lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-7437/2

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-7437/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
902
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 190Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 449 lg 3VaheotsusTsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu pooltTsÜS § 146Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegVÕSRS § 9 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-06-7437

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 06.oktoobril 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

RK’e hagi KÜ vastu tekitatud kahju 25 000.00 krooni hüvitamiseks.

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Kohtuotsuse resolutsioon Jätta RK ́e hagi KÜ vastu rahuldamata aegumise tõttu. Kohtukulud, sealhulgas tasumata riigilõiv riigi kasuks, jätta hageja kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud sõlmisid hageja maaklerina ja ET kliendina eellepingu, mille punkti 1 kohaselt andis klient maaklerile õiguse sooritada 3 kuu jooksul müügileping kliendile kuuluva objektiga ning punkti 4 kohaselt kohustus 3 kuu jooksul lepingut rikkunud pool maksma teisele poolele leppetrahvi 20 000.00 krooni. Tallinna Linnakohtu otsusega nr kuulutati kostja avalduse alusel välja hageja kui füüsilise isiku pankrot. Tallinn Ringkonnakohtu otsusega nr pankrotiotsus tühistati. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt ei saanud hageja lepingut täita seoses välja kuulutatud pankrotiga ja pidi kliendile maksma leppetrahvi summas 15 000.00 krooni (kokkuleppel oli leppetrahvi summat lepingus kokkulepituga võrreldes vähendatud). otsusega oli ajutisele pankrotihaldurile määratud tasu ja hüvitis kulutuste katteks, mille pankrotihaldur LM pidas kinni hageja

pangaarvelt summas 10 000.00 krooni. Kuna aga Tallinna Ringkonnakohtu otsusega leiti, et kostja nõue pankroti välja kuulutamiseks oli tõendamata ja vaieldav, siis tekitas kostja sellise avalduse esitamisega hagejale otsest varalist kahju kogusummas 25 000.00 krooni. III Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Taotluse kohaselt olid hagejal kõik eeldused kahju hüvitamise nõude esitamiseks hiljemalt pankrotiotsuse tühistamise päeval ehk . Hageja nõuab lepinguvälise kahju hüvitamist, mille esitamise tähtaeg lõppes aga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 ja võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 alusel juba . Seega on hageja poolt esitatud nõue aegunud. Aegumine ei ole katkenud ega peatunud. Kostja ei esita enne aegumisega seonduva otsustamist antud tsiviilasjas sisulisi vastuväiteid. Eeltoodu alusel palub kostja kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. IV Hageja seisukoht nõude aegumisele Hageja esitatud taotlusega ei nõustu ja palub jätta taotlus rahuldamata, kuna leiab, et antud nõude aegumistähtajaks on kümme aastat. V Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisade ning kostja vastuväitega, leiab, et aegumise taotluse osas tuleb võtta seisukoht vaheotsusega TsMS-i § 449 mõttes ja seda saab teha poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Hageja nõue tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud asjaolude alusel, millised toimusid enne . Vastavalt tol ajal kehtinud TsÜS-i § 113 lg-le 1 oli hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat. Nimetatud tähtaeg laienes ka kahju õigusvastasest tekitamisest tulenenud nõuetele, kuna nende kohta ei olnud seaduses sätestatud lühendatud tähtaega. Samas ei kuulunud nimetatud nõuded ka selliste hulka, milledele aegumist ei kohaldatud. Vastavalt kuni kehtinud TsÜS-i §-le 116 algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seega algas menetletava nõude aegumise tähtaja kulgemine päevast, mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus I astme otsuse tühistamise kohta. Vastavalt kuni kehtinud TsMS-i § 241 redaktsioonile jõustus see tegemise päeval, s o . Alates kehtiv uus TsÜS-i redaktsioon, milles aegumise kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-le 1 ka enne nimetatud kuupäeva tekkinud aegumata nõuetele. Alates kehtiva TsÜS-i § 150 lg 1 kohaselt on alates nimetatud kuupäevast kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Seega lühem, kui enne kehtinud seaduse kohaselt. lg 2 reguleerib, et kui TsÜS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Seega tuleb hageja nõude aegumistähtaega arvestada alates esitas selle kohtu menetlusse .

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 12.11.20262-26-15733/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-8683/19Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Aegumine
VÕSRS § 9

ning 3 aastat möödus . Hageja

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga nagu tuleks aegumistähtaja arvestamisel võtta aluseks TsÜS § 146. Nimetatud säte reguleerib tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega. Antud juhul ei ole hageja esitanud ühtki tema ja kostja vahelist tehingut, millest tulenevalt oleks kahju tekitatud. Asjaolu, et kahju suuruse arvestamisel lähtub hageja tema ja E.T ́i vahelisest tehingust, ei anna alust hageja ja kostja vahelist suhte kvalifitseerida sellest lepingust tuleneva suhtena. Hageja on vastuses kostja seisukohtadele (t lk 29) ka ise rõhutanud, et tal puudus kostjaga leping

pankrotiavalduse esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja vastuväide nõudele aegumise tõttu ning TsÜS § 143 alusel peab kohus seda arvesse võtma ja jätma sel alusel hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 kohaselt, kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud jäävad hageja kui poole, kelle kahjuks otsus tehti, kanda. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 3 jääb hageja kanda ka riigilõiv, mille tasumisest oli ta hagi esitamisel kohtumääruse alusel vabastatud.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-11224/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja