Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asja sisu kirjeldus Hageja nõue ja põhjendused, esitatud väited ja tõendid Vastavalt esitatud hagile (I kd tl 25-27, siin ja edaspidi viidatud üksnes eestikeelseile tõlkeile, kuigi enamik menetlusdokumente on originaalis muukeelsed), selle täpsustamise avaldusele (I kd tl 89-91), ekspertiisarvamusega seonduvates taotlustes esitatud seisukohtadele (II kd tl 127-135), dokumentaalsete tõendite esitamise taotluses toodule (II kd tl 183-184), hagi nõude suurendamise avaldusele (III kd tl 29-30) ning eelistungeil ja kohtuistungil selgitatule esitas hageja B-G.E. 29.11.2001.a kostjale AS AM Puit tasumiseks arve nr 10302 (I kd tl 28, edaspidi arve) viivitamatuks tasumiseks. Arvel kajastuv on enamalt jaolt (v.a aktsiate ost, vt allpool) seotud kostja eest hageja poolt 1995.-1996. aastal (hageja oli sel ajal kostja juhatuse liige) tehtud kulutustega xxxxxxxxx xxxxxx vallas asuvate xxxxxxxxx lastelaagri ehitiste soetamise ja parendamisega. Lastelaagri ehitustöid alustati koheselt pärast rendilepingu sõlmimist 19.05.95 (19.05.1995.a rendileping kostja ja AS Eesti Telefon vahel I kd tl 92-95), kuna oli vaja suuri investeeringuid, materjalid toodi transpordifirma autojuhtide poolt, võeti vastu kostja personali poolt. Arve sedavõrd hilisem esitamine oli tingitud poolte kokkuleppest, kuivõrd majanduslik valmisolek summa tagastamiseks pidi saabuma alles hiljem. Võimalikud märkused arve kohta paluti kostjal esitada 8 päeva jooksul kirjalikult. 04.03.2003.a tegi hageja esindaja kostjale kirjaliku meeldetuletuse (I kd tl 30), mille kohaselt oli arve tasumise täiendav täitmise tähtaeg august 2002.a. Kostja meeldetuletusele ei reageerinud ega arvet ei tasunud. Hageja esindaja saatis 01.07.2003.a uue meeldetuletuse (koos väljastusteate tagastuskviitungiga 02.07.2003 I kd tl 33-34), paludes arve tasuda 10 päeva jooksul meeldetuletuse kättesaamisest, kuid arvet kostja ei tasunud. Kohtumisel hageja esindajaga augustis 2003.a oli kostjal kaasas arve koopia, millele oli tehtud mõningaid märkmeid. Kostja arvet kohtumisel ei vaidlustanud, soovides aega müügihindade läbivaatamiseks ja palus hagejat esindanud advokaadibüroolt uut kirjalikku nõuet, millele lubas anda kirjaliku vastuse. 25.09.2003.a saatis hageja kostjale kirja (I kd tl 36), mille viimane sai kätte 08.10.2003 (väljastusteade I kd tl 37) ning vastas oma 09.10.2003.a kirjaga (I kd tl 38), milles pidas nõudmisi väljapressimiseks. Kostja ei ole seega senini ning vaatamata mitmetele meeldetuletustele arvel nimetatud summat 2 940 000 krooni hageja tasunud ning hageja palub

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-04-159 nimetatud summa kostjalt kui alusetult säästetu selle säästmise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1, 5 ja 6 alusel välja mõista. Alljärgnevalt loetleb kohus hageja väited, mida ta on esitanud arvel nimetatud üksikute positsioonide kohta: 1) kinnistu ost summas 600 000 EEK. Tegemist on hageja poolt kostja eest tasutud maksega xxxxxxxxx lastelaagri ehitiste eest 11,14 ha suurusel maatükil, milline kohustus tulenes kostjale tema ja AS Eesti Telefon vahelisest müügilepingust 05.01.1996 (leping esitatud kostja poolt – I kd tl 86-87). Müügihind tasuti hageja poolt kostja eest oluliselt varem, pärast kostja ja AS Eesti Telefon rendilepingu sõlmimist samadele ehitistele (Hansapanga tõend maksekorralduse kohta 29.05.1995.a I kd tl 48). Nimetatud summa kohta esitas hageja ekslikult uue nõude (26.09.2003.a kiri I kd tl 42, arve I kd tl 43, 11.12.2003.a meeldetuletus I kd tl 45), kuid hiljem on esitanud kreeditarve (I kd tl 47); 2) Plekk jms summas 1 417 600 EEK. Tegemist on katusepleki ja muu seonduvaga, milleks oli katuse paigaldamiseks vajaminev puit, korstnaümbrised, läbiviidikud, nurgad ja muude lisatarvikute jaoks vajaminev tsinkplekk. Katuseharjaplekk on ostetud ja tarnitud Rootsist, tegemist on Plannja Regola katuseplekiga (katusekivi-profiil spetsifikatsioon II kd tl 185), milletaolist Eesti ei leidu. Räästaplekk on soetatud Eestist. Hageja taotlusel ja tema väidete tõendamiseks nii käesoleva kui alljärgnevate arve positsioonide on asjas läbi viidud ekspertiis (ekspertarvamuse nr 306-2/05 III kd tl 53-74) ning kuulatud kohtuistungil eksperdi ütlusi; 3) keskküttekatel ja torutarvikud summas 110 000 EEK. Nimetatud asju kasutati katlamaja ehitamiseks kahe majade ploki (ühes 2, teises 4 maja) kütmiseks ja sooja veega varustamiseks, torud ja tarvikud tarniti 1995.aasta suvel, katel sügisel; 4) uued sise- ja välisuksed summas 38 400 EEK. Tegemist on 3 kahekordse (soojustatud) uksega (välis- ja siseuks koos ühel lengil), mis soetati lastelaagri medpunktis valmivatele korteritele paigaldamiseks, üle antud 1995; lisaks 6 alumiiniumust, neist 1 kööki, 2 söögiruumi ja 3 kolmele majale välisukseks. Soojustatud uste olemasolu ja väärtuse väljaselgitamise osas on hageja taotlusel läbi viidud ekspertiis (II kd tl 161-162); 5) värvid summas 137 600 EEK. Värvid soetati 8 hoonegrupi e 25 hoone välispindade värvimiseks (vähesel hulgal sisetöödeks) ja tarniti 1995-96, tööd teostati mõlemal suvel; 6) niiskuskindlad materjalid, sh põrandamaterjal summas 54 400 EEK. Niiskuskindel seinakate ja plastpõrandakate ning kivist põrandaplaadid soetati duši- ning tualettruumide renoveerimiseks 1995-1996.aastal; 7) uus sanitaartehnika summas 83 200 EEK. Nimetatu koosseisus on torud, ühendused, ventilatsioonisüsteemid, veetorud, äravoolutorud ja segistid ning kõik on soetatud duši- ja tualettruumide renoveerimiseks 1995-1996.aastal On nii uut kui kasutatud sanitaartehnikat, hageja sai soodustust kogu partiid ostes; 8) veod, 7 tk summas 156 800 EEK. Arvel on toodud materjali veokulu, sh kasutatud ja Rootsis lammutatud materjal; 9) konteinerid, 5 tk summas 80 000 EEK. Tegemist on 20-jalaste ning 1996.a soetatud merekonteineritega, et kasutada materjali edaspidiseks veoks, koos nendega e nende sees toodi ka osa ehitusmaterjali ja nii uut kui kasutatud sanitaartehnikat (tl 90); 10) laevatransport summas 44 800 EEK; 11) katuse paigaldamise palgakulu summas 88 000 EEK. Nimetatud summa maksis hageja oma taskust sularahas, kuna kostja ei maksnud. Hageja ei tea, kuidas paigaldajad tööl olid; 12) uued WC-potid, külmik, jääkapp summas 48 000 EEK. Tegelikult osteti 1995.aasta suvel hageja poolt korraga 6 potti, 3 külmikut ja jääkapp. Kuigi arvel on külmik ainsuses, on see tõlke viga, rootsi keele eripärast tingituna on see rootsi keeles siiski mitmuses; 13) veetoru, soojatoru summas 81 600 EEK. Soetati duši- ning tualettruumide renoveerimiseks, tarniti aastatel 1995-1996.

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-04-159 Lisaks eeltoodule on arvel märkus „Käesolev arve ei hõlma kasutatud materjale“. Selle kohta on hageja väitnud, et veostega toodi ka palju kasutatud materjale, mille hinda kostjalt küsitud ei ole, küll aga on arvestatud nende materjalide transpordikulu. Täienduseks arvel nimetatule palub hageja kostjalt välja mõista 100 000 krooni, mille ta tasus kostja eest 18.09.1995.a kostja omandatud AS xxxxxxxx (registrikood 10314580) aktsiate väärtuse eest (Hansapanga tõend maksekorralduse kohta I kd tl 48). Nimetatud summa kohta esitas hageja nõudeid ning arve (26.09.2003.a kiri I kd tl 42, arve I kd tl 43, 11.12.2003.a meeldetuletus I kd tl 45, summa kajastub ka kreeditarvel I kd tl 47), kuid kostja nõutavat summat senini tasunud ei ole. Seega on hageja põhinõude summa 3 040 400 EEK, millele lisanduvad viivised, mida hageja nõuab alates 2006.aastast. Arvel nimetatud summalt 2 940 000 EEK on viivis seisuga 15.05.2006.a 100 584.25 EEK (lähtudes seaduslikust viivisemäärast 9,25% aastas), arvelt summas 100 000 EEK on viivis nimetatud kuupäeva seisuga ja viivisemääraga 3421.23 EEK (arvutus III kd tl 29-30). Kostja vastuväited Kostja ei tunnista esitatud hagi ja palub jätta selle täielikult rahuldamata, põhjendades seda oma kirjalikus vastuses (I kd tl 66-68), täiendavas vastuses (I kd tl 98-100), teistes menetlusdokumentides ja istungitel järgnevaga: Arvel nimetatu (v.a 600 000 EEK kinnistu ostu eest). Arvel näidatud ehitusmaterjalid tarnis kostjale Rootsi äriühing AB xxxxxxxxx xxxxxxxx (edaspidi AB) ja sedagi arvega võrreldes väiksemates kogustes ja oluliselt madalamate hindadega. Hagejaga on suheldud kui AB esindajaga, kostjal on kokkulepped ja arved nimetatud firmaga, kuid neid ei saa ärisaladuse tõttu esitada. Paljud lastelaagri ehitusel rakendatud materjalid olid kasutatud ja demonteeritud Rootsis lammutatud hoonetelt, mistõttu nende väärtus oli nullilähedane. Hageja esitatud ning arvel märgitud kaupade ja teenuste loetelu on ebaselge - neist ei saa kindlaks teha kaupade kogust ega väärtust ega nende üleandmise asjaolusid. Hageja ei ole kostja hinnangul esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid arvel nimetatu soetamist ja kostjale üleandmist. Konkreetsete arvel nimetatud positsioonide osas on kostja esitanud vastuväited ja tõendid pleki, konteinerite ja sanitaartehnika kohta. Plekk. 17.10.1995 vormistati deklaratsioon Rootsist AB poolt kostjale pleki eksportimise kohta summas 5000 SEK (I kd tl 103), mille kohta vormistas kostja kauba impordideklaratsiooni 31.10.1995.a (I kd tl 104). Lisaks oli 21.08.1995.a kostja poolt vormistatud eraldi tellimus Planja akrüülvärviga kaetud katuseplekiks (680 jooksvat meetrit summas 64 770 EEK) AB-le ning nimetatud summa on hagejale kui AB esindajale ka 07.11.2005.a tasutud (tellimus ja kassa väljamineku order I kd tl 105-106). Hageja on selles osas esitanud vastuväite, et AB ei ole kunagi kostjale katuseplekki müünud, vaid on olnud üksnes eksportija. Samuti ei ole kostja esitatud deklaratsioonidel kajastatud lõpphinda, vaid tegemist on prof orma arvetega (hageja järelepärimine ja AB vastus II kd tl 64-65). Konteinerid. 04.08.1995 on kostja ja AB vahel sõlmitud leping viie merekonteineri müügiks 1000 EEK tk, seega ei saanud kostja neid hagejalt 80 000 EEK eest (arve ja leping I kd tl 101102). Konteinerite arv ja soetamise aeg ei saa juhuslikult kokku langeda. Hageja peab sellist kokkulangemist siiski võimalikuks ning on väitnud, et arvel olevad konteinerid müüs hageja kostjale isiklikult ja teise hinnaga. Sanitaartehnika. Kostja on väitnud, et sai AB-lt 1994.aastal sanitaartehnikat kingitusena. Kinnistu ja AS xxxxxxxx aktsiate ost. Kostja kinnitab, et hageja poolt tasuti 600 000 EEK vastavalt kostja ja tema aktsionäride vahelisele kokkuleppele, mis väljendub kostja

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-04-159 18.05.1995.a juhatuse koosoleku protokollis (I kd tl 107-108). Protokollist nähtub 600 000-st kroonist 405 000 tasaarvestamine hageja enda ja teiste isikute kohustuste täitmisega kostja ees ning puuduolev 195 000 EEK vormistati samal päeval laenuna hageja ja kostja vahel (laenuleping I kd tl 109). Kostja ainuaktsionäril ja juhatuse liikmel xxxx xxxxxxxx tekkis hiljem arvamus, et hageja ei võta tasaarvestust omaks ning tasus nii 600 000 EEK kui hageja poolt kostja eest tasutud 100 000 EEK (AS xxxxxxxxx aktsiate eest) 15.01.2000.a ja 25.10.2000.a maksetega (kviitung I kd tl 110). Nimetatud maksed tehti kokku tunduvalt suuremas summas – 670 000 SEK (sel ajal kehtinud SEK kursi kohaselt 1 230 373.60 EEK – vahetuskursi tõendid I kd tl 112-115). Seega ei ole hagejal nõudeid ei 600 000 EEK ega 100 000 EEK osas, kuna need on kostja poolt tasutud/tasaarvestatud. Samade asjaolude kohta on hageja esitanud ka oma seadusliku esindaja kirjaliku seletuse (II kd tl 171-172). Hageja nimetatud käsitlusega ei nõustu ning väidab, et tagasimakstud 670 000 SEK oli hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelisse laenusuhtesse puutuv. Selle väite kinnituseks on hageja esitanud Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-04-223 01.02.2006.a toimunud kohtuistungi protokolli, millisest tulenevad Rootsi kodanikust tunnistaja M.E. ütlused nimetatud asjaolude kohta (III kd tl 21-28). Viivised. Kuivõrd kostja on arvamusel, et hagejal ei ole tema vastu suunatud nõuet, ei pea ta võimalikuks ka viiviseid välja mõista ega seda nõuet rahuldada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldatavad õigusaktid Vaidlusaluste materjalide, tarnete ja maksete tegemise ajal kehtinud TsK § 477 lg 1 kohaselt oli isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuli omandatud vara natuuras tagastamise võimatusel (mida antud juhul ei saa teha, kuivõrd materjalide näol on tegemist kolmandale isikule kuuluva varaga ning teenuste (veod) tagastamine ei ole samuti mõeldav) hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt laienevad alusetult omandatud vara tagastamise kohustuse sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Antud asjas on hageja tuginenud just viimasele sättele. Kohus, uurinud kõiki asjas kogunud tõendeid, leiab, et vaidlusalusel arvel olevate kaupade soetamine ja teenuste osutamine (v.a kinnistu ost summas 600 000 EEK ja AS xxxxxxxxx aktsiate eest tasutud 100 000 EEK, milliste osas kohus võtab seisukoha allpool) hageja poolt kostjale hageja viidatud ajaperioodil (1995-1996) ja tingimustel ei ole leidnud asjas tõendamist. Kohus küll möönab, et tulenevalt asjas teostatud ekspertiisidest on hageja nimetatud ajaperioodil arvel nimetatud materjale ligikaudselt samas väärtuses xxxxxxxxx lastelaagri renoveerimiseks kasutatud, kuid see asjaolu ei ole hageja väidete õigsuse tõendamiseks piisav. Arve esitamine iseenesest ei tõenda sellel märgitud kaupade ja teenuste tegelikku saamist arve esitanud isiku poolt ning väide, nagu oleks kostja arvel nimetatud aja jooksul märkuste esitamata jätmisega või hiljem tunnistanud arve õigsust, ei ole asjakohane ega tõendatud. Selline lähenemine on mõeldav kohtumenetluses, kus hagile vastamata jätmisel loetakse hageja esitatud väited omaksvõetuks ja võimalik on tagaseljaotsuse tegemine, kuid mitte isikutevahelises ärisuhtluses (analoogia võlaõigusseaduse § 20 lg 2). Käesolevas menetluses on kostja korduvalt ja sõnaselgelt vaielnud vastu hageja nõudele ning kinnitanud, et hagejalt (vähemalt mitte hagejalt kui müüjalt/hankijalt füüsilise isikuna) ei ole ta arvel nimetatud kaupu ega teenuseid saanud. Asjas teostatud ehitustehnilise ekspertiisi eesmärgiks oli (nagu ka hageja ise esimese (ja põhilise, kuivõrd teine ekspertiis sisulist tulemust ei andnud) ekspertiisi määramise taotluses märgib, I kd tl 119) tuvastada, kas hageja

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-04-159 nimetatud objektil on hageja nimetatud materjale tema poolt nimetatud viisil kasutatud kostja poolt ning kas hageja nimetatud materjali kogus vastab tegelikkusele. Ekspertiis tuvastas arvel märgitud materjalide kasutamise hageja nimetatud ajaperioodil ning kasutatud kogused, kuigi hageja ei olnud selleks ajaks (ega ka hiljem) menetluses täpsustanud, milliseid koguseid ta väidetavalt kostjale hankis. Arvelt materjalide kogused samuti ei tulene, kui välja arvata konteinerite ja vedude arv. Kohus viitab ülaltoodu põhjendusena lisaks sellele, et hageja ei ole vaatamata kostja vastuväidetele ning ka kohtu mitmetele sellekohastele viidetele esitanud ühtki konkreetsete materjalide vedu, paigaldamist või hageja enda poolt soetamist kinnitavaid tõendeid (milleks võinuks olla mitmete tunnistajate – autojuhtide, tööliste (hageja viitab, et maksis katuse paigaldamise eest töölistele sularahas) – ütlused või nt erinevad makseid tõendavad dokumendid vedude või materjalide eest tasumisel). Küll aga on kostja esitanud tõendid (I kd tl 101-102) nt viie 20-jalase merekonteineri ostmise kohta sootuks teise hinnaga kui hageja arvel näidatud ning kohtul puudub alus kahelda kostja väites, et mingeid muid konteinereid kostja 1995.aastal ei soetanud. Hageja väide samas koguses sama mahuga konteinerite soetamise kohta kostjale on jäänud paljasõnaliseks. Samuti on kostja esitanud mitmeid tõendeid kõnesoleval ajaperioodil AB-lt, mitte hagejalt, katusepleki tellimise ja ka selle eest tasumise kohta, mida hageja väited ümber lükata ei ole suutnud. Hageja ise ei ole katusepleki soetamise kohta tõendeid esitanud. Seega leiab kohus, et äsjanimetatud osas ei ole hagi põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tõendamist ei ole leidnud ka kostja vastuväited, nagu oleks arvel nimetatud kaupu saadud oluliselt väiksemas koguses ning AB-lt (v.a konteinerite ja pleki ost), kuid see ei muuda kohtu seisukohta hageja väidete paikapidamatuse osas. Mis puutub hageja nõudesse tagastada temale kostja eest tasutud 600 000 EEK (summa kajastub vaidlusalusel arvel nr 10302) ning 100 000 EEK (selle kohta esitati 26.09.2003.a eraldi arve, kummagi summa hageja poolt kostja eest tasumises vaidlust ei ole), siis leiab kohus, et menetluses on tuvastatud järgmised asjaolud: 1) 405 000 EEK on tasaarvestatud – selline järeldus tuleneb kostja esitatud 18.05.1995.a AS AM Puit juhatuse koosoleku protokolli punktist 2.1 (I kd tl 107-108). Tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et hageja ei ole sellisele väitele ka mingeid konkreetseid vastuväiteid esitanud; 2) 18.05.1995.a tasumata (tasaarvestamata) jäänud 195 000 EEK osas on sõlmitud laenuleping – selle kohta esitas kostja lepingu koopia (I kd tl 109); 3) kostja seaduslik esindaja on tasunud hagejale 15.01.2000 240 000 SEK ning 25.10.2000 430 000 SEK – selle asjaolu osas puudub vaidlus (kviitungite tõlked I kd tl 110), kuid pooled on nimetatud kviitungeile andnud erineva tõlgenduse. Hageja leiab, et kviitungite alusel korrastati tema ja kostja seadusliku esindaja A.M. laenusuhet, kostja aga, et kviitungid tõendavad muuhulgas nii 18.05.1995.a laenulepingus viidatud 195 000 EEK, AS xxxxxxxxx aktsiate eest 100 000 EEK kui ka veelkordselt 405 000 EEK tasumist. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud kohtule veenvalt oma väiteid tõendada ning 295 000 EEK osas on hageja nõuded põhjendatud. Kohus viitab siinkohal kostja esitatud seadusliku esindaja seletuse viimase lõigu kahele esimesel lausele (II kd tl 142 ülalt 4. ja 5. rida), mille mõttest saab kohus aru, nagu soovinuks hageja kostja seaduslikult esindajalt saada laenuna võimalikult palju raha. Sama lõigu viimased laused on aga kostja väidetele veelgi vastuolulisemad – A. M.väidab nimelt üheaegselt, et puudus kokkulepe nii laenamise kui ka raha mittetagastamise kohta. Kui puudub kokkulepe raha mittetagastamise kohta, siis kuulub raha kui liigitunnustega piiritlemata asi tagastamisele ning kohus teeb siit järelduse, et tegemist sai olla kas laenu

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-04-159 andmise või saadud laenu tagastamisega. Samas on kviitungitel selgelt märgitud, nagu makstaks summad „xxxxxxxxx“ eest, mis laenu andmise puhul oleks märkena täiesti tarbetu. Samuti ei lange kokku väidetavalt võlguolev ja tegelikkuses tasutud summa (tegelikkuses tasuti võlguolevast 295 000 kroonist ligi 4 korda suurem summa, 405 000 krooni teistkordne tasumine pärast tasaarvestust ei oleks olnud vajalik ja kostja põhjendus („hiljem tekkis arvamus, et hageja ei võta tasaarvestust omaks“) ei ole kohtule veenev ja tekitab veelgi enam kahtlusi kostja väidetes). Eelnevast tulenevalt peab kohus usutavaks ja veenvamaks hageja väidet, nagu tasunuks A. M. hagejale 670 000 SEK nendevahelise laenusuhte lõpetamisena (toimus laenu tagastamine), mida kinnitavad ka hageja esitatud kohtuistungi protokollis olevad tunnistaja J. M. E. ütlused (III kd tl 24), millised kohus võttis asja juurde määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 251 lõikele 2 tuginedes. Viivised. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, on ka viiviste nõue põhjendatud vaid rahuldatud nõude (295 000 EEK) osas. Kuivõrd hageja on esitanud viiviste nõude alates 2006.aastast ning soovinud viiviste väljamõistmist sisuliselt TsMS §-s 367 sätestatud korras, tuleb selline märge kohtuotsuse resolutiivossa (viitega VÕS § 113 lõikele 1) ka teha. Menetluskulud Hageja on menetluskuludena palunud kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu, õigusabikulud, tõlkekulud ja hageja majutuskulud, kostja aga palunud välja mõista õigusabikulud. Antud asjas tuleb menetluskulude jaotamisel (tulenevalt TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätetest) kohaldada kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS sätteid. Nimetatud TsMS § 60 lg 1 annab võimaluse hagi rahuldamise korral kohaldada nii proportsionaalsuse põhimõtet kui jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades hagi rahuldamist vaid väikeses osas (alla 10% nõudest) ning nõude ja esitatud menetluskulude suurust ja Riigikohtu 19.06.2001.a lahendis (tsiviilasi nr 3-2-1-99-01) nimetatut, tuleb menetluskulud antud asjas jagada proportsionaalselt hagi rahuldatud/rahuldamata osaga. Haginõudest (kohus ei arvesta viivise nõuet, mis jääb hagihinnast välja) rahuldati 295 000 : 3 040 400 x 100 = 9,7%. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv (TsMS § 46 p 1) 108 000 EEK, kulud tõlketeenusele (TsMS § 52 p 2) 3509.03 EEK, majutuskulud (TsMS § 52 p 7) 761.90 EEK ja kulutused õigusabile (TsMS § 52 p 4) summas 81 656 EEK. Ekspertiisiks tasutut ja sellest summast ülejäänut (asub kohtu deposiitarvel) ei ole hageja kohtukulude nimekirjas esitanud ega nõudnud. Kõik nimetatu on dokumentaalselt tõendatud (I kd tl 50, III kd tl 145-150 ja 152-155) ning kohus leiab, et ka menetluse kestust, toimikute mahukust ja hageja esitatut arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kostja vastuväide, nagu ei saaks hagejat esindanud A. Vutt advokaadibüroo nimel õigusteenuseid osutada ja seega ka arveid esitada, ei tugine seadusele. Õigusabi võib osutada ka advokaadiks mitteolev isik ja seega ka temale tehtud kulutusi sisse nõuda, see oli lubatud nii eelmises TsMS redaktsioonis (nt § 85 lg 1 p 7) kui ka kehtivas TsMS redaktsioonis (nt nõustajana § 144 p 1). Ülaltoodu põhjal tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista (108 000 + 3509.03 + 761.90 + 81 656) x 0,097 = 18 810.91 EEK, jättes muud menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 133 693 EEK (tõendatud arvetega III kd tl 122-129), millest vajalikuks ja põhjendatuks peab kohus 105 000 EEK, kuivõrd 23.08.2006.a määruses (III kd tl 131-132) pidas kohus seni põhjendatuks 100 000 EEK ning sellele võib kohtuistungi arvelt lisada 5000 EEK. Seega tuleb hagejalt kostjale välja mõista 105 000 x (100 – 9,7) : 100 = 94 815 EEK, jättes ülejääva summa kostja kanda. Lisaks tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 52 p 5, § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kohaselt pooltelt riigituludesse välja mõista ka asjas riigi kanda kogunenud postikulud kogusummas

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-04-159 110 krooni. Võrdeliselt hagi rahuldatud osaga tuleb seega kostjalt välja mõista 110 x 0,097 = 10.67 krooni ning hagejalt 110 x 0,903 = 99.33 krooni.

Toomas Talviste Kohtunik

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2007.a. kohtuotsuse resolutiivosa: Jätta Pärnu Maakohtu 04.10.2006.a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Apellantide menetluskulud jätta nende endi kanda. Välja mõista riigieelarvest 12 775,86 krooni sh. käibemaksu 1948,86 krooni AB Rein Napa kasuks riigi õigusabi osutamise eest advokaat Anne Nurmi poolt. Kohtuotsus jõustus RIIGIKOHTU 06.02.2008.a. kohtuotsusega järgmiselt:

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.