Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse avalikult teatavaks
05.oktoober 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-6228 (endine nr 2/32-19068/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi ST(ka väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Hageja esindaja: SE Kostja: ST
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
T)
vastu
8 135,16
krooni
Kohtuotsuse resolutsioon
Juhindudes TsK § 173 lg 1, §174, § 222 lg 1, § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõla 4 067,58 krooni ja viivised põhivõlaga võrdses suuruses, so 4 067,58 krooni. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 700 krooni suuruses ja õigusabikulu 406,76 krooni. 28.11.2005 avalduses selgitab hageja, et lepinguga, mille kostja sõlmis, võttis ta endale kohustuse lepingut täita. Üldtingimuste järgi on kostjal tasumise kohustus ka siis, kui ta loovutab kaardi kolmandale isikule. Hageja avalduses toodud selgituse kohaselt sõlmis kostja tähtajalise (18 kuud) lepingu ning tasus lepingu sõlmimisel liitumistasu, esimese kuumakse ja mobiiltelefoni eest kokku 643 krooni. Kostja sai enda kasutusse kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni ja asus hageja poolt pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Oma allkirjaga lepingul kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate tingimustega. Pärast lepingu sõlmimist tasus kostja teenuste eest kolmel korral. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja, et vormistas mobiiltelefoni ostu juhusliku tuttava IM, kes lubas kõik kulud ise tasuda, palvel. Kostja ei saanud asjast aru ja kirjutas lepingule alla. Kostja leiab, et hagi tuleks esitada IM vastu ja kohtukulud temalt välja mõista. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas lihtmenetluse kohtumäärusega juhindudes TsMS § 405 lg 1. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 405 2.lõiget. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Pärast määruse kättesaamist saatis hageja kohtule täiendava selgituse nõude kohta ja tõendid. Hageja poolt esitatu saatis kohus kostjale. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Nõude aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele ning §
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kostja tunnistab kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et kirjutas alla lepingule, mille alusel hageja nõude esitas. Lepingule alla kirjutades võttis kostja endale ka kohustused, mis on sätestatud Tele2 Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustes, kuna nimetatud tingimused on lepingu lahutamatu osa. Nõude suurust tõendavad hageja poolt esitatud tõendid – saldo kinnitus, lepingu lõpetamise teade, võlateatis, arved, teatis nõude loovutamise kohta. Nõude suurust ei ole kostja vaidlustanud. Asjaolu, et kostja sõlmis lepingu juhusliku tuttava palvel, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kuna kooskõlas TsK § 173 ja § 174 alusel vastutab hageja eest lepingu sõlmijana kostja. Hagejal puudub lepinguline suhe IM, kelle vastu kostja arvates tuleks nõue esitada. Hageja õigus viiviseid nõuda tuleneb TsK § 191 lg 1, mille järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kooskõlas TsK § 192 peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. Nimetatud nõue on täidetud, kuna viivise kokkulepe sisaldub lepingu tingimuste p-s 7.5. milles märgitu kohaselt oli kostja
kohustatud arve tasuma 15 päeva jooksul arvates arve väljastamise päevast ning maksetähtpäevaks tasumata summadelt tasuma viivist 0,15% iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui
krooni. § 231 lg 1 järgi on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Viivise suurus on sätestatud tingimuste p-s 7.5, mistõttu viivis tuleb välja mõista hageja poolt nõutud suuruses nimetatud lepingu punkti alusel juhindudes TsK §
lõikest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.