Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis hageja . a kostjale kuuluvast kauplusest asukohaga naiste kostüümi (pluus ja seelik) hinnaga 2 100 krooni. Esimesel kandmisel selgus, et pluusi parempoolne õmblus hargnes ning ka vasakpoolne õmblus hakkab hargnema. Defekti ilmnemise tõttu pöördus hageja . a kaupluse poole suulise pretensiooniga ja . a kirjaliku pretensiooniga. Kaupluse juhataja keeldus pretensiooni rahuldamisest ja määras ekspertiisi, mille teostas OÜ. . a edastas kostja hagejale ekspertiisiakti, mille kohaselt tootel tootmisvigu ei tuvastatud ning defektide põhjuseks oli toote vale suurus. Ekspertiisiotsusele tuginedes keeldus kostja hagejale ostusumma tagastamisest ning pakkus hagejale lahendusena pluusi parandamist. Kuna hageja ei olnud selle ettepanekuga nõus, tellis müüja uue ekspertiisi NK . Ekspertiisi teostanud JR asus oma . a koostatud aktis nr seisukohale, et defektid pluusil on tekkinud venitustoime tagajärjel toote ekspluatatsiooni käigus ning muuhulgas on defekte põhjustanud ka ebaõigesti valitud toote suurus. Tarbijakaebuste komisjon oma . a otsuses nr asus seisukohale, et tarbija kaebus kuulub rahuldamisele ning soovitas kauplejal hüvitada makstud ostusumma täies ulatuses. OÜ otsusele ei reageerinud ja hagejale toote ostuhinda ei hüvitanud. Kohtule . a esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt taganes hageja lepingust . a suuliselt pretensiooni esitades kui ka . a kirjaliku pretensiooni esitamisega. Mittevaraline kahju seisneb tervisehäirete ägenemises, üleelamistes ning ebamugavuses, mis oli seotud vajadusega pöörduda oma õiguste kaitseks müüja ja poole. Kostja on hagejat solvanud, alandanud hageja eneseväärikust. Moraalse kahju hindamisel on hageja aluseks võtnud perioodi kuni . a, mil hageja ei saanud kostüümi kanda (2 100 krooni x 6 kuud = 12 600 krooni), samuti müügilepingust taganemisega seotud täiendavatest kulutustest (telefonikõned, sõidu- ja ajakulu). Hageja leiab, et kostja on ebakvaliteetse kauba müümisega tekitanud hagejale varalise kahju 2 100 krooni ning moraalse kahju 12 600 krooni. Kostja vastus Kohtule . a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on nii defektiga kauba tagastamise aktis kui ka Tarbijakaitseametile esitatud avalduses . a hageja soov raha tagastamine ja mitte kauba asendamine. Vastuse kohaselt on väär hageja väide, et kostja ei rahuldanud hageja avaldust ja hagejale teadmata tellis ekspertiis OÜ-st. Hageja kinnitab esitatud avalduses a: ma täitsin pretensiooni blanketi ja kostüüm võeti ekspertiisiks. Kuna ekspertiisiaktist selgus, et tegemist ei ole tootmisdefektiga, tegi kostja heatahteavaldusena ettepaneku pluusi parandamiseks. OÜ ekspertiisiakt-konsultatsioon . a oli aluseks hagejale raha tagastamata jätmiseks. Hageja ei ole kostjale esitanud lepingust taganemise avaldust. Kostja on hageja pretensiooni suhtunud mõistvalt. Kohtuistung Kohtuistungil . a jääb hageja esitatud nõuete juurde. Hageja leiab, et kaubal on tootedefekt. Pluus hakkas hargnema pärast esimest kandmist. Parandamine pole võimalik, kuna pluus läheks kitsamaks. Müüja vastutab ka siis kui on tegemist varjatud defektiga. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus pole põhjendatud. Müüdud kaubal puudub tootmisdefekt. OÜ on spetsialiseerunud jalatsitele, mitte riietele. Hageja ei ole lepingust taganenud. Tunnistaja HR ütluste kohaselt oli ta esialgu seisukohal, et pluusi suurus ei sobinud tarbijale. Tarbijakaitsekomisjonis selgus, et number sobib. Tarbijakaitse komisjon tegi otsuse selle põhjal,

et ka kõrvalõmblus hakkas hargnema. Tunnistaja leidis, et õige lahendus oleks pluusi parandamine. Tunnistaja JR ütluste kohaselt on lubatud voodriga tootel õmblust mitte overlokiga töödelda. Tunnistaja on seisukohal, et toodet on venitatud ja füüsiliselt mõjutatud. Tegemist on siidiga, kui venitada võib selle ka katki tõmmata. Vaidlusalune õmblus on laiali tõmmatud, tehnoloogia rikkumist antud juhul ei ole, tootmisdefekti ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ning kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ostis . a kostjale kuuluvast kauplusest asukohaga naiste kostüümi (pluus ja seelik) hinnaga 2 100 krooni. Esimesel kandmisel hargnes pluusi parempoolne õmblus. Hageja pöördus . a kostja poole suulise pretensiooniga ja . a kirjaliku pretensiooniga, milles hageja palus endale tagastada ostuhind 2 100 krooni. . a sai hageja kostjalt OÜ ekspertiisiakti, ekspertiis ei tuvastanud tootel tootmisvigu. Kostja keeldus hagejale raha tagastamisest ja tegi ettepaneku pluus parandada (tl 21). . a pöördus hageja tarbijakaitseameti poole (tl 23). Tarbijakaebuste komisjon oma . a otsuses nr asus seisukohale, et tarbija kaebus kuulub rahuldamisele ning soovitas kauplejal tarbijapoolse lepingust taganemise puhul hüvitada makstud ostusumma täies ulatuses (tl 8-9). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on müügilepingust taganenud. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seadus lepingust taganemisavaldusele kohustuslikku vorminõuet ei kehtesta. Hageja väitel taganes ta lepingust . a kostja poole suulise pretensiooniga pöördudes ning . a, koostati defektiga kauba tagastamise akt. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja müügilepingust taganenud. Kohus nõustub kostja vastuväitega. VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Hageja soov oli defektiga kauba tagastamise akti kohaselt ostuhinna 2 100 krooni tagastamine. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei ole kostjale pluusi tagastanud. Hageja väitel on see tingitud kostja käitumisest, kostja tagastas pluusi hagejale. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu, ei takistanud hagejal taganemisavalduse tegemist. Sellise võimaluse annab hagejale ka VÕS § 229 lg 1, kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Tal on õigus asja väljaandmisest keelduda, kuni müüja hüvitab asja säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused. Hagiavalduse kohaselt on kostja müünud hagejale ebakvaliteetset kaupa. Kostja vastuväite kohaselt kaubal puudub tootmisdefekt. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama

lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kohtule esitatud OÜ . a ekspertiisiakti, kohaselt tootel tootmisvigu ei tuvastatud (tl 22). Kuna hageja ei olnud pluusi parandamise ettepanekuga nõus, tellis kostja uue ekspertiisi NK . Ekspertiisi teostanud JR asus oma . a koostatud aktis nr seisukohale, et defektid pluusil on tekkinud venitustoime tagajärjel toote ekspluatatsiooni käigus ning muuhulgas on defekte põhjustanud ka ebaõigesti valitud toote suurus (tl 26-28). VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Sama seaduse § 217 lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kohus on seisukohal, et hagejale . a müüdud kaup vastas lepingutingimustele. Kohtus tunnistajana üle kuulatud OÜ tegevjuhi HR ütluste kohaselt on tegemist hästi õhukesest materjalist tootega. Õmblused võivad sellisel tootel olla overlokkimata, kuid tunnistaja oleks teinud overlokitud õmbluse, kasutanud liimiriiet. Kohtu arvates tuleb lähtuda tunnistaja J R ütlusest, mille kohaselt ei tehta õhukesele siidist tootele üleliigset õmblust, kuna üleliigne õmblus segab ja kangas ei istu hästi (tl 69). Tunnistaja HR ütluste kohaselt lähtus oma otsust tehes asjaolust, et tõmmates hakkas ka vasakpoolne pluusiõmblus hargnema (tl 67). Kohtu arvates tuleb lähtuda tunnistaja JR ütlustest, mille kohaselt pole põhjust antud toote kvaliteedile hinnangu andmisel lähtuda sellest, kuidas reageerib õmblus kui teda laiali tõmmata. Tegemist on siidkangaga, mille puhul õmblused hargnevatki kui väga tugevasti tõmmata (tl 69). Tunnistaja ütluste kohaselt on tootmistehnoloogiast kinni peetud ja tootmisdefekti pole (tl 70). VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ning lg 2 järgi tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse pluusi parempoolne õmblus hargnes ekspluatatsiooni käigus füüsilise mõjutamise tulemusena. Kostjal ei tekkinud kohustust asja parandada, kuigi kostja seda hagejale pakkus. Kohtul puudub alus rahuldada hageja nõue kostja vastu 2 100 krooni varalise kahju hüvitamiseks. Tarbijakaitseseaduse § 3 p 5 alusel tarbijal on õigus nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on taotlenud mittevaralise kahju 12 600 krooni hüvitamist. Hageja väitel seisneb mittevaraline kahju tervisehäirete ägenemises, üleelamistes ning ebamugavuses, mis on seotud vajadusega pöörduda oma õiguste kaitseks müüja ja Tarbijakaitseameti poole. Kostja on hagejat solvanud, alandanud hageja eneseväärikust. Kahju hindamisel on hageja aluseks võtnud perioodi mai kuni . a, mil hageja ei saanud kostüümi kanda (2 100 krooni x 6 kuud = 12 600 krooni), samuti müügilepingust taganemisega seotud täiendavatest kulutustest (telefonikõned, sõidu- ja ajakulu).

Kohtu arvates ei ole hagejal tekkinud mittevaralist kahju, mille eest kohus peaks hagejale rahalise hüvituse välja mõistma. Hageja ei ole kohtumenetluses avaldanud, millised tervisehäired tal on ning millised nendest on ägenenud. Hageja ei ole ka avaldanud, milles seisnes solvamine või alandus. Arutelu paraja suurusnumbri üle ei saa pidada alanduseks, samuti ei saa pidada kulutusi telefonikõnedele ning sõiduvahendile mittevaraliseks kahjuks. Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 735 krooni. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 60.30 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.