Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-21183
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Rapla Maavalitsuse kaudu) hagi VV vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. juuli 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
654,39 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
(Rapla
Maavalitsuse
kaudu)
nende Hageja Eesti Vabariik (Rapla Maavalitsuse kaudu, registrikood 70002880), esindaja Epp Mitt Kostja VV (isikukood XXXXXXXXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. juuli 2016. a otsus hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ja mõista VV-lt Eesti Vabariigi kasuks välja viivis põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest 22 senti.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Eesti Vabariik (hageja) esitas 3. juuni 2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VV (kostja) 630,69 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21. augustil 2016. a esitas hageja hagi, milles ta taotles kostjalt põhivõlgnevuse 504,44 euro, intressi 24,3 euro, viivise 101,95 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10. mail 2007. a maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 2413, mille alusel ostis kostja hagejalt Raplamaal Märjamaa vallas Vilta külas asuva Hõbesilma maaüksuse hinnaga 169 978 krooni. Kostja tasus enne lepingu allkirjastamist 16 998 krooni ja ülejäänud 152 980 krooni kohustus kostja tasuma koos intressiga 5% aastas vastavalt maksegraafikule igal aastal 10. maiks ja 10. novembriks. Lepingus on kokku lepitud, et kohustus tuleb täielikult tasuda 10. maiks 2057. a. ja tasumisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05% päevas. Maa ostuhinna tasumise tagamiseks on hageja kasuks kinnistule seatud hüpoteek summas 250 000 krooni.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja viivitanud järelmaksugraafiku järgsete maksete tasumisega, mistõttu on tekkinud viivis. Kostjale on saadetud meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks tähitud kirjaga, elektronpostiga ja teavitatud telefoni teel. Hageja hinnangul tuleb kostjal tõendada, et ta on maksed sooritanud. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud kohustuste täitmise järjekord tuleneb maa ostueesõigusega erastamise korra § 25 lõikest 5.
4.Hageja ei ole arvestanud 640,84 euro ulatuses kostja makseid, kuna need maksed on teostatud vale viitenumbriga, mis on seotud kostja teise kinnistuga - Sakoja kompleksiga. Hageja selgitas korduvalt, et seoses pangakonto omaniku vahetusega (Rahandusministeerium), uute pangakontodega ja üleminekuga viitenumbrite süsteemi kasutamisele, tuleb alates 1. novembrist 2011. a tasuda lepingust tulenevad kohustused uute pangakontode ja viitenumbritega ning et viitenumbrite kasutamine on kohustuslik. Kui mõlemal kinnistul on tasumata makseid ja samal päeval laekuvad mõlema kinnistu viitenumbriga maksed, siis seotakse need automaatselt vastavalt viitenumbrile. Kuna laekuvaid makseid on programmis palju, siis ei ole mõeldav, et kõiki laekumisi hakatakse üle kontrollima ja telefoni teel täpsustama. Makse õigsuse kontrolli kohustus on eelkõige maksjal. Kostja teostas maksed 17. veebruaril 2011. a 102,75 eurot Hõbesilma kinnistu viitenumbriga ja 333,10 eurot Saekoja kompleksi viitenumbriga. 23. veebruaril 2011. a ja 6. novembril 2012. a laekus samuti mõlemal päeval kaks makset Saekoja kompleksi viitenumbriga ja selliselt programm summad ka sidus, kuna üleval oli tasumata nõue 10. maist 2011. a ja 10. maist 2012. a.
5.Hageja möönab, et vaidlus tekkis algselt ühe kostjale kuuluva kinnistuga seotud võlast, kuid kinnistuga seotud makseid ei saa enam eraldi vaadata. Kui kostja poolt nimetatud summad oleks seotud Hõbesilma kinnistuga, siis oleks Saekoja kompleksile jäänud üles võlg.
6.4. novembril 2015. a täpsustas hageja nõuet (II kd lk 61-64), suurendades põhi- ja viivisenõuet. Kostja tasus 8. mail 2015. a hagejale 102,58 eurot Hõbesilma kinnistu eest, märkides selgitusse, et tasub 10. mai 2015. a graafikujärgse põhiosa ja intressi. Tasutud summast luges hageja tasutuks 10. novembri 2012. a, 10. mai 2013. a, 10. novembri 2013. a, 10. mai 2014. a, 10. novembri 2014. a põhimakse tasumisega viivitamisel tekkinud viivise, 10. novembri 2014. a intressi ja osaliselt 10. novembri 2012. a põhiosa makse. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 498,16 eurot, intress 4,86 eurot, viivis 44,46 eurot ning TsMS § 367 sätestatud viivis 0,05% päevas alates 5. novembrist 2015. a kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
8.Kostja leiab, et tal on Hõbesilma maaüksuse eest ettemaks mitte võlg. Kostjal tekkis 2012. aastal kahtlus, et järelmaksu tasumise arvestus on vale ja helistas korduvalt hagejale ning palus saata Hõbesilma kinnistu põhivõlgnevuse-, intressi- ja viivisearvestuse. Kostja sai esimesed dokumendid hagejalt 26. septembril 2014. a, kuid arvestusi kostjale ei saadetud. Hageja arvestuses ei ole kajastatud makseid 17. veebruaril 2011. a 333,10 eurot, 23. novembril 2011. a 205,16 eurot, 6. novembril 2012. a 102,58 eurot ja 29. septembril 2014. a 307,74 eurot. Nimetatud maksed tuleb lugeda tasutuks vastavalt maksekorraldustes toodud selgitustele.
9.Alternatiivselt leiab kostja, et viivisenõue on alusetu ja viivise omavoliline tasaarveldamine järelmaksu põhiosa maksete arvelt ebaseaduslik ja lepinguga vastuolus. VÕS § 88 lg 1 alusel on kostja määranud maksetel tasumise järjekorra – tasunud graafikujärgseid makseid ja intressi. Lisaks arvutab hageja viiviselt ja intressilt viivist, mis on õigusvastane (VÕS § 113 lg 6). Kuna hageja ei ole põhivõlgnevuse-, intressi- ja viivisearvestust esitanud, siis ei ole võimalik kontrollida kuidas ja millelt on täpselt viiviseid arvestatud.
10.Kostja on tarbija VÕS § 34 mõttes, seega peaks kooskõlas VÕS § 415 lõikega 2 lugema kohustused täidetuks järgmises järjekorras: 1) võla sissenõudmiskulud; 2) võlgnetav summa; 3) intressid 4) muud kohustused. Lisaks tuleb juhinduda maksekorralduses määratud kohustuste täitmise järjekorrast (VÕS § 88 lg 4).
11.Kostja esitas alternatiivse tasaarvestusavalduse. Kostja nõue tuleneb poolte vahel 10. mail 2007. a sõlmitud Saekoja kompleksi müügilepingust. Lepingu punkti 4.1 järgi sisaldab müügihind kasvava metsa maksumust, kuid tegelikkuses kinnistul metsa ei olnud, kuna tegemist oli tootmismaaga. Seega on hageja nõudnud tasu metsa eest, mida ei ole müünud ning arvestanud kogu lepingu vältel sellelt ka intressi. Tasaarvestusnõue ei ole aegunud, kuna hageja käitumine on pahatahtlik ning seetõttu kohaldub kümneaastane aegumistähtaeg. Kostja on tasaarvestuse esitanud ka Hõbesilma maaüksuse müügilepingu nr 2413 järelmaksu jäägi 8115,95 euro ulatuses ning loeb Hõbesilma kinnistu müügisumma tasutuks. Maakohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis 14. juuli 2016. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on võlgnevus või on viitenumbrite vahetumise perioodil tasutud maksete ümbertõstmisega tekkinud kahe kostja kinnistu maksete arvestamisel segadus.
14.Kohtu hinnangul ei suutnud hageja menetlusdokumentides nõude kujunemist selgitada. Kuivõrd ka istungil ei suutnud hageja vaatamata korduvatele püüetele nõude kujunemist selgitada, tegi kohus pooltele ettepaneku uurida asjas kogutud tõendeid, et nõude suuruse kujunemisest aru saada. Nõude kujunemise selgituste mõistmise tegi pea võimatuks ka hageja esindaja suutmatus või oskamatus vastata paljudele kohtu täpsustavatele küsimustele. Kohtu hinnangul muutis hagejal nõude kujunemise selgitamise raskeks ka asjaolu, et hageja ei nõudnud kostjalt konkreetsel perioodil tasumata võlgnevust, vaid kogu menetluse kestel iga uue tasumise tähtaja saabumisel või kostja poolt makse tegemisel suurendas või vähendas hageja nõuet. Hageja nõude suuruse muutumisel ei olnud võimalik aru saada, kui suureks oli nt kostjalt makse laekumisel kujunenud varasem viivis, mis iga päev suurenes ja mille katteks hageja väidetavalt makseid suuremas osas arvestas. Hageja ei esitanud nõude suuruse muutumisel ka nt intressi või viivise arvutusi, s.t mitme päeva eest viiviseid või intressi arvutati, et oleks võimalik kontrollida hageja arvutusi. Kohtu hinnangul on hageja esitatud võlgnevuse arvestuse tabelid ebaülevaatlikud, erinevad ja vastuolulised. Osundatust tulenevalt ei ole hageja kohtu hinnangul kostjal kujunenud võlgnevust selgitanud ning seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata.
15.Seoses erinevate viitenumbrite ja maksekorralduste selgitustega leidis maakohus 17. veebruaril 2011. a tehtud maksete selgitustele vastupidine arvestamine ei ole põhjendatud, kuna kostja tegi makse õige viitenumbri ja selgitusega. Hageja väited, et ta ei järginud kostja maksekorraldustes märgitud selgitusi seetõttu, et kostjal tekkiv võlgnevus oleks väiksem, samuti seetõttu, et vastasel juhul ei oleks suudetud välistada kohtuvaidlust, on asjakohatud. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal selgitada kostjale tekkinud olukorda ning teha maksed vastavalt kostja poolt maksekorraldustes märgitud selgitustele.
16.Kostja sai kohtu hinnangul uutest viitenumbritest teada hiljemalt 6. novembril 2011. a, mil ta teostas makse uue viitenumbriga. Kohus leidis, et vaatamata asjaolule, et kostja tasus kaks teist vaidlusalust makset (6. november 2012. a ja 23. november 2011. a) Saekoja viitenumbriga ja märkis selgitusse Hõbesilma kinnistu, tulnuks hagejal kostjaga koheselt ühendust võtta ja selgitada, et kostja teeb makseid vastuoluliselt, märkides erineva viitenumbri ja kinnistu nimetuse. Lisaks tulnuks hagejal peale Saekoja viimase osamakse tasumise tähtpäeva (s.o lepingu lõppemist) kostjat teavitada tekkinud võlgnevuse jäägist. Kohtu hinnangul võinuks viidatud käitumine ära hoida kostjal tekkinud segaduse ja võimalik, et ka käesoleva kohtuvaidluse. Kohus leiab, et hageja on viitenumbrite vahetumise perioodil kostja maksete selgitusi eirates tekitanud kostjas segaduse ning ei ole püüdnud tekkinud olukorda hiljem selgitada. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et täitis viitenumbritest, võlgnevuse ja viivise tekkimisest ning maksekorralduste selgitustele vastupidistest kannetest õigeaegselt teavitamise kohustust. Hageja esimesed teavitused kostja viivisnõudest nähtuvad 2012. aastast, samal ajal kui hageja on selgitanud, et kostja oli viivituses esimesest osamaksest alates. Seejuures ei ole tuvastatav, kas viidatud teavitused on kostjale edastatud. Isegi, kui lugeda hageja edastatud meeldetuletused kättetoimetatuks, ei nähtu nendest nõuete kujunemine, vaatamata sellele, et kostja on seda nõudnud korduvalt nii telefonitsi kui ka kirjalikult. Kohus leidis, et hageja ei saa jätta teavitamise või selgitamise kohustust kohaselt täitmata vaid sellel põhjendusel, et Rapla Maavalitsuse ametnikel on palju võlgnikke, kellega tegeleda.
17.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et 23. märtsi 2015. a menetlusdokumendist ja selle lisast nähtub, et Saekoja kinnistule tekkis 6. novembril 2011. a enammaks 18,60 eurot, mis tuleb enammakse tekkimise ajaga arvestada Hõbesilma kinnistu makseks. Samuti tuleb lugeda 17. veebruari 2011. a tehtud makse 333,10 euro ulatuses Hõbesilma kinnistu makseks. Seega muudaks nimetatud maksed maksete tegemise hetke seisuga hageja võlgnevuse (s.h viivise) arvestust ning võimalik, et kostjal ei ole seega võlgnevust tekkinud. Kohtul arvestust hageja segaste selgituste tõttu kontrollida ei ole võimalik.
18.Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, ei hinnanud kohus kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust ega selle tõendamiseks esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja esitatud hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud hageja esitatud nõude kujunemise aluseks olevaid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus on jätnud hindamata ostu-müügilepingu ja selle lisaks oleva järelmaksugraafiku (I kd, tl 43; II kd, tl 49-51) ning tõendi, et kostja on graafikujärgseid makseid tasunud alati hilinemisega (II kd, lk 167). Nimetatud tõendid on hageja nõude kujunemise aluseks. Ka ei ole menetluse kestel nõude täpsustamine hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus ei saa käsitada menetluse kestel muutunud olukorda, mis tulenes kostja isikust, kes otsustas kohtumenetluse ajal osaliselt makseid tasuda, etteheitena hagejale. Kui kohtul oli keerukas aru saada nõude kujunemisest, siis tulenevalt TsMS § 376 lõikest 5 võis kohus nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist. Kohus esitas paljasõnalise väite, et võlgnevuse arvestamise tabelid on ebaülevaatlikud, erinevad ja vastuolulised.
19.Hageja on esitanud kohtule selgitused ja tõendid maksete viitenumbrite ja selgituste arvestamise kohta. Kohus on jõudnud järeldusele, et kostja sai uued viitenumbrid teada 6. novembril 2011. a. Vaatamata sellele on kostja oma 23. novembri 2011. a ja
6.novembri 2012. a maksekorraldustes märkinud Hõbesilma maaüksuse nime ja Saekoja maaüksuse viitenumbri.
20.Kohus väidab, et hageja ei ole kostjat teavitanud võlgnevustest ega selgitanud võlgnevuse tekkimist. Kohus on jätnud hindamata hageja esitatud tõendid, et kostjale on pidevalt saadetud meeldetuletusi.
21.Kohus ei ole võtnud seisukohta kostja elukoha küsimuses ega ole hinnanud hageja sellekohaseid tõendeid. Hageja on esitanud tõendid, et on kostjat pika aja vältel võlgnevustest teavitanud, saates kirjad aadressile, mille kostja on hagejale teada andnud ning e-kirjad kostja e-posti aadressile, mida kostja on kasutanud 2007. aastast kuni tänaseni ning mis on märgitud ka kostja menetlusposti aadressiks käesolevas menetluses.
22.Kohus on jätnud arvestamata Siiri Metsa kohtule adresseeritud kirja, milles antakse selgitus, miks 17. novembri 2011. a kostja tehtud kaks makset pidi raamatupidamine ise ümber töötlema. Selline kohtu järeldus ei tulene hageja esitatud selgitustest ja tõenditest.
23.Järelmaksugraafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral on maksete sooritamisel ostja võlgnevuste vähendamise järjekord: esimesena vähendatakse ostja võlgnevust viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna osa. Kostja kirjutas maksete selgitusteks, et tasub vaid põhimakse ja intressi, kuigi oli teadlik, et on maksetega viivituses.
24.Kohus on soosinud kostjat, rahuldades menetlusnorme rikkudes kostja 18. mai 2015. a taotluse tähtaja pikendamiseks ja 8. detsembri 2015. a taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks.
25.Kohtuotsuse järeldus, et riigi poolt erastatud maa järelmaksunõuete tasumisel ei olegi vaja maksegraafikut järgida ning viiviseid ja intresse tasuda, on arusaamatu ning annab ühiskonnale vale signaali. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada ning kolleegiumil on võimalik teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
21.Apellatsioonkaebuses on hageja peamiselt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Kuigi ringkonnakohus iseenesest ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle ebaselguse tõttu, on maakohus oma lõppjärelduses jõudnud siiski õigele seisukohale, et poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates tuleb järeldada, et kostjal ei ole vaidlusalusel perioodil tekkinud võlgnevust ei hagiavalduses ega ka hageja viimases 3. detsembri 2015. a nõude arvestust täpsustavas menetlusdokumendis märgitud summas (I kd, tl 16-19, II kd, tl 96-98).
22.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium esmalt, et kuigi asjaoludest nähtuvalt on segadus tekkinud kahe erineva kinnistu müügilepingu täitmisel, on hageja esitanud hagi Hõbesilma kinnistu järelmaksu tasumisega seoses, mistõttu ei saa kohus praeguses menetluses võtta seisukohta, kas Saekoja kompleksi kinnistu ostmisest tekkinud kohustuste täitmisel võis lõpptulemusena jääda järelmaksu lepingu lõpetamisel võlgnevus. See tähendab, kui kostjal on maksete ebaõige arvestamise tõttu tekkinud võlgnevus teise kinnistu müügilepingust tulenevalt, siis hagiavalduses esitatud nõudest tulenevalt praeguses menetluses seda hinnata ei saa.
23.Kohustuste täitmise järjekorra osas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et antud juhul kohaldub maa ostueesõigusega erastamise korrast tulenev eriregulatsioon mitte võlaõigusseadus, kuna riiki ei saa käsitleda majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjana ja tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. Seega oli hagejal õigus osamaksete tasumisega viivitamisel arvestada müügilepingu punktis 4.4 kokkulepitud viivist (I kd, tl 46) ning lugeda see laekunud summadest tasutuks eelisjärjekorras.
24.Mis puudutab maksete viitenumbreid ja selgitusi, leiab kolleegium, et hageja on käitunud vastuoluliselt maksete nn „liigutamisel“, võttes ühepoolselt vastu otsuse, milline makse millise kinnistu eest laekus, jättes täielikult tähelepanuta kostja selgitused maksekorraldustel. On mõistetav, et makse selgitus on makse tegijale selgema tähendusega kui viitenumber, millega eksimine on mõistetav. Ringkonnakohtu hinnangul tuli hagejal olukorras, kus kostja tasus kahe kinnistu järelmaksu, lähtuda kostja märgitud selgitustest, isegi kui selline kostja maksekäitumine oli hageja hinnangul osamaksete suurusi arvestades ebaloogiline. Hageja selgitus, et kui ta oleks lähtunud kostja poolt maksekorralduste selgitustesse märgitust, oleks Saekoja kompleksi kinnistule tekkinud suur põhiosa võlg ja Hõbesilma kinnistule enammakstud summa, ei õigusta hageja omaalgatuslikku ümberarvestust.
25.Vastupidiselt hagejale, nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja sai kätte hageja saadetud selgitused ja meeldetuletused
väidetava võlgnevuse osas. Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole siiski arusaadav, millest järeldas maakohus, et kostja sai uutest viitenumbritest teada hiljemalt 6. novembril 2011. a. Ringkonnakohus leiab, et kostja saab lugeda maksekorraldustest nähtuvalt viitenumbrite muutusest teadlikuks alates 23. novembrist 2011. a, kui kostja on ülekannet tehes esimest korda kasutanud uut viitenumbrit (I kd, tl 71). Samas ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust, millisel kuupäeval täpselt kostja uutest viitenumbritest teada sai, kuna viitenumbri ja selgituse vastuolu esinemise korral tuli hagejal veenduda ja kostjaga kooskõlastada, millise maksega millisest müügilepingust tulenevat kohustust kostja täitis. Seega tuleb maksekorralduste selgitustest järelduvalt lugeda, et kostja ülekanded 17. veebruaril 2011. a (333,10 eurot), 23. novembril 2011. a (205,16 eurot), 6. novembril 2012. a (102,58 eurot) ja 29. septembril 2014. a (307,74 eurot) olid tehtud Hõbesilma kinnistu müügilepingust tuleneva järelmaksu kohustuse täitmiseks.
26.Kolleegium möönab, et riigi poolt erastatud maa järelmaksunõuete tasumisel tuleb järgida kokkulepitud maksegraafikut ning tasuda nii viiviseid kui intresse ning maksete osas tekkida võiv segadus ei anna õigustust jätta kohustused täitmata. Samal ajal ei saa jätta tähelepanuta ka maksete saaja kohustust hoida pikaajalise järelmaksu tasumisel arvepidamine jälgitav ning võimalike võlgnevuste korral kohustatud isikule arusaadav.
27.Veendumaks, kas maakohtu lõppjäreldus, jätta hagi rahuldamata, on paikapidav, kontrollib ringkonnakohus hagi aluseks oleva Hõbesilma kinnistu müügilepingu lisaks oleva järelmaksugraafiku täitmist kostja poolt alates esimesest graafikujärgsest maksekohustusest 10. novembrist 2007. a (I kd, tl 49) kuni hageja nõude viimase täpsustuseni 3. detsembrini 2015. a (II kd, tl 96-98), võttes aluseks kõik toimikust nähtuvad seni tehtud maksed, s.o kostja konto väljavõtte perioodist 1. jaanuar 2007. a kuni 19. detsember 2010. a (I kd, tl 112-113), maksekorraldused (I kd, tl 70-73), hageja kinnituse 8. mai 2015. a laekumise kohta (II kd, tl 101) ja hageja kinnituse 23. novembri 2015. a laekumise kohta (II kd, tl 102).
28.Ringkonnakohus lähtub kostja lepingujärgse kohustuse täitmise kontrollimisel sellest, et vastavalt järelmaksugraafikule on kostja kohustatud maksma igal aastal 10. maiks ja
10.novembriks intressi 4,86 eurot ja põhiosa 97,72 eurot, kokku 102,58 eurot (I kd, tl 49-51). Vastavalt müügilepingu punktile 4.4 on kostjal kohustus tasumisega viivitamise korral maksma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05% päevas (I kd, tl 46). Maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 25 tulenevalt on järelmaksugraafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral maksete sooritamisel ostja võlgnevuste vähendamise järjekord: esimesena vähendatakse ostja võlgnevust viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna osas. Makse tähtaeg
29.Eelnevast nähtuvalt puudus kostjal 3. detsembri 2015. a seisuga hageja arvestatud võlgnevus 555,84 eurot, kuid viimase osamakse tasumisega viivitamisest tekkis kostjal viivis 64 senti, mida ei katnud täielikult ka varasem ettemaks 42 senti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3. detsembri 2015. a seisuga viivisest tekkinud võlgnevus 22 senti.
30.Hageja on nõudnud lepingujärgset viivist 0,05% põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuivõrd kostja on 3. detsembri 2015. a seisuga põhinõude täitnud, siis tasumata viiviselt (22 senti) VÕS § 113 lg 6 alusel viivist välja mõista ei saa.
31.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus on ebaõiglaselt kostjat soosinud, kui rahuldas tema taotlused tähtaja pikendamiseks ja kohtuistungi edasilükkamiseks, märgib kolleegium, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud maakohtus
TsMS § 333 lg-s 2 ettenähtud vastuväite kohtu tegevusele, mistõttu on ta sama paragrahvi lg 3 järgi minetanud õiguse tugineda maakohtu poolsele väidetavale menetlusnormi rikkumisele apellatsioonkaebuses. TsMS § 652 lg 6, sätestab et pool ei või apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigel ajal vastuväidet esitanud.
32.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 juhindudes hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab käesoleva otsusega hageja poolt esitatud põhinõudest (555,84 eurot) 0,04%. Kuivõrd maakohtu otsus jääb sisuliselt muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Pidades silmas hagi rahuldamise marginaalset ulatust peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.