Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mille kohaselt liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkinud tsiviilvastutus lasub 100 % kostjal. Eeltoodust tulenevalt hüvitas ERGO Kindlustuse AS liikluskindlustuse seaduse alusel hageja sõiduki taastusremondiga seonduvad kulud. Pärast liiklusõnnetuse toimumist ei saanud hageja jätkata avariilise sõiduki kasutamist. ning pidi kuni sõiduauto Mercedes-Benz E 240 taastusremondi valmimiseni rentima OÜ-lt SVP Grupp asendusauto Chrysler Grand Voyager. Ajavahemikul 04.07.2005 kuni 26.07.2005 asendusauto rentimisega kandis hageja täiendavaid kulutusi kokku 28 556 krooni eest, mida kohustuslik liikluskindlustus ei hüvita. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.Vastavalt VÕS §-le 1057 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Hageja palus kostjalt välja mõista asendusauto rentimisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks 20 768 krooni (16 * 1 100 krooni + käibemaks 18 %). 23.03.2006 suurendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 22 kalendripäeva renditasu hüvitamiseks 28 556 krooni, s. o renditasu ka puhkepäevade eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja möönis, et ta põhjustas hagejale liikluskahju, kuid selle on hüvitanud liikluskindlustus. Asendusauto rentimist OÜ-lt SVP Grupp pidas kostja tõendamatuks ja ebausutavaks, kuna OÜ H üheks tegevusalaks on mootorsõidukite ja veokite rentimine ja hageja oleks võinud avariilise Mercedes-Benz E 240 remondi ajal kasutada mõnda sõidukit enda rendiautode hulgast. Kostjale teadaolevalt kuulub hageja nimel autot rentinud T. T mitu sõidukit ja tal on mitmete sõidukite kasutamisõigus. Pärast 04.07.2005 liiklusõnnetust lahkus hagejale kuuluvat sõidukit juhtinud T. T sündmuskohalt ja naasis hõbehalli Chrysler PT Cruiseri roolis; seega oli tal auto olemas. Kostja tugines OÜ SVP Grupp 26.07.2005 arve nr 81 fiktiivsusele, millega nõuti OÜ-lt H 28 556 krooni renditasu 22 päeva sõiduki kasutamise eest. Ta väitis, et hageja on sõlminud OÜ-ga SVP Grupp näiliku tehingu ja tegelikku rendisuhet ei ole nende vahel olnud. Renditasu 1 100 krooni päevas on põhjendamatult kõrge, kuna samaväärseid sõiduautosid pakutakse hinnaga 600 krooni päev. Arvel ei ole täpsustatud asendusauto mudelit ja hageja ei ole põhistanud asendusauto rentimise vajadust. Seega ei ole tõendatud, et kostja põhjustatud liiklusõnnetus tõi kaasa just sellist marki sõiduki rentimise vajaduse ja kulutused (ehk kahju tekkimise) hagejale. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus jättis 25.05.2006 otsusega hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viimase õigusabikulu 2 478 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt pidas kohus oluliseks, et sõiduki Mercedes Benz, reg. märgiga xxx XXX avariijärgse taastusremondi teostas OÜ R, mille juhatuse liige ja osanik on äriregistri andmetel T. T. Hagile on lisatud OÜ R teade selle kohta, et remont kestis 04.07.-26.07.2005, s. o ajavahemik 22 päeva, mille kohta hageja, kelle volitatud esindaja on sama kodanik T. T, on esitanud kahju hüvitamise nõude liiklusõnnetuse põhjustaja K.Vi vastu.

2(10)

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt 31.03.2006 esitatud tõendist nähtub, et OÜ H on vastutavaks kasutajaks sõidukil Honda Civic, v.l. aasta 1998, reg. märk xxx XXX ja Citroen Berlingo, v.l. aasta 2002, reg. märk xxx XXX ning T. T on kasutajaks kokku kaheksal sõidukil: Chrysler PT Cruiser, v.l. aasta 2001, reg. märk xxx XXX; Citroen Berlingo, v.l. aasta 2001, reg. märk xxx XXX; Honda Civic, v.l. aasta 1998, reg. märk xxx XXX; Citroen Berlingo, v.l. aasta 2002, reg. märk xxx XXX; Peugeot Boxer, v.l. aasta 2001, reg. Märk xxx XXX; Chrysler Voyager, v.l. aasta 2002, reg. märk xxx XXX; Volkswagen Transporter Kasten, v.l. aasta 1984, reg. märk xxx XXX. T. T kuulub Ford Escort, v.l. aasta 1981, reg. märk xxx XXX. Eeltoodud andmetele tuginedes ei pidanud kohus põhjendatuks, et hageja rentis OÜ-lt SVP Grupp kalli hinnaga rendiautot Chrysler Grand Voyager, reg. märk xxx XXX, v.l. aasta 1996. Kohus pidas oma seisukohtade põhjenduseks oluliseks märkida, et AS-ga H L E sõlmitud liisingulepingu nr 0089610L maksegraafiku järgi maksab OÜ SVP Grupp liisinguandjale osamakset 106,50 eurot ehk 1 666,36 krooni kuus (vastavalt Eesti Panga 04.07.2005 valuutakursile), s. o OÜ SVP Grupp maksab oma liisinguandjale 55,45 krooni päevas (1 666,36 krooni : 30). Kui sellele lisada veel liisinguvõtja kulutused vara- ja liikluskindlustusele, on renditasu 1 100 krooni päevas siiski ebamõistlikult suur. AS H L E on 08.03.2006 vastuseks kohtu järelepärimisele teatanud, et tema valduses ei ole kirjalikku nõusolekut vaidlusaluse sõiduki allrentimiseks. Samas nähtub liisingulepingu üldtingimuste p-st 5.2, et liisingueseme käsutamine ilma liisinguandja kirjaliku nõusolekuta on vastuolus liisingulepinguga, s. t sõiduki allrendile andmiseks oli vajalik AS H L E kirjalik nõusolek. Samuti puudus hageja ja OÜ SVP Grupp vahel kirjalik allrendileping, mida kinnitas hageja esindaja. Hageja esitatud raamatupidamisdokumendid (01.07.-31.07.2005 hankijate registri väljavõte OÜ H raamatupidamisregistrist, 16.03.2006 hageja poolt esitatud väljavõte hageja päevaraamatust, väljavõte ja koopia 2005. a. novembrikuu käibedeklaratsioonist ning väljavõte 2005. a. novembrikuu käibemaksu arvestuse kohta) ei kinnita 2005. a. juulikuus OÜ H ja OÜ SVP Grupp vahel arve nr 81 alusel sõiduauto renditehingu toimumist. Samas on T. T tunnistajana 04.05.2006 kohtuistungil andnud ütlusi sõiduki rendi kohta OÜ-lt SVP Grupp, kuigi ükski kirjalik dokument seda ei kinnita peale arve nr 81. Tunnistaja E. Ü on andnud kohtule ütlusi selle kohta, et rentis T. T sõiduautot ja maksmine toimus sularahas. Kuivõrd kirjalikud tõendid ei kinnita tunnistaja ütlusi, ei saa kohus neid pidada usaldusväärseteks. Tunnistaja G. T ütluste kohaselt lahkus T. T avariipaigalt taksoga ja natukese aja pärast tuli tagasi hõbehalli Chrysleriga, millega tunnistaja nägi T. T ka hiljem tööajal sõitmas. Hinnates kogutud tõendeid kogumis, ei ole leidnud tõendamist, et OÜ H oleks rentinud hagis toodud renditasuga sõidukit OÜ-lt SVP Grupp ja esineks õiguslik alus (VÕS § 1043) renditasu kostjalt välja mõista. Kohus nõustus kostja väitega, et hageja ainuotsuse alusel väidetavalt tema poolt kalli rendiauto kasutamine ei ole käsitletav kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamisena. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused

3(10)

Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 25.05.2006 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada OÜ H hagi ja mõista K.Vilt OÜ H kasuks välja tekitatud kahju hüvitamiseks 28 556 krooni. Menetluskulud palub apellant jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole esimese astme kohus hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus ei ole motiveerinud, missuguse tähenduse annab ta otsuses tuvastatud asjaolule, et hagejale kuulunud sõiduki Mercedes Benz avariijärgse taastusremondi teostas OÜ R, mille juhatuse liige ja osanik on T. T. Sellele vaatamata kinnitab hageja, et temale kuulunud sõiduauto kasutamine oli takistatud ajavahemikul liiklusõnnetuse toimumisest 04.07.2005 kuni remondi valmimiseni 26.07.2005. Seda kinnitab kaudselt asjaolu, et ERGO Kindlustuse AS tegi kahju hüvitamise otsuse 18.07.2005. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et asendusauto rentimine ei olnud vajalik, kuna Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) 31.03.2006 tõendist nähtuvalt on OÜ H kasutuses 2 sõidukit ja T. T kasutuses 8 sõidukit. Tunnistaja T. T andis 04.05.2006 kohtuistungil selgituse kõigi ARK tõendis nimetatud sõidukite kasutamise kohta, mille kohus pidi lisama eraldi dokumendina istungi protokollile, kuid toimikuga tutvumisel selgus, et kohus seda teinud ei ole. Tunnistaja T. T selgitas kohtuistungil alljärgnevat:

4(10)

Apellandile tuli üllatusena kohtu seisukoht kaevatavas otsuses, et hageja esitatud raamatupidamisdokumendid ei kajasta OÜ-ga SVP Grupp sõiduki rendilepingu sõlmimist. Apellant selle seisukohaga ei nõustu. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis arvestamata hageja esitatud kirjalikud dokumendid allrendisuhte tõendamiseks. Hageja esitas kohtule väljavõtte OÜ H päevaraamatust, 2005. a . novembrikuu käibedeklaratsioonid ning tagastamisele kuuluva käibemaksu arvestuse, millest nähtuvalt on hageja deklareerinud OÜ SVP Grupp arve nr 81 sisendkäibemaksuna pärast arve täielikku tasumist. Arve nr 81 sularahas tasumise kohta esitas hageja order-kviitungid ja OÜ H arvelduskonto väljavõtted sularaha arvelt väljavõtmise kohta. Tunnistaja E. Ü kinnitas, et arve tasuti sularahas, kuid kohus leidis vastuolus esitatud tõenditega, et kirjalikud tõendid tunnistaja E. Ü ütlusi ei kinnita. Apellant ei nõustu tunnistaja G. T ütlustele kohtu poolt antud tõlgendusega. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et sõiduauto Chrysler PT Cruiser on T. T abikaasa alalises kasutuses. Tunnistaja G. T ütluste kohaselt nägi ta T. T pärast liiklusõnnetust nimetatud sõiduki roolis vaid paaril korral, hiljem sõitis sellega üks naisterahvas. Apellant leiab, et Pärnu Maakohus ei ole kohtukulude jaotamisel kinni pidanud enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-st 1 (kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel), mille kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt hinnaga hagi puhul välja õigusabikulud kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kohus isegi hagi rahuldamata jätmise korral mõista hagejalt välja õigusabikulusid rohkem kui 1 427,80 krooni ulatuses. 20.09.2006 esitas apellant seisukoha apellatsioonkaebuse põhjenduste juurde.

vastustaja

vastuse

suhtes,

milles

jäi

Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Muuhulgas analüüsib vastustaja põhjalikult OÜ H esitatud raamatupidamisdokumente ja asub seisukohale, et need ei vasta raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse nõuetele ega kinnita OÜ H ja OÜ SVP Grupp vahel 2005. a. juulikuus renditehingu toimumist. Raamatupidamise seaduse § 5 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb majandustehingud kirjendada tekkepõhiselt, sõltumata sellest, kas tehingutega seotud raha on laekunud või välja makstud. Hageja 2005. a. juulikuu käibedeklaratsioon OÜ SVP Grupp 26.07.2005 arve nr 81 järgi tasumisele kuuluvat käibemaksu 4 356 krooni ei kajasta. 2005. a. novembrikuu raamatupidamisdokumendid ei saa tõendada 2005. a. juulis toimunud tehinguid. OÜ SVP Grupp raamatupidamisregistri andmed ajavahemiku 01.07.200531.07.2005 kohta erinevad Maksu- ja Tolliametile esitatud 2005. a. juulikuu käibedeklaratsioonist, mistõttu OÜ SVP Grupp ostjate registri väljavõtet ei saa tsiviilasjas tõendina käsitleda. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud OÜ H apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Pärnu Maakohtu 25.05.2006 otsus on lõppjärelduses õige, kuid otsus tuleb tühistada põhjendavas osas tõendite ebaõige hindamise tõttu, mis viis asjaolude osaliselt ebaõige tuvastamiseni, samuti

5(10)

kohtukulude jaotamise osas. Ringkonnakohtul on võimalik asjas esitatud tõendite põhjal teha tühistatud osas uus otsus, järgides TsMS §-s 652 sätestatut. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja põhjustas hagejale varalise liikluskahju 04.07.2005 toimunud liiklusõnnetuses, milles sai kannatada hagejale kuulunud sõiduk Mercedes-Benz E 240, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX. Nimetatud sõiduki taastusremondi teostas OÜ R ajavahemikul 04.07.2005 kuni 26.07.2005 ja taastusremondi kulud 83 992,68 krooni hüvitas 18.07.2005 kostja kindlustusandja ERGO Kindlustuse AS. Eeltoodud asjaolud olid kaevatava kohtuotsuse põhjendavas osas õigesti tuvastatud ning vaidluse puudumise tõttu ei vajanud täiendavate järelduste tegemist. Hageja tugines asjaolule, et on saanud kahju remondiperioodil asendusauto renditasu maksmisest, kuna ilma kostja poolt liikluskahju põhjustamiseta ei oleks hagejal olnud vajadust autot rentida. Hageja väitel sõlmis ta OÜ-ga SVP Grupp allrendilepingu sõiduki Chrysler Grand Voyager, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX rentimiseks renditasuga 1 100 krooni päevas. Seega omas asjas tähtsust võimaliku rendisuhte tuvastamine OÜ H ja OÜ SVP Grupp vahel, kellelt hageja väidetavalt autot rentis. Kuivõrd kirjalikku rendilepingut OÜ H ja OÜ SVP Grupp vahel ei olnud kohtule esitatud ja hageja väitel sõlmis ta suulise allrendilepingu (väidetavalt renditud sõiduk Chrysler Grand Voyager kuulub toimiku lk-l 46 oleva registreerimistunnistuse andmetel AS-le H L E ja selle vastutavaks kasutajaks on OÜ SVP Grupp ning kasutajaks OÜ SVP Grupp juhatuse liige E. Ü; toimiku lk-del 74-84 oleva liisingulepingu kohaselt on OÜ SVP Grupp liisinud nimetatud sõiduki AS-lt H L E), tuleb õigussuhte tuvastamisel tugineda kaudsetele tõenditele. OÜ H ja OÜ SVP Grupp vahelise rendisuhte tuvastamise seisukohalt on asjas tähtsust omavateks tõenditeks nende esitamise kronoloogilises järjekorras: OÜ SVP Grupp 26.07.2006 rendiarve nr 81 summas 28 556 krooni, mis on esitatud hagejale (tlk 6); Chrysler Grand Voyager, reg. märgiga xxx XXX registreerimistunnistus; OÜ H arvelduskonto väljavõtted sularaha pangakontolt väljavõtmise kohta 23.08.2005, 13.09.2005 ja 15.10.2005; OÜ SVP Grupp sularaha vastuvõtmise order-kviitungid nr 81-1, nr 81-2 ja nr 81-3 samadest kuupäevadest (tlk 46-52); väljavõte OÜ SVP Grupp raamatupidamisregistri ostjate registrist 01.07.2005-31.07.2005 (tlk 87); väljavõte hageja raamatupidamise päevaraamatust (tlk 89); tunnistajate E. Ü ja T. T ütlused (vastavalt tlk 105 ja 139). Apellant väidab, et tunnistaja T. T ütlused Pärnu Maakohtu 04.05.2006 kohtuistungil on protokollitud ebaõigesti (puudulikult) ja protokoll ei kajasta tunnistaja selgitusi OÜ H ja T. T kasutuses olevate sõidukite kasutamisotstarbe kohta. TsMS § 53 lg-te 1 ja 2 kohaselt tehakse tunnistajate ütluste kohta protokollitu kohe istungil teatavaks. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast. Pärnu Maakohtu 04.05.2006 kohtuistungi protokollist (tlk 139 pöördel) nähtuvalt on maakohus nimetatud õigust menetlusosalistele selgitanud ja hageja ega tunnistaja T. T ei ole kasutanud õigust taotleda kohtult protokollitud tunnistajaütluste parandamist. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise

6(10)

vorminõuete rikkumise kohta. TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui pool ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et pool teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Apellatsioonimenetluses tuleneb sama TsMS § 652 lg-st 6. Kuna asja materjalidest nähtuvalt hageja ei kasutanud õigust esitada protokolli parandamise taotlus, tuleb apellatsioonkaebuse väited kohtuistungi protokolli ebaõigsuse kohta jätta eeltoodud põhjendustel tähelepanuta ja tugineda tunnistaja T. T ütlustele sellisel kujul, nagu need on 04.05.2006 kohtuistungil protokollitud. Tsiviilkolleegiumi hinnangul on õige apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et esimese astme kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et hageja esitatud raamatupidamisdokumendid ei kajasta OÜ-ga SVP Grupp sõiduki rendilepingu sõlmimist ja seetõttu on tunnistajate E. Ü ja T. T ütlused vastuolus dokumentaalsete tõenditega. Kuna see kaevatava kohtuotsuse järeldus ei põhine tõendite igakülgsel, täielikul ja objektiivsel hindamisel TsMS § 232 lg 1 mõttes, leiab kolleegium, et eelnevalt nimetatud asjakohased tõendid rendisuhte olemasolu kohta tuleb apellatsioonimenetluses ümber hinnata. OÜ SVP Grupp esitas 26.07.2005 hagejale tasumiseks arve nr 81 summas 28 556 krooni sõiduki Chrysler rentimise eest 22 päeva jooksul. OÜ H pangakonto väljavõttest nähtuvalt võttis hageja töötaja T. T kolmel korral (23.08., 13.09. ja 15.10.2005) hageja arvelt välja sularaha kogusummas 29 000 krooni ning sellest 28 556 krooni kasutamine kajastati hageja raamatupidamise päevaraamatus selgitusega „Arveldused aruandvate isikutega T. T rendi eest“. Kassa väljaminek kirjendati OÜ H raamatupidamises rendi- ja üürikulude all (24 200 krooni ulatuses) ning 18 % müügi ja kogu ostu käibemaksu all (4 356 krooni ulatuses), nagu see oli kajastunud ka OÜ SVP Grupp arves. OÜ SVP Grupp on order-kviitungite nr 81-1, nr 81-2 ja nr 81-3 järgi 23.08.2005, 13.09.2005 ja 15.10.2005 OÜ-lt H arve nr 81 tasumisena vastu võtnud sularaha vastavalt 5 000 krooni, 19 500 krooni ja 4 056 krooni; samuti figureerib hageja nimi OÜ SVP Grupp raamatupidamise ostjate registris 01.07.2005-31.07.2005 (tlk 87). Kassa sissetuleku orderitele alla kirjutanud OÜ SVP Grupp juhatuse liige E. Ü andis 23.03.2006 istungil tunnistusi selles, et tema juhitav äriühing andis hagejale 22 päevaks sõiduki rendile ja esitas selle eest arve, mis tasuti osade kaupa sularahas; kirjalikku rendilepingut ei sõlmitud; hagejat esindas tunnistaja tuttav T. T, kellele ta andis lihtsalt sõiduki üle koos registreerimistunnistuse, tehnilise passi ja volitusega, mille nimetatu pärast rendiperioodi lõppu tagastas (tlk 105). OÜ H tegevjuht T. T kinnitas neid asjaolusid oma tunnistajaütlustes 04.05.2006 kohtuistungil, nimelt et ta rentis OÜ H nimel suulise kokkuleppe alusel OÜ-st SVP Grupp auto; renditasu maksis hageja pangakontolt võetud sularahaga (tlk 139). Eeltoodud tõendite abil tuvastatud asjaoludest saab teha järelduse, et OÜ H ja OÜ SVP Grupp vahel oli 2005. aasta juulis allrendisuhe, milles OÜ SVP Grupp andis hagejale kasutamiseks sõiduki Chrysler Grand Voyager, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX renditasuga 1 100 krooni päevas. See, et allrendilepingu pooled olid kokku leppinud vallasasja andmises hageja kasutusse ning tasu suuruses, on tõendatud OÜ H tegevjuhi T. T ja OÜ SVP Grupp juhatuse liikme E. Ü ütlustega lepingu sõlmimise kohta ning eelnevalt analüüsitud dokumentaalsete tõenditega, millest nähtuvalt rendileandja esitas arve ja hageja tasus selle. Vallasasja rendileandmine suulise kokkuleppe alusel ei ole keelatud ning sellised tõenditest ilmnevad asjaolud, et renditasu maksti sularahas ja puhkepäevadel, ei väära kirjalikke raamatupidamisdokumente, mille kohaselt käive

7(10)

siiski toimus, nagu kinnitavad lepingupooli tehingu sõlmimisel esindanud isikud. Faktilise rendisuhte tuvastamisel ei oma tähtsust, kas allrendilepingu pooled rikkusid või ei rikkunud lepingu sõlmimisel AS H L E ja OÜ SVP Grupp vahel sõlmitud liisingulepingut sama sõiduki suhtes või kas nad pidasid kinni tehingult käibemaksu arvestamise ja raamatupidamisliku kirjendamise korrast. Eeltoodud põhjusel ei oma tõenditena tähtsust hageja käibedeklaratsioonid ja tagastamisele kuuluva käibemaksu arvestus. Siiski on asjakohatu apellandi väide, et AS H L E 08.03.2006 kiri (tlk 73) ei välista liisinguandja kirjalikku nõusolekut sõiduki Chrysler Grand Voyager allrendile andmiseks. Kirjas toodud asjaolu, et AS H L E valduses ei ole kirjalikku nõusolekut liisitud sõiduki allrentimiseks, saab tähendada , et ta seda nõusolekut andnud ei ole. Hageja väitel tekkis talle varaline kahju 28 556 krooni renditasu maksmisest, mille võrra tema vara vähenes selle tõttu, et ta oli sunnitud rentima samaväärse asendusauto Chrysler Grand Voyager ajavahemikuks 04.07.2005 kuni 26.07.2006, kui hageja tööülesannete täitmisel kasutatud sõiduk Mercedes-Benz E 240 oli remondis kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel. Kostja poolt liikluskahju põhjustamine on tõendatud, samuti nagu rendisuhe ja hageja poolt 28 556 krooni renditasu maksmine OÜ-le SVP Grupp. Hageja rajas kahju hüvitamise nõude VÕS §-dele 1043 ja 1057. Kolleegium märgib, et VÕS § 1057, mis käsitleb vastutust suurema ohu allikaga kahju tekitamise eest, ei ole siinkohal asjakohane õigusnorm, kuna mõlemad liiklusõnnetuses osalejad valdasid suurema ohu allikat. Seega tuleb lähtuda kahju hüvitamise üldsätetest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) kahju olemasolu kannatanul, 2) põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo (tegevuse või tegevusetuse) vahel, 3) kahjutekitanu teo õigusvastasus, 4) kahjutekitanu süü. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt peab hageja enda otseseks varaliseks kahjuks seoses liikluskahju tekitamisega kantud kulusid (väljaminekuid) VÕS § 128 lg 3 tähenduses. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nagu eelpool märgitud, ei ole asjas vaidlust, et kostja põhjustas hagejale liikluskahju, rikkudes liikluseeskirja § 156 nõudeid (s. o õigusvastaselt), ning liikluskahju põhjustamise eest lasub tsiviilvastutus 100 % ulatuses kostjal (s. t kostja on süüdi liikluskahju põhjustamises). See on tuvastatud ERGO Kindlustuse AS 18.07.2005 kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega. Kohtule jääb lahendada küsimus, kas kostja poolt liikluskahju tekitamine oli sellises põhjuslikus seoses hageja vara vähenemisega, et tõi hagejale kaasa vältimatu vajaduse rentida auto remondis oleva sõiduki asendamiseks ja tasuda rendimakseid. See eeldab asjaolu tõendamist, et OÜ H (kannatanu) vajas oma majandustegevuses 04.07.2005 kuni 26.07.2006 mahtuniversaal Chrysler GS Grand Voyager tüüpi ja marki sõidukit (väljalaskeaasta 1996) hinnaklassis 7 669 eurot (vastavalt liisingulepingule). TsMS § 238 lg 1 kohaselt arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Nagu eelpool märgitud, on hagi alusest tingitult tõendamisesemeks OÜ-le H kahju tekitamine. Järelikult ei omanud asja lahendamisel olulist tähtsust, kas ja missugused sõidukid on hagejale kuulunud Mercedes-Benzi liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtinud T. T omandis, sest äriregistri andmetel (toimiku lk 11) ei ole nimetatud isik OÜ H seadusjärgne esindaja. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T. T ütlustest

8(10)

ilmnes, et ta on OÜ H tegevjuht, s. t hageja töötaja, ning samaaegselt juhib OÜ-d R (tlk 139 pöördel). Järelikult omab asjas tähtsust, missugused sõidukid on OÜ H omandis ja kasutuses. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 31.03.2006 tõendist (liiklusregistri väljavõttest, lk 112-113) nähtuvalt on OÜ H vastutavas kasutuses kaks AS SEB Ühisliising omandis olevat sõidukit: Citroen Berlingo (reg. märgiga xxx XXX; väljalaskeaasta 2002) ja Citroen Berlingo (reg. märgiga xxx XXX; väljalaskeaasta 2001). Tunnistaja T. T andis hageja sõidukite kasutamise kohta ütlusi, mille kohaselt avariis kannatada saanud Mercedes-Benz E 240 oli OÜ H tööauto ja see oli tunnistaja kui tegevjuhi kasutuses. Mercedest kasutati sõitmise eesmärgil; kui oli vaja, siis vedas tunnistaja sellega ka kaupa laiali. OÜ H tegeleb tööstuskauba hulgimüügiga, milleks on auto varuosad, õhuvärskendajad, mõningal määral kosmeetika; mootorsõidukite rendiga ei tegele. Tunnistaja juhib kahte firmat (OÜ R ja OÜ H) ja teeb mõlemas firmas tööd, aga OÜ-s H tegeleb ta tööga rohkem. Tunnistaja T. T vajas autot oma tööülesannete täitmiseks ja pidi selle rentima. Alternatiiviks oleks olnud sõita bussiga või sõbralt laenatud autoga (tlk 139). Tunnistaja T. T ütlustest ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt 31.03.2006 väljastatud liiklusregistri väljavõttest teeb kolleegium järelduse, et OÜ-l H ei olnud vältimatult vajalik T. T tööülesannete täitmiseks 2005. aasta juulikuus rentida mahtuniversaal Chrysler GS Grand Voyager tüüpi ja marki sõidukit rendihinnaga 1 100 krooni päev. T. T selgitas, et OÜ H vajas sõidukit kauba laialiveoks ja tema kui tegevjuhi sõidutamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja kasutuses olemas kaubik Citroen Berlingo (reg. märgiga xxx XXX) kauba laialiveoks. Sellest, et hageja esitas renditasu hüvitamise nõude ka puhkepäevade eest, järeldab kohus, et vastav tööauto oli muuhulgas hageja tegevjuhi T. T isiklikus kasutuses; võimalik, et erisoodustusena. Kuna tunnistaja T. T ütlustest nähtuvalt oli ta samaaegselt OÜ R tegevjuht ja OÜ R juhatuse auto oli Chrysler Voyager (Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse väljavõtte kohaselt 2002. aasta mahtuniversaal Chrysler Voyager, reg. märgiga xxx XXX, mille vastutavaks kasutajaks on märgitud OÜ R ja kasutajaks T. T), siis on ilmne, et hagejal puudus vajadus rentida tegevjuhile veel teine sama tüüpi ja marki sõiduk, kui see, mida T. T sai kasutada OÜ R tegevjuhina. Kuna T. T seletas, et ta oli samaaegselt kahe äriühingu tegevjuht, siis ei ole usutav, et ta istus vaheldumisi selle äriühingu kasutuses olevasse sõidukisse, mille tööülesandeid ta parajasti täitis. Kuna eeltoodud asjaoludel on tuvastatud põhjusliku seose puudumine kostja poolt liikluskahju tekitamise ja hageja poolt T. T kasutusse sõiduki rentimise vahel, siis ei oma asjas tähendust tunnistaja G. T ütlused selles, et ta nägi T. T aeg-ajalt muu auto roolis kui renditud sõiduk Chrysler GS Grand Voyager (reg. märgiga xxx XXX). Iseenesest ei ole välistatud tunnistaja ütluste tõesus, kuna T. T on märgitud liiklusregistris 8 sõiduki kasutajaks, kuid käesolevas tsiviilasjas oli oluline tõendada, missugust sõidukit kasutas ja vajas hageja OÜ H. Samal põhjusel ei oma asjas tähendust renditasu suuruse kohta poolte esitatud väited ja tõendid. Renditasu suurus oleks olnud oluline hageja kahju suuruse kindlakstegemisel ehk asjaolu hindamisel, missugused on kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Ent põhjusliku seose puudumine kostja tegevuse ja hageja vara vähenemise vahel välistab vajaduse asuda edasiselt kahju suurust hindama, kuivõrd kostja tegevuse tagajärjel ei ole hagejal tekkinud sellist kahju, nagu ta hagiavalduses väidab. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtukulude jaotamine

9(10)

01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses esimese astme kohtu otsuse osalise tühistamisega muudab Tallinna Ringkonnakohus kohtukulude jaotust vastavalt TsMS § 60 lg-tele 1, 8 ja 11. Hageja kohtukulud nii esimese astme kohtumenetluses kui apellatsioonimenetluses tuleb jätta tema enda kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja viimase kohtukulud. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses kohtukulude hüvitamise taotlust esitanud; esimese astme kohtus palus kostja K.V hüvitada 2 478 krooni õigusabikulu vastavalt OÜ Õigusbüroo AUS & TALU 06.12.2005 arvele nr 44-05, mille tasumise kohta kostja esitas Pärnu Maakohtule AS SEB Ühispanga 10.12.2005 maksekorralduse (tlk 130). Pärnu Maakohus mõistis 25.05.2006 otsusega hagejalt kostja kasuks välja 2 478 krooni kostja õigusabikulu Hageja ei ole kostja õigusabikulu suurusele vastu vaielnud ning asja keerukust ja osutatud õigusabi mahtu silmas pidades tuleb lugeda õigusabikulu 2 478 krooni mõistlikuks. Samas on põhjendatud apellandi viide TsMS § 61 lg 1 p-le 1, mille kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Eeltoodust tulenevalt rikkus esimese astme kohus menetlusõiguse normi, kui mõistis kostja õigusabikulu hagejalt välja rohkem kui 5 % ulatuses hagihinnast. Maakohtu otsus tuleb kohtukulude jaotamise osas tühistada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 1 427,80 krooni kostja õigusabikulu.

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.