Tsiviilasi nr 2-06-6269
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2006. a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Tsiviilasja number
2-06-6269
Tsiviilasi
AS Eraküte hagi LxxxxAxxxxja Pxxxxx Kxxxxx vastu soojavõla nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Eraküte (reg. nr xxxxxxxx, asukoht Punane 36 Tallinn; Jõgeva osakonna asukoht Aia 50 Jõgeva) esindajad Kostjad: LxxxxAxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx PxxxxxxKxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxviibibxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
05.06.2006.a., 13.09.2006.a.
Lõpetada tsiviilasja menetlus AS Eraküte hagis Pxxxxx Kxxxxxx vastu esitatud nõude osas seoses hagist loobumisega. Välja mõista Lxxx Axxxxxxx AS-i Eraküte kasuks 603 (kuussada kolm) krooni ja 48 senti soojusenergia võlgnevuse katteks. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud 10 % ulatuses Lxxx Axxxxx kanda ja 90 % ulatuses Pxxxxx Kxxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1(3)
AS Eraküte esitas 22.03.2006.a. hagi Lxxx Axxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt on hageja osutanud kostjale soojusenergia müügi teenust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Hagi esemeks on kostja võlgnevus temale osutatud soojusenergia müügi teenuse eest korteris xxxxxxxx Jõgeva linnas, perioodil 01.10.2004.a. kuni 28.02.2006.a. summas 5972,63 krooni. Kostja Lxxx Axxx teatas 22.05.2006.a. vastuses hagile (tl.21), et tema nõuet ei tunnista. Kostja väitel on korter müüdud juba 20.10.2004.a. Müügi hetkel võlgnevused puudusid. Kostja palub võlgnevus välja mõista uuelt omanikult Pxxxxx Kxxxxxxxx. Korteri võõrandamise ja omandi ülemineku tõendamiseks esitas kostja müügilepingu (tl. 22-29), ostumüügi eellepingu (tl.30-33) ja korteri üleandmise-vastuvõtmise akti (tl.34). 05.06.2006.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja lähtub kinnistusraamatu kandest, mille kohaselt on korteri omanikuks ja seeläbi ka kohustatud isikuks LxxxxAxxx. Kostja väitel on ta korteri võõrandanud ning ostja süü tõttu on siiani tegemata kinnistusraamatu kanne omandi ülemineku kohta. Kostja tegi taotluse Pxxxxx Kxxxxxx kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Kohus rahuldas Lxxx Axxxxxtaotluse ja kaasas määrusega (tl.42) asjas kostja poolele xxxxxx Kxxxxxx. Oma 25.08.2006.a. vastuses (tl.49) kostja Pxxxxx Kxxxxx sisulisi vastuväiteid hagile ei esita. Kostja teatab, et 2006.a. juunis on tehtud kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on tema xxxxxxxxxxorteri omanik. Kostja ostis korteri 2004.a. LxxxxAxxxxxx. Kostja kannab hetkel karistust kinnipidamiskohas. Tema abikaasa Pxxxx Kxxxxx on sõlminud hagejaga võlatasumise kokkuleppe ning kostja on asunud võlgnevust likvideerima. 13.09.2006.a. toimunud kohtuistungil osalesid hageja ja kostja Pxxxxx Kxxxxx. Teine kostja – Lxxx Axxx – istungile ei ilmunud. Kohtuistungil esitas hageja avalduse hagihinna vähendamiseks (tl.50), milles loobub oma nõudest Pxxxxx Kxxxxxxxvastu. Hageja väitel tasus kostja Pxxxxx Kxxxxx ära võlgnevuse summas 5369,15 krooni. Ülejäänud võlgnevus perioodi 01.10.2004.a. – 26.11.2004.a. eest summas 603,48 krooni kuulub väljamõistmisele Lxxx Axxxxxx, kes sel perioodil oli korteri omanik. Hageja palub jätta kohtukulud Lxxx Axxxx kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kohtule on tõenditena esitatud notariaalne korteriomandi müügileping (tl.22-29), Friis Kinnisvara leping (tl.30-33), korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akt ning väljavõtted kostjate võlaarvestusest (tl.51-52). Nimetatud tõendite põhjal tuvastas kohus, et Lxxx Axxx müüs 26.11.2004.a. temale kuuluva korteriomandi xxxxxxxxxJõgeva linnas Pxxxxx Kxxxxxxxx. Kinnistusraamatu kanne omandi ülemineku kohta on tehtud juunis 2006.a. Nimetatud asjaolusid pooled vaidlustanud ei ole.
2(3)
Hageja on esitanud soojusenergia eest võlgnevuse nõude perioodi 01.10.2004.a. – 28.02.2006.a. eest. VÕS § 216 lg 2 kohaselt kannab müüja kõik asjaga seotud kulud ja koormised kuni asja üleandmiseni. Korteriomandi üleandmine toimus notariaalse müügilepinguga 26.11.2004.a. Leping ei näe ette teistsugust poolte kokkulepet korteriga seotud kulude kandmise kohta. Seega lasub soojavõla, mis tekkis enne korteriomandi üleandmist s.o. kuni 26.11.2004.a., tasumise kohustus kostja LxxxxAxxxxx ja pärast seda kostja Pxxxxx Kxxxxxxx. Hageja poolt esitatud võla arvestuse (tl.53) kohaselt on Lxxx Axxxxx 26.11.2004.a. seisuga tasumata 603,48 krooni. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Poolte vahel oli müügileping, millega hageja on müünud kostjale soojusenergiat. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 3 alusel. Kostja on jätnud hagejale tasumata. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Alates 27.11.2004.a. tekkinud võlgnevuse nõudest on hageja loobunud (tl.50), kuna kostja Pxxxxx Kxxxxx on nimetatud võlgnevuse hagejale tasunud. Kohus leiab, et TsMS § 429 kohaselt saab hagist loobumise vastu võtta ja asja menetlus nimetatud nõude osas tuleb lõpetada. Menetluskulude jaotus Käesolevas asjas on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 420 krooni (tl.6) ja asja läbivaatamise kulud 92.40 krooni (tl.3). Kuna hagi on esitatud kahe kostja vastu erinevas ulatuses, siis võtab kohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 165 lg 1 kohaselt aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi 10 % ulatuses LxxxxAxxx kahjuks, seega tuleb menetluskulud selles ulatuses jätta Lxxx Axxxx kanda. Ulejäänud 90 % ulatuses tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.