Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Põhivõlgnik jättis alates esimesest maksepäevast tasumata kõik lepingujärgsed maksed. Hageja saatis talle ... j ... meedetuletused. ... saatis hageja kostjatele hoiatuse. Kostjad neile antud tähtaja jooksul võlga ei tasunud. Seetõttu ütles hageja ... avaldusega lepingu üles ja nõudis 27 752,75 krooni tasumist, millest 20 000 krooni oli tasumata krediidisumma, 2 288,27 krooni intress, 4 000 krooni leppetrahv, 14,48 krooni viivis ja 1 450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahju hüvitis 16 261,19 krooni. Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja ka käendajat. Ka pärast lepingu ülesütlemist pole kostjad makseid tasunud. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 44 723,50 krooni VÕS § 76 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1, 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, 5, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1,2,4, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, §158 lg 1, § 161 lg 2, § 402, § 416 lg 1, 3 alusel. Kohtukulud palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt. .. avalduses taotleb hageja kostja P.Plt välja mõista menetluskuluna 200 krooni menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kuluna. ... avalduses märgib hageja, et kostjate solidaarvastutus tuleneb VÕS § 65 lg 1, 2 ja § 145 lg

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas hagi kostja P. P vastu tulenevalt hageja ja nimetatud kostja vahel .. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr .... Lepingu alusel andis hageja kostjale krediiti 20 000 krooni intressimääraga 28,97% aastas. Lepingus märgitu kohaselt kohalduvad lepingule üldtingimused K 1.4. VÕS § 35 kohaselt on tüüptingimus lepingu osa. Seega võttis kostja endale lepingule alla kirjutades ka kohustused, mis on sätestatud tüüptingimustes. Kostja on eraldati allakirjutanud ka tüüptingimustele. Esitatud maksegraafik tõendab, et kostja oli teadlik krediidi tagastamise tähtaegadest ja tagastamisele kuuluvatest summadest, maksegraafikul on kostja allkiri. Kostja lepingu sõlmimist ei eita. Asjaolu, et ta tegi seda kellegi aitamiseks, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on kahjuks ka kulud, mis on tehtud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja poolt viidatud VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja tõlgendab nimetatud sätet vääralt. Nimetatud säte ei vabasta põhivõlgnikku kohustuse täitmisest ega pane kohustuse täitmist üksnes käendajale. Nimetatud sätte tõlgendamisel on kostja arvestamata jätnud § 145 1.lõike, mille kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kaaskostja E.V kohustus hageja nõude rahuldamiseks tuleneb käenduslepingust, mille kaaskostja sõlmis ... hagejaga. Kaaskostja lepingu sõlmimist ei eita. Kaaskostja arvamus, et põhivõlgniku võime tõttu kohustus ise täita, tema hageja ees ei vastuta, ei põhine seadusel. Käenduslepingus ei ole sätestatud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).

Viidatud VÕS sätetest juhindudes ja ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi 44 723,50 krooni väljamõistmiseks rahuldada. Nõude suurust tõendab hageja poolt esitatud leping, maksegraafik. Kostjad ei ole nõude suurust vaidlustanud. Kostja poolt esitatud võlakiri, mille kohaselt T.Tvõttis kostjalt laenu, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna hagi on esitatud poolte vahel sõlmitud lepingute, mille pooleks ei ole T. T, alusel. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Kohus rahuldas hageja nõude 1 770 krooni suuruses ning kostja rahuldas nõude pärast hagi kohtusse esitamist 3318,16 krooni suuruses. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 ja § 62 lg 2 tuleb hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuluks, mille väljamõistmist ta taotleb, on riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel. Hagejalt tuleb välja mõista menetluskulu RLvS § 38 lg 2 alusel 28.03.2006 elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 107 krooni riigituludesse. T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.