselt 80000.36 eurot (hüpoteegisumma). Kostja 1 märgib, et ekslik on hageja seisukoht, et kohtutäitur ei arvesta jagatavast tulemist maha eelisjärjekorras täitekulud. Kostja 1 rahuldab kohtutäituri täitekulude nõude TMS § 174 lg 2 järgi kinnisasja enampakkumisel saadud tulemist esimeses järjekorras, seejärel rahuldatakse kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses, arvestades muu hulgas täitedokumentides kirjapandud kokkuleppeid. Kohtutäituri seaduse § 32 lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kostja 1 on seisukohal, et hüpoteegi summas 80000.36 eurot sisaldub sissenõudjale tasumiseks olev raha ja kohtutäituri põhitasu proportsionaalselt täiteasja 176/2015/1287 raames sissenõutud summaga (alus: KTS § 32 lg 5) ja alustamise tasu. Lähtuvalt eelpool toodust rahuldab Kostja 1 nõude täiteasjas 176/2015/1287 78.22% ulatuses (sissenõudja nõue täitemenetluse algatamisel 93296.10 eurot) ning nõuab kohtutäituri põhitasu samuti 78.22% ulatuses tasu täismäärast (8956.43 eurot), mis teeb 7005.72 eurot (sh käibemaks 20%). Kostja 1 märgib täiendavalt, et lähtus 04.04.2016 kordusenampakkumiselt saadud tulemi jaotuskava koostamisel sellel hetkel nähtavatest kinnisturaamatu andmetest: IV jakku kanne nr 6 all oli kantud hüpoteek summas 80000.00 eurot OÜ Eurest Fund Group (registrikood 11502288) kasuks. Võttes arvesse täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise tulemi jagamise põhimõtteid, tuginedes kinnistusraamatu seisule ja AÕS § 346 lg 1 täpsustab Kostja 1, et arvestab vara müügist saadud tulemist summas 100550.00 eurot maha kohtutäituri täitekulud täiteasjades 176/2015/1287 ja 176/2014/994 kokku summas 8843.40 eurot ning jagab ülejäänud tulemi sissenõudjate vahel järgnevalt: 1. Sissenõudja Rimmukas OÜ nõude rahuldamiseks täiteasjas 176/2015/1287 72975.48 eurot 2. Sissenõudja T.K-K. nõude rahuldamiseks täiteasjas 176/2014/994 18731.12 eurot. Ülejäänud osas jäävad nõuded rahuldamata. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II kirjalikud vastuväited hagile Kostja II T.K-K. kirjalikus vastuses leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vaidlustatud jaotuskava pole koostatud ebaõigesti. Sissenõudja asendamine täitemenetluses ei too kaasa jaotuskava tühistamist. Hageja on esitanud taotluse OÜ Eurest Fund Group kostjana asendamiseks Kostjaga 2. Sellest nähtuvalt aktsepteerib Hageja, et

5 (17)

2-16-6255 tulenevalt hüpoteegiga tagatavate nõuete ja hüpoteegi loovutamisest OÜ Eurest Fund Group poolt Kostjale 2 ning ka OÜ Eurest Fund Group sissenõudjana asendamisest Kostjaga 2 on vaidlustatud jaotuskava kohaselt väljamaksete saamiseks õigustatud isikuks Kostja 2. Juhul, kui Hageja sellele vaatamata siiski asub menetluse käigus seadma kahtluse alla Kostja 2 õigust jaotuskava alusel väljamaksete saamiseks seoses sellega, et OÜ Eurest Fund Group on täitemenetluses sissenõudjana asendatud, soovib Kostja 2 kindlasti sellele oma vastuväited esitada. Kostja 2 ei nõustu Hageja seisukohaga, justkui tuleneks OÜ Eurest Fund Goup sissenõudajana asendamisest vaidlustatud jaotuskava ebaselgus või selle tühistamise vajadus. Vaidlustatud jaotuskava on koostatud 04. aprillil 2016. a., nimetatud kuupäeval oli sissenõudjaks täiteasjas nr 176/2014/994 OÜ Eurest Fund Group ning seetõttu on tema jaotuskavas nimetatud sissenõudjana ning tulemist väljamakse saamiseks õigustatud isikuna.

6 (17)

2-16-6255 Kostja 1 õigustatud kohtutäituri tasu nõudma vaid ühes täiteasjas ning jaotuskava on seetõttu ebaõige. Kostja 2 on seisukohal, et Hageja viited kõnealusele kohtulahendile on asjakohatud ja eksitavad. Kõnealuse kohtulahendi asjaolud on käesolevas tsiviilasjas käsitletavast olukorrast erinevad. Erinevalt Riigikohtu lahendis käsitletust ei ole antud juhul tegemist kohtutäituri põhitasu nõudmisega sundtäitmisega ühinemise korral. Riigikohtu poolt kõnealuses lahendis avaldatud seisukohad ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Samuti soovib Kostja 2 märkida, et Hageja ei ole temale teadaolevalt vaidlustanud sundtäitmisega ühinemise mittetoimumist. Hageja viited sundtäitmisega ühinemise mittetoimumisele on jaotuskava vaidlustamisel käesolevas tsiviilasjas seetõttu ainetud. Juhul, kui Hageja peab sundtäitmisega ühinemise mittetoimumist ebaõigeks ning õigusvastaseks, peaks ta seda kohases korras (s.o. kohustuslikku kohtueelset korda kohtutäiturile kaebuse esitamise teel läbides) vaidlustama ega saa seda asuda tegema käesolevas tsiviilasjas. Hageja palub jätta OÜ Rimmukas hagiavaldus rahuldamata; jätta menetluskulud OÜ Rimmukas kanda ja mõista T.K-K.’i menetluskulud OÜ-lt Rimmukas T.K-K.’i kasuks välja. Menetluse käik Kohus 03.02.2017.a. andis pooltele tähtaja täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks, määras eelmenetluse lõpptähtaja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kostja I 15.02.2017.a. kirjalikus seisukohas leiab, et 29.05.2014 esitas sissenõudja Eurest Fund Group OÜ täitmisavalduse võlgniku E.A. vastu hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Täitedokumendiks on Rapla notar Kille Piibur 26.11.2013 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 2298. Täitmisavalduse kohaselt soovis sissenõudja pöörata sissenõude mh hüpoteegiga koormatud kinnisasjale asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa 13437). Täitedokumendi alusel oli sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse IV jakku kande nr 6 alla kantud hüpoteek summas 80000.00 eurot kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sissenõudja nõude suurus täitemenetluse algatamisel oli kokku 76880.00 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel algatas kohtutäitur 02.06.2014 täitemenetluse nr 176/2014/994, mille nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud võlanõuded, mis tulenevad sissenõudja ja Novadirect OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest, ning koostas täitmisteate võlgnikule ja kohtutäituri tasu otsuse . Kohtutäituri seaduse § 34 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 15.97 eurot. Kohtutäituri põhitasu määr on kehtestatud rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 35 lg 2 p 11 järgi kohtutäituri põhitasu nõude summalt 76880.00 eurot on 7380.48 eurot. Kuna sissenõudja nõude suurus ja kohtutäituri täitekulud kokku juba täitemenetluse algatamisel ületasid hüpoteegisummat, siis täitmisteates on märge „Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik vastutab kohustuste täitmise eest ainult oma tagatiseks antud varaga sellele kantud hüpoteegi (80000.00 euro) ulatuses“. Lisaks täitmisteates on järgmine märkus: „Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb võlgnikul tasuda koos täitekuludega 80000.00 eurot (sisaldab 1⁄2 täituri põhitasu). Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 80000.00 eurot (sisaldab täistasu)“. Täitemenetluse läbiviimisel on seatud käsutamise keelumärge võlgnikule kuulunud kinnisasjale, tehtud päring kinnistusraamatus eespool olevale hüpoteegipidajale Rimmukas OÜ-le (endine nimi FINANTSTEHINGUTE OÜ), esitatud päring Keskkonnaametile kinnistul toiminud metsaraiete kohta, vastatud võlgniku kaebusele, teostatud kinnisasja ülevaatus, 25.11.2014 on täitemenetlus peatatud kohtumääruse alusel ja 20.01.2016 on täitemenetlus uuendatud pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Pärast võlgnikule kuuluva kinnisasja asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa 13437) müüki ning jaotuskava koostamist koostas kohtutäitur 05.04.2016 uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas 176/2014/994 kooskõlas KTS § 32 lg-s 5 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttega, milles 7 (17)

2-16-6255 on kohtutäituri tasu arvestatud lähtudes sissenõutud summast. Kuna kohtutäitur on täitemenetluse nr 176/2017/994 läbiviimisel võtnud kasutusele kõik täitetoimingud, mis olid võimalikud ja vajalikud täitedokumendi täitmiseks, siis on kohtutäituri põhitasu nõue põhjendatud. 13.08.2015 esitas sissenõudja Rimmukas OÜ täitmisavalduse võlgniku E.A. vastu hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk poolt 03.02.2012 koostatud ja tõestatud notariaalakt „Hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ nr. 294. Täitmisavalduse kohaselt soovis sissenõudja pöörata sissenõude hüpoteekidega koormatud kinnisasjale asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa 13437). Täitedokumendis on nähtav, et nimetatud kinnisasjale kinnistusraamatusse IV jakku kantud hüpoteegid sissenõudja kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõude rahuldamiseks järgnevalt: kanne nr 3 all hüpoteek summas 500000.00 krooni (31955.82 eurot); kanne nr 4 all hüpoteek summas 175000.00 krooni (11184.54 eurot); ning täiendavalt on seatud esimesele vabale järjekohale (kanne nr 5) hüpoteek summas 36 860.00 eurot. Kohtutäitur märgib siinjuures, et täitedokument, milleks on Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk poolt koostatud ja tõestatud notariaalakt „Hüpoteekide loovutamise leping ja kokkulepe hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmiseks“ nr 1416, on temal saadud kinnisturaamatu kaudu. Sissenõudja nõude suurus täitemenetluse algatamisel oli kokku 93296.10 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel 14.08.2015 algatas kohtutäitur täitemenetluse nr 176/2015/1287, mille nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud võlanõuded, mis tulenevad sissenõudja ja E.A. vahel sõlmitud laenulepingust nr 2012/02/03 ja selle lisadest, ning koostas täitmisteate võlgnikule ja kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäituri seaduse § 34 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 15.97 eurot. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 35 lg 2 p 11 järgi kohtutäituri põhitasu nõude summalt 93296.10 eurot on 8956.43 eurot. Kuna sissenõudja nõude suurus ja kohtutäituri täitekulud kokku juba täitemenetluse algatamisel ületasid hüpoteegisummat, siis täitmisteates on märge „Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik vastutab kohustuste täitmise eest ainult oma tagatiseks antud varaga sellele kantud hüpoteegi (80000.36 euro) ulatuses“. Lisaks täitmisteates on järgmine märkus: „Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb Teil tasuda koos täitekuludega 80000.36 eurot (sisaldab 1⁄2 täituri põhitasu). Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 80000.36 eurot (sisaldab täistasu)“. Täitemenetluse läbiviimisel on teostatud järgmised täitetoimingud: kohtutäitur hindas ja arestis võlgniku vara, lahendas võlgniku kaebuse ning esitas kohtule avalduse kinnisasja hindamise ekspertiisi määramiseks (kuna kinnisasja omanik vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna), korraldas 2 enampakkumist, avaldas enampakkumise kuulutused väljaandes Ametlikud Teadaanded, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas, selgitas enampakkumises osalejatele enampakkumise osalemise korda, tutvustas huvilistele kinnisasja ning selle ostmisega seotud tingimusi, koostas tulemi jaotuskava. Pärast võlgnikule kuuluva kinnisasja asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa 13437) müüki ning jaotuskava koostamist koostas kohtutäitur 04.04.2016 uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas 176/2015/1287 kooskõlas KTS § 32 lg-s 5 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttega, milles on kohtutäituri tasu arvestatud lähtudes sissenõutud summast. 04.04.2016 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt mõistis kohtutäitur võlgnikult välja täitemenetluse alustamise tasu summas 19.16 eurot (sh käibemaks) ja kohtutäituri põhitasu summas 7005.72 eurot (sh käbemaks). Tasu arvestamisel lähtus kohtutäitur, et täiteasjas 176/2015/1287 rahuldatakse nõude 78.22% ulatuses. Seega kohtutäituri põhitasu nõuab kohtutäitur samuti 78.22% ulatuses tasu täismäärast (8956.43 eurot), mis teeb 7005.72 eurot (sh käibemaks 20%). Kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et hüpoteegi summas 80000.36 eurot sisaldub sissenõudjale tasumiseks olev raha ja kohtutäituri põhitasu proportsionaalselt täiteasja 176/2015/1287 raames sissenõutud summaga (alus: KTS § 32 lg 5) ja alustamise tasu. Kohtutäitur rõhutab veel kord, et sissenõudja ei saa nõuda antud täiteasja täitekulu tasumist teiste õigustatud isikutele kuuluva jagatava tulemi arvel. Kohtutäituri arvates on ekslik hageja seisukoht, et nõuete ulatuse täitmine muutus koos alates 05.04.2011. a kehtima hakanud asjaõigusseaduse

8 (17)

2-16-6255 redaktsiooniga. Uue sõnastusega ei ole muudetud sätte sisu, vaid täpsustatud, mis on sissenõudmise kulutuste ja kõrvalnõuete all mõeldud. Kohtutäitur selgitab lisaks, et sissenõudja hüpoteegipidaja Rimmukas OÜ soovis sundtäitmise teel hüpoteekide realiseerimist, millest viimane on seatud 03.02.2012, seega ei näe kohtutäitur erinevust täitekulude arvutamisel sõltuvat sellest millal esimesed kaks hüpoteeki oli seatud. Sissenõudja ei ole nõudnud hüpoteekide realiseerimist eraldi iseseisvate nõuetega, et oleks võimalik täitekulud arvutada iga nõude kohta eraldi. Ekslik on hageja seisukoht, et 17.05.2016 vastuses kohtule muutis kohtutäitur 04.04.2016 koostatud jaotuskava. 04.04.2016 kohtutäituri poolt koostatud jaotuskavas on märgitud, et saadud tulem jagatakse kohtutäituri menetluses olevate täiteasjade vahel ning iga jagatava osa hulka on arvestatud ka täitekulud. 17.05.2016 vastuses kohtule täpsustas kohtutäitur tulemist maha arvatava täitekulu kogusumma ning kummalegi sissenõudjale väljamakstava summa. Eeltoodut arvesse võttes kohtutäitur palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Kostja II 16.02.2017.a. kirjalikus seisukohas jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et AÕS § 346 lg 1 alusel on kohtutäituri tasu hüpoteegisumma ulatuses hüpoteegiga tagatud ja kaetakse hüpoteegi realiseerimisel saadava tulemi arvelt. Samuti jääb Kostja seisukohale, et alates 05. aprillist 2011. a. jõustunud AÕS § 346 lg 1 redaktsiooniga ei ole täitekulude hüpoteegisumma ulatuses tagatuse osas toimunud õigusliku regulatsiooni sisulist muutmist, vaid üksnes enne nimetatud kuupäeva kehtinud regulatsiooni täpsustamine. Enne 05. aprilli 2011. a. kehtinud AÕS § 346 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli hüpoteegisummaga tagatud võla sissenõudmise kulutused. Võla sissenõudmise kulutused hõlmavad ka täitekulu ning seega oli ka varem kehtinud regulatsiooni kohaselt täitekulu hüpoteegisummaga tagatud. Seda kinnitab ka AÕS § 346 lg 1 kehtiva redaktsiooni sõnastus, milles täitekulu on täpsustavalt nimetatud hüpoteegisumma ulatuses tagatud võla sissenõudmise kulu ühe alaliigina. Pole mingisugust mõistlikku põhjust asuda seisukohale, et võla sissenõudmise kulusid AÕS § 346 lg 1 varem kehtinud redaktsiooni tähenduses tuleks sisustada täitekulu mittehõlmavana, kuna vaieldamatult täitekulu võla sissenõudmise kulude koosseisu kuulub. Sõltumata sellest, kas hüpoteek on seatud enne 05. aprilli 2011. a. või pärast nimetatud kuupäeva, on täitekulu seega hüpoteegisumma ulatuses hüpoteegiga tagatud ning nõustuda ei saa Hageja käsitlusega, justkui oleks see rakendatav üksnes AÕS § 346 lg 1 praeguse redaktsiooni kehtivuse ajal seatud hüpoteekide puhul. Kostja eeltoodud seisukohtasid toetavad ka erialakirjanduses avaldatud seisukohad1, mille kohaselt peab kohtupraktika selgitama, kas AÕS § 346 lg 1 05. aprillil 2011. a. jõustunud muudatus kujutas endast võrreldes sätte varasema redaktsiooniga sisulist muudatust, arvestades siiski, et AÕS kommentaaride autori arvates ei ole AÕS § 346 lg 1 sõnastuse muudatuse näol tegemist sisulise muudatusega. Erialakirjanduses on seejuures viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 tehtud Riigikohtu otsuse punktile 47 kui näitele kohtupraktikast, mis kinnitab kohtutäituri tasu katmist hüpoteegisumma ulatuses. Lisaks eeltoodule on erialakirjanduses selgesõnaliselt asutud seisukohale, et isegi kui lugeda AÕS § 346 lg 1 alates 05. aprillist 2011. a. sisuliselt muutunuks, tuleb eelduslikult lähtuda sellest, et sätte uus redaktsioon on kohaldatav ka varem seatud hüpoteekidele. Sellest nähtuvalt ei omagi AÕS § 346 lg 1 redaktsiooni muutmine käesoleva vaidluse lahendamisel kokkuvõttes tähtsust ning täitekulu on hüpoteegisummaga tagatud. Kostja jääb täiendavalt ka selle juurde, et Hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud käsitlus hüpoteekide realiseerimisega seotud täitekulude katmise viisist on aktsepteerimatu tulenevalt selle ebaõiglusest Kostja suhtes ning sätte eesmärgipärane tõlgendamine sellist käsitlust ei luba. Hageja tõlgenduse ebaõigsust kinnitavad eespool viidatud erialakirjanduses avaldatud seisukohad, mille kohaselt AÕS § 346 lg 1 rakendamine ei tohiks viia selleni, et täitekulu kantakse üksnes täitemenetluse aluseks olnud hüpoteegi arvel ning ülejäänud raha jääb teistele hüpoteegipidajatele, mis sisuliselt tähendab kulude kandmist üksnes täitemenetlust alustanud hüpoteegipidaja arvel teiste sissenõudjate kasuks. Erialakirjanduses on selles osas avaldatud, et mitme hüpoteegi korral 9 (17)

2-16-6255 tuleks täitekulu jaotada näiteks proportsionaalselt lähtuvalt hüpoteegisummadest. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud just nimelt sellise käsitluse täitekulude jagamisest hüpoteegipidajate vahel, mida viidatud erialakirjanduses avaldatud seisukohtade kohaselt tuleb vältida ning mis pole AÕS § 346 lg 1 regulatsiooni mõttele vastav ja eesmärgipärane. Kokkuvõttes jääb Kostja oma senise seisukoha juurde, et Hageja nõuded on põhjendamatud ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja 17.02.2017.a. kirjalikus seisukohas leiab, et hageja hüpoteekidest enne 05.04.2011.a. hüpoteegid seatud lepingu nr. 1416 alusel summas 43 140,36 eurot (500 000 eek ja 175 000 eek) ning peale 05.04.2011.a. summas 36 860,00 eurot ja seda lepingu nr. 294 alusel (nimetatud lepingu alusel seatud hüpoteegi täitmiseks algatati ka täitemenetlus). Nähtuvalt kostja I poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud täitmisavaldusest on 13.08.2015.a. hageja poolt antud täitmiseks TMS 19 lg 1 p 19 alusel 03.12.2012.a. sõlmitud hüpoteegileping nr 294, millega seati kinnisasjale registriosa nr. 13437 neljandasse jakku 5. järjekohale hüpoteek summas 36 860,00 eurot. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et 04.04.2016.a. koostatud jaotuskava tuleb tühistada ja kohtutäitur peab koostama uue jaotuskava. Seda järgnevatel põhjustel: Esiteks on kohtutäitur ise muutnud käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumendiga 04.04.2016.a. koostatud jaotuskava. Jaotuskava hilisem „täpsustamine“, täiendamine, muutmine ei ole seaduse kohaselt lubatud. Jaotuskava on kas õige või vale. Kuna kohtutäitur on asunud 04.04.2016.a. koostatud jaotuskava käesolevas tsiviilasjas „täpsustama“, tegelikkuses aga muutma, siis on koostatud jaotuskava ebaõige ja kohus peab selle tühistama. Õigesti koostatud jaotuskava ei ole vaja täiendada uute numbritega või vahetada selles sissenõudjaid. Käesoleval juhul on ilmnenud, et jaotuskavas on esmalt eksitud ühe sissenõudja osas ja teiseks on muudetud ka jaotuskava numbriliselt (näiteks sissenõudjate väljamaksete summad). Vaidlustatud jaotuskavas puudus üldse mistahes täitekulude suurus, mistõttu ei olnud võimalik sissenõudjal aru saada, millises ulatuses kohtutäitur täitekulusid arvestab ja kas need võetakse vastavalt TMS enne tulemit maha või mitte. Täpsustuses on täitekulud aga märgitud. Samuti ei ole 04.04.2016.a. jaotuskavas märgitud, et täitekulu võetakse tulemist maha. Jagatud on mõlemale hüpoteegipidajale hüpoteekidele vastav summa ja lisatud, et see sisaldab teadmata/märkimata suuruses täitekulu. Hageja kordab, et seadus ei luba jaotuskava täpsustada või täiendada. Kui selline vajadus tekib ja kohtus on hagi, milles palutakse jaotuskava tühistamist, tuleb jaotuskava tühistada ja täituril tuleb koostada uus kava, mida hageja antud hagis ka taotleb. Teiseks ei ole jaotuskava koostamisel lähtutud TMS § 38 lg 1, TMS § 106 lg 2, § 174 lg 2 ja § 37 lg 1. Kohtutäitur ei ole võtnud 04.04.2016.a. jaotuskava koostamisel tulemist enne maha täitekulusid ja ei ole seejärel jaganud tulemit sissenõudjate vahel vastavalt õiguste järjekohtadele. TMS § 38 lg 1 ja lg 2 alusel kannab täitekulud võlgnik, käesoleval juhul on täitekulu aga jäetud sissenõudja kanda. Hageja on seisukohal, et TMS § 38 lg 1 ja lg 2 prevaleerivad alates 05.04.2011.a. kehtiva AÕS § 346 lg 1 üle, kui eriseadusest tulenevad normid. Seda kinnitab ka asjaolu, et TMS § 106 lg 2 kohaselt võetakse täitekulud tulemist maha ja seejärel jaotatakse tulem võlausaldajate vahel vastavalt järjekohtadele, mitte samaaegselt nagu antud juhul on tehtud. Kolmandaks isegi, kui käesoleval ajal ei prevaleeri AÕS § 346 lg 1 üle TMS sätestatu, siis on põhjendamatu kohaldada 05.04.2011.a. jõustunud sõnastuses AÕS § 346 lg 1 enne seaduse muutmist sissekantud hüpoteekidele, mida ei ole ka täitmisele antud ja mille arvelt on õigus igal juhul saada hüpoteegi omanikul nende kustutamisel täies ulatuses rahuldus. Enne 05.04.2011.a. ei olnud AÕS § 346 lg 1 märgitud, et hüpoteegiga on tagatud ka täitemenetluse kulud (ehk täituri nõue võlgniku vastu), mistõttu ei saa neid lugeda hüpoteegiga tagatud nõudeks ja nende kandmise eest vastutas vara omanik ehk võlgnik. Seadusandja on soovinud nimetatud kulude tagamist lisada seadusesse ja on seda ka seaduse muudatusega koos teinud, kuigi jättes seejuures kõrvaldamata vastuolu TMS

10 (17)

2-16-6255 sätestatud põhimõttega, et täitekulu kannab võlgnik. Juhul, kui sätte mõte oli ka varem sama, siis puudus mistahes vajadus täitekulude lisamiseks antud sättesse. Hageja on seisukohal, et seaduseandja, mitte ei täpsustanud sätte sisu vaid täiendas seda uue tingimusega. Seega enne 05.04.2011.a. sissekantud hüpoteekidega ei ole tagatud täitekulud. Neljandaks on hageja andnud TMS § 2 lg 1 p 19 alusel täitmisele 5. järjekoha hüpoteegi summas 36 860,00 eurot vastavalt lepingule nr. 294, mistõttu vara müügil ja kõigi hüpoteekide kustutamisel oleks igal juhul tulnud välja maksta enne 05.04.2011.a. sissekantud hüpoteekide summa ja olukorras, kus AÕS § 346 lg 1 uues sõnastuses prevaleerib TMS sätete üle oleks tulnud täitekulud arvestada ja võtta maha hüpoteegist suuruses 36 860,00 eurot täitmisel. KTS § 35 lg 2 p 8 sätestab, et täituritasu on summalt 36 860 eurot 9 % ehk siis koos käibemaksuga 3317,40 eurot. Hageja arvestuse kohaselt oleks sellisel juhul 5. järjekoha hüpoteegi täitmine 91,75 % ulatuses ja täituritasu koos käibemaksuga seega 3043,72 eurot. Seega väljamakse hagejale peaks olema: - kande 3 ja 4 alusel väljamaks täies ulatuses s.o. summas 43 140,36 eurot; kande 5 alusel väljamakse 33 797,12 eurot ja täitekuludeks 3043,72 ja 19,16. Seda ei ole samuti jaotuskavas märgitud ega arvesse võetud, mistõttu on ka nimetatud põhjusel jaotuskava ebaõige. Kokkuvõttes on 04.04.2016.a. tulemi jaotuskava koostatud selgelt ebaõigesti ja kohtutäituril tuleb koostada uus jaotuskava, milles on esmalt õiged sissenõudjad ja teiseks seadusega kooskõlas olev tulemi jaotus. Hageja palub hagi rahuldada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ,asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. OÜ Rimmukas on 13.08.2015.a. esitanud kohtutäitur R.Albert`ile täitmisavalduse võlgnik EE.A. suhtes, kus märgitud nõude sisuks laenuleping 2012/02/03 ja selle lisadest tulenev nõue, nõude suurus 93296.10 eurot (tl.50,51). Täitedokumendiks on Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk poolt 03.02.2012 koostatud ja tõestatud notariaalakt „Hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ nr. 294. (tl.52-55). Antud lepingu järgi omanik EE.A. ja hüpoteegipidaja Finantstehingute OÜ. Antud lepingu p. 1.1 kohaselt lepingu esemeks on Maasiksaare , Kastna küla, Kehtna vald, Rapla maakond asuv kinnistu nimetusega Maasiksaare. Lepingu p.1.2 kohaselt lepingu ese on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna reg.ossa nr.13437. Lepingu p.1.2.3. kohaselt neljandasse jakku on kantud järgmised hüpoteegi kanded : 3)hüpoteek summas 500 000 krooni hüpoteegipidaja kasuks . Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 4) hüpoteek summas 175 000 krooni hüpoteegipidaja kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Lepingu p. 2.1 kohaselt lepinguosalised on kokku leppinud, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest on käesoleva lepingu p.1.2.3.nimetatud hüpoteekidega tagatud hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt: 2.1.1 kõik nõuded omaniku vastu , mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust nr2012/02/03 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Lepingu p.3.1 järgi omanik ja hüpoteegipidaja on kokku leppinud lepingu eseme hüpoteegiga koormamises : hüpoteegipidaja kasuks seatakse lepingu esemele hüpoteek summas 36 860 eurot, mis kantakse lepingu eseme kohta avatud registriosa neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale. Hüpoteek seatakse lepingu eseme igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Lepingu p.4.1 järgi omanik ja hüpoteegipidaja on kokku leppinud , et käesoleva lepingu alusel seatava

11 (17)

2-16-6255 hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt: 4.1.1 kõik nõuded omaniku vastu , mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust nr.2012/02/03 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. 3 järjekohal olev hüpoteek summas 500 000 krooni s.o. 31955.82 eurot OÜ Farad Group kasuks kinnistusraamatu IV jakku sisse kantud 17.01.2008.a., Finantstehingute OÜ kasuks kinnistusraamatu IV jakku sisse kantud 17.01.2008.a. ja 14.05.2010 asjaõiguslepingu alusel muudetud 21.05.2010.a. (tl.106-107). Finantstehingute OÜ on hageja OÜ Rimmukas endine ärinimi. 4 järjekohal olev hüpoteek summas 175 000 krooni s.o. 11184.54 eurot OÜ Farad Group kasuks kinnistusraamatu IV jakku sisse kantud 12.05.2009.a. , OÜ Finantstehingute OÜ kasuks kinnistusraamatu IV jakku sisse kantud 12.05.2009 ja 14.05.2010.a. asjaõiguslepingu alusel muudetud 21.05.2010.a. (tl.106-107). Seega OÜ Rimmukas esitas täitmisele TMS § 2 lg.1 p.19 nimetatud täitedokumendi s.o. notariaalselt tõestatud kokkuleppe , mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastavalt notariaalse lepingu p.-dele 1.2.3, 2.1, 3.1 ja 4.1 on 3,4 ja 5 järjekohal olevate hüpoteekide summa kokku 31955.82 + 11184.54+ 36860 = 80 000.36 eurot, mis tagavad hüpoteegipidaja OÜ Rimmukas nõudeid omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust 2012/02/03 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest, omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Kohtutäituri poolt algatatud täiteasi nr.176/2015/1287. Seega ei ole õige hageja 17.02.2017.a. menetlusdokumendis esitatud väide, et nõue on esitatud täitmisele hüpoteegi summas 36 860 eurot osas. Hagiavalduses 19.04.2016.a. hageja on ise märkinud, et 13.08.2015.a. esitas hageja Pärnu kohtutäitur R.Albert`ile täitmiseks täitmisavalduse summas 80000.36 eurot. Hageja on asunud menetluses hagiavalduses toodud hagi aluseks olevaid asjaolusid muutma. Kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusest ja sellele lisatud täitedokumentidest nähtub, et hageja esitas täitmiseks täitedokumendi hüpoteegiga summas 80 000.36 eurot tagatud nõude (tl.171-172). Eurest Fund Group OÜ on 29.05.2014.a. esitanud kohtutäitur R.Albert`ile täitmisavalduse võlgnik EE.A. suhtes, kus on märgitud nõude sisuks OÜ Eurest Fund Group ning OÜ Novadirect`i vahel sõlmitud laenulepingute nr.22/11/13-EFG01, 26/11/13- EFG01, 18/12/13-EFG 01 ja 18/12/13- EFG02 võlgnevuste sissenõudmine, nõude suurus 76 880 eurot (tl.56). Täitedokumendiks on Rapla notar Kille Piibur 26.11.2013 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr.2298 (tl.57-61). Lepingu kohaselt omanik EE.A. ja hüpoteegipidaja OÜ Eurest Fund Group. Lepingu p. 1.1. kohaselt Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistri reg.osa nr. 13437 on sisse kantud kinnistu: 1.1.1reg.osa esimese jagu kinnistu koosseis- katastritunnus 29202:007:0080 maatulundusmaa 100%, asukoht Raplamaa, Kehtna vald, Kastna küla ; Maasiksaare , pindala 53,7 ha. Lepingu p. 3.1 järgi omanik seab hüpoteegipidaja kasuks lepingu p.1 nimetatud kinnistu esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summas 80 000 eurot ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Lepingu p. 3.2 järgi hüpoteegiga on tagatud 3.2.3. kõik nõuded Novadirect OÜ vastu , mis tulenevad hüpoteegipidaja ja Novadirect OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Antud hüpoteek 6 järjekohal (tl. 107).

12 (17)

2-16-6255 Seega Eurest Fund Group OÜ esitas täitmisele TMS § 2 lg.1 p.19 nimetatud täitedokumendi s.o. notariaalselt tõestatud kokkuleppe , mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur müüs 29.03.2016.a. toimunud kordusenampakkumisel EE.A.le kuulunud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr.13437, hinnaga 100 550 eurot (tl.7-12). TMS § 105 lg.1 järgi kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras v. sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. TMS § 106 lg.1 järgi kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele , korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Lg.2 järgi jaotuskava koostatakse ja tulem jaotatakse , lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. TMS § 174 lg.1 järgi kohtutäitur jaotab kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras v. sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Lg.2 järgi täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Kuna sissenõudjad ei saavutanud kokkulepet tulemi jagamise osas koostas kohtutäitur 04.04.2016.a. jaotuskava, milles jagas vara müügist saadud tulemi järgmiselt:

13 (17)

2-16-6255 Kohtutäitur teatas kohtule , et sissenõudja OÜ Eurest Fund Group teatas kohtutäiturile nõude loovutamisest 04.04.2016.a. ja 05.04.2016.a. on kohtutäitur sissenõudja asendanud T.KK.`ega (tl.118). Hageja 29.11.2016.a. menetlusdokumendis palus kostja OÜ Eurest Fund Group asendada kostja T.K-K.`ega. Kohus asendas kostja määrusega 08.12.2016.a. (tl.143- 144). 19.04.2016.a. esitatud hagis hageja OÜ Rimmukas leidis, et täitekulud jäävad võlgniku kanda ja kohtutäitur ei ole arvestanud jagatavast tulemist maha täitekulusid. Jagatav tulem katab ära nii täitekulud kui OÜ Rimmukas nõude 80 000.36 eurot. Seega tuleb jagatavast tulemist 100550 esmalt maha arvata võlgniku kanda jäävad täitekulud ja allesjäänud summad jagada vastavalt pandiõiguse järjekohast lähtudes. Alates 05.04.2011.a. kehtivas redaktsioonis AÕS § 346 lg.1 järgi hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga , et täitekulud jäävad võlgniku kanda hüpoteeki ületavas summas. Hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamisest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu ja sellest menetlusest ei saa ka täituritasu nõuet pöörata kinnisasja omaniku muule varale kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjale hüpoteegisumma ulatuses s.t. täituri tasu ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-77-15 p.27. Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel. Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks tähendab hüpoteegipidaja asjaõigusliku nõude realiseerimist ka siis , kui koormatud kinnisasja omanik on ühtlasi tagatud nõude isiklik võlgnik. Sellest tulenevalt ei saa hüpoteegi realiseerimisel pöörata nõuet kinnisasja omaniku varale, millele hüpoteek ei ulatu. Selleks on vajalik n.ö.isiklik täitedokument kinnisasja omaniku suhtes (eelkõige kohtulahend). Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-64-12 p.17. Antud juhul on mõlemad sissenõudjad esitanud täitmisele TMS § 2 lg.1 p.19 nimetatud täitedokumendi ja kohtulahend võlgnevuste sissenõudmiseks puudub. Hageja on esitanud menetluses väite, et AÕS § 346 lg.1 normi saab alates 05.04.2011.a. kehtivas sõnastuses rakendada üksnes peale nimetatud normi jõustumist kinnistusraamatusse kantud hüpoteekide suhtes, kuid hageja kasuks oli kaks hüpoteeki sisse kantud enne 05.04.2011.a. Enne 05.04.2011.a. kehtinud redaktsioonis AÕS § 346 lg.1 järgi hüpoteegiga on tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded. Kohus ei nõustu hageja väitega, et täitemenetluse kulud enne 05.04.2011.a. sissekantud hüpoteekide osas jäävad võlgniku kanda ka hüpoteeki ületavas osas. Ka enne 05.04.2011.a. kehtivas redaktsioonis on hüpoteegiga tagatud võla sissenõudmise kulud. Kohus leiab, et võla

14 (17)

2-16-6255 sissenõudmise kulud hõlmavad ka täitemenetluse kulusid. AÕS § 346 lg.1 muutus 05.04.2011.a. võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusega, kui sättesse lisati viide „võla sissenõudmise kulud s.h. täitemenetluse kulud ja täituri tasud“. Muudatused kehtestanud seaduse eelnõu seletuskirja järgi oli sätte muutmise eesmärk täpsustada , et kõik võla sissenõudmisega seotud kulud s.h. täitemenetluse kulud ja täituri tasud kaetakse hüpoteegisumma arvelt. Seega kohus leiab, et nii enne 05.04.2011.a. kehtinud redaktsioonis kui ka peale 05.04.2011.a. kehtivas redaktsioonis täitemenetluses arvatakse täitekulud tulemist maha hüpoteegisumma arvel. 17.02.2017.a. menetlusdokumendis on hageja leidnud, et kohtutäitur on asunud muutma jaotuskava ühe sissenõudja osas ja muudetud on jaotuskava ka numbriliselt. Kohus leiab, et nimetatu ei ole õige. Kohtutäitur koostas 04.04.2016.a. jaotuskava ja on märkinud üheks sissenõudjaks OÜ Eurest Fund Group, kuna kohtutäiturile ei olnud jaotuskava koostamisel teada nõude ja hüpoteegi loovutamine ning hüpoteegi loovutamine ei olnud ka kinnistusraamatusse kantud. Kohtutäituri selgituse kohaselt esitas sissenõudja 04.04.2016.a. kohtutäiturile notariaalse nõude loovutamise dokumendi ja 05.04.2016.a. kontrollis kohtutäitur kinnistusraamatu reg.osa nr.13437 ja sinna oli kantud plomm seoses tehinguga ning täitemenetlusregistris on tehtud muudatused sissenõudja osas 05.04.2016.a. (tl.118). TMS § 18 lg.1 kohaselt kui täitedokument kehtib seal märgitud sissenõudja v. võlgniku õigusjärglaste suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele , kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega v. notariaalselt tõestatud dokumendiga. AÕS § 338 lg.2 järgi hüpoteegi üleandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Kanne tehtud kinnistusraamatusse 01.04.2016.a. kinnistamisavalduse alusel 07.04.2016.a. (tl. 107). Kohus leiab, et sissenõudja asendamine täitemenetluses seoses nõude loovutamise ja hüpoteegi üleandmisega ei ole vastuolus Täitemenetluse seadustikuga ega tähenda jaotuskava muutmist. Nõude loovutamisel ja hüpoteegi üleandmisel asub endise sissenõudja asemele uus sissenõudja, mis käesoleval juhul ongi toimunud peale jaotuskava koostamist. Kohtutäitur ei ole jaotuskavas märkinud täitekulude ja kohtutäituri tasu täpset suurust, kuid on põhimõtteliselt õieti ja seadusega kooskõlas määratlenud tulemi 100 550 eurot jaotuse , mille kohaselt 80 000.36 eurot läheb kinnistusraamatu IV jakku kantud 3,4,5 järjekohtade hüpoteegipidaja OÜ Rimmukas nõuete ja kohtutäitur R.Albert`i menetluses oleva täiteasja 176/2015/1287 täitmiseks (s.h. täitekulud) ja 20 549.64 eurot kinnistusraamatu IV jakku kantud 6 järjekoha hüpoteegipidaja Eurest Fund Group nõuete ja kohtutäitur R.Albert`i menetluses oleva täiteasja 176/2014/994 täitmiseks (s.h. täitekulud). Kohtutäitur on 04.04.2016.a. koostanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse , mille kohaselt otsustas kohtutäitur R. Albert nõuda võlgnikult Aarde Eerika sissenõudjalt OÜ Rimmukas täitemenetluse alustamise tasu summas 15.97 eurot , millele lisandub käibemaks 3,19 eurot s.o. kokku summas 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 5838.10 eurot, millele lisandub käibemaks 1167.62 eurot s.o. kokku summas 7005.72 eurot (tl.174-175). Kohtutäitur on 05.04.2016.a. koostanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse , mille kohaselt otsustas kohtutäitur R. Albert nõuda võlgnikult Aarde Eerika sissenõudjalt T.K-K. täitemenetluse alustamise tasu 15.97 eurot, millele lisandub käibemaks 3.19 eurot s.o. kokku summas 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 1499.47 eurot, millele lisandub käibemaks 299.89 eurot, kokku summas 1799.36 eurot (tl. 169-170).

15 (17)

2-16-6255 Seega vastavalt kohtutäituri otsustele on täitemenetluse kulud kokku 8843.40 eurot. Kohtutäituri tasu suuruse määrab kohtutäitur kindlaks vastavalt KTS § 31 lg.1, mille kohaselt kohtutäitur teeb tasu, s.h. ettemaksu , sissenõudmiseks otsuse. Nimetatud otsuse vaidlustamise kord on ette nähtud TMS § 217 lg.1, mille kohaselt kohtutäituri otsuse v. tegevuse peale täitedokumendi täitmisel v. täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada v. pidi teada saama otsuse v. toimingu tegemisest , kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TMS § 218 lg.1 järgi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse v. tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kui hageja leiab, et kohtutäitur ei lubanud teda osalema antud menetluses läbi ühinemise vastavalt TMS § 149 ja seetõttu ei oleks kohtutäitur tohtinud hageja täitmisavalduse menetlemise eest saada kohtutäituri põhitasu , ka sel juhul on kohane õiguskaitsevahend nimetatud TMS § 217 lg.1 ja § 218 lg.1 , mitte hagi jaotuskava vaidlustamiseks. OÜ Rimmukas ei ole kohtutäituri otsust kohtutäituri tasu v. täitemenetluse alustamise tasu osas vaidlustanud ja seda ei saa vaidlustada antud menetluses s.o. jaotuskava vaidlustamisel, kuna kohtutäituri tasu vaidlustamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord. Kohtutäituri otsust tasu osas ei ole vaidlustanud ka teine sissenõudja T.K-K.. Seega hageja väited täitemenetluse alustamise tasu / kohtutäituri tasu ebaõige suuruse osas antud menetluses ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole tasu suuruse määramise otsust vaidlustanud. Vastavalt 04.04.2016.a. koostatud jaotuskavale kuulub OÜ-le Rimmukas väljamaksmisele 72975.48 eurot ja T.K-K.`ele kuulub väljamaksmisele 18 731.12 eurot. Ka hageja on hagiavalduses märkinud, et tema nõue täidetakse osaliselt s.o. summas 72975.48 eurot. Seega on hageja hagi esitamisel selgelt aru saanud , mis summas tema nõue jaotuskava kohaselt rahuldatakse. Hilisemates menetlusdokumentides on hageja oma seisukohti muutnud vastavalt kostjate poolt esitatud vastuväidetele. TMS § 174 lg.2 järgi ongi täitekulud jaotuskava kohaselt arvatud jagatavast tulemist maha. Igal juhul hageja nõue koos täitekuludega ei kuulu rahuldamisele suuremas summas kui hüpoteegisumma 80 000.36 eurot. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud Hagihind antud asjas vastavalt TsMS § 132 lg.1 on 3500 eurot. TsMS § 132 lg.1 järgi mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg. 1 hagimenetluse kulud kannab pool , kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II T.K-K. on esitanud menetluskuluna õigusabikulud järgnevalt:

16 (17)

2-16-6255 Seega on kostja menetluskulud kokku 6,1 tunni eest 156 eurot (s.h.käibemaks) tund kokku 951.60 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitab , et kõik käesolevas menetlusdokumendis kajastatud menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-166255. Kostja avaldab , et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb Kostja õigusabikulude kulude hüvitamist hageja poolt koos käibemaksuga. Kostja taotleb, et TsMS § 177 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus leiab, et tunnitasu 130 eurot + käibemaks 26 eurot on arvestades asja keerukust ja töömahtu vajalik ja põhjendatud tunnitasu. Kuna menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata , ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg.1 mõttes. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-4-15 p.13. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu ja loeb 15.02. kulu põhjendatuks 1,25 tunni ulatuses. Seega ei ole põhjendatud kulu kokku 1,25 x 156= 195 eurot. Ülejäänud kulud arvestades asja keerukust ja töömahtu on vajalikud ja põhjendatud kokku 6.1- 1,25 tundi = 4.85 tundi x 156 eurot = 756.60 eurot (koos käibemaksuga).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.