KÜ Kaare 29 hagi N. A. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
07. veebruar 2017
Hagihind
2841, 50 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: KÜ Kaare 29 (RK 80170259, asukoht Kaare 2724, Jõhvi) Hageja lepinguline esindaja: Paul Paas (e-post [email protected] ) Kostja: N. A. (IK xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Kaare 29 hagi.
2.Välja mõista kostjalt, N. A. ́lt KÜ Kaare 29 kasuks majandamiskulude võlgnevus 1746, 83 eurot perioodi 01.09.2013 - 23.08.2016 eest.
3.Välja mõista N. A. ́lt KÜ Kaare 29 kasuks seisuga 23.10.2016 sisse nõutavaks muutunud viivis 648, 36 eurot ja edaspidi viivis 0,07% päevas põhivõlgnevuselt (1746,83 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista N. A. ́lt KÜ Kaare 29 kasuks menetluskulud 1024,59 eurot, sh. riigilõiv 275 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 77, 59 eurot ja lepingulise esindaja kulu 672 eurot.
2-15-11187
6.Välja mõista N. A. ́lt KÜ Kaare 29 kasuks viivis menetluskuludelt (1024,59 eurot) alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx omanik. Kostja sai korteri ainuomanikuks pärimise teel, kui võttis vastu Elvira A. pärandi. Hageja teostab alates 14.06.2002 elumajas Kaare 29 Jõhvi haldamist ja majandamist. Kostja korteri suuruseks on 38,0 m2. Korteriühistu 29.04.2014 üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 0, 50 eurot korteri ruutmeetrilt. Tulenevalt KOS, KÜS ja korteriühistu põhikirja p-st 3.2.1., 3.2.7.-3.2.8. on kostjal kohustus tasuda igakuiselt majandamiskulude eest. Hageja on esitanud kostjale arved, kus on kululiikidena välja toodud teenused, mida kostja on tarbinud. Korteriühistus Kaare 29 on kehtestatud majandamiskulude jaotamisel pindalapõhine regulatsioon.
2.Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud summasid eelneva võlgnevuse katteks põhikirja p 5.5 ja VÕS § 88 lg 8 järgi. Hageja ei nõustu kosja vastuväidetega viivise vähendamise osas. Hageja tugineb KÜS §-le 5 lg 1 ja 151 lg 1, KOS §-le 13 ja palub kostjalt välja mõista seisuga 23.08.2016 põhivõla 1746, 83 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise seaduses sätestatud määras 648, 36 eurot ning edaspidi viivise 0, 07% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja tunnistab et tal on võlgnevus hageja ees, kuid ei ole nõus võlgnevuse suuruse ja viivise nõudega. Hageja nõuab võlgnevust perioodi 01.07.2012-25.07.2015 eest summas 1139, 49 eurot. Põhivõlgnevus on valesti arvestatud. Kostja on maksnud ainult põhivõlga märkides seda makse tegemisel, kuna ei tunnista viivise nõuet hageja nõutud ulatuses. Hageja ei saa nõuda viivist seadusega ettenähtust 0, 07 % suuremas ulatuses. Seetõttu on viivise arvestus vale. Jätta viivise nõue rahuldamata, kuna see on liiga koormav. Vähendada sisse nõutavaks muutunud viivist mõistliku summani. Kostja maksab võla esimesel võimalusel. Menetluskulud jätta hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagihinda 2841, 50 eurot, kus hageja põhinõue on 1746, 83 eurot ja viivise nõuet, on hagi hinnaks 2841, 50 eurot ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi on tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.
2-15-11187 Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteromandi asukohaga Kaare 29-78, Jõhvi ainuomanik ja korteriühistu Kaare 29 liige. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta nõus võlgnevuse suurusega põhjusel, et hagejal ei ole õigust määrata millise kohustuse katteks kostja on võlgnevuse tasunud, kuna kostja on seda ise teinud (tasunud põhivõlga ja seda maksete tegemisel märkinud). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 ja 9 ei ole kostjal (võlgnikul) õigust määrata, et tema poolt makstud raha arvestatakse kõigepealt põhivõla katteks ning kõrval kohustused võiksid jääda maksmata. Samuti ei saa võlgnik lõikes 8 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda ise teistmoodi määrata, küll aga võivad võlgnik ja võlausaldaja lõige 9 järgi teistmoodi kokku leppida. Sellist poolte vahelist kokkulepet tuvastatud ei ole. Kohus märgib, et kostja ei ole oma väite tõendamiseks, et ta on maksekorraldustes määranud, millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha üle kandis, kui tasus arveid osaliselt, ühtegi tõendit esitanud.
5.VÕS § 88 lg 8 kohaselt loetakse juhul, kui võlgnik peab rahaliselt kohustuselt tasuma ka kulutusi ja intressi, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel intressi ja kõige lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress. Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks (RKTKo 3-2-1-138-11 p 11). Järelikult oli hageja tulenevalt VÕS § 88 lgtest 8 ja 9 õigustatud määrama kohustuste täitmise selliselt, et kostja tasutud rahasummast arvestati osa viivise ja osa põhikohustuse katteks. Hageja on konkreetselt välja toonud, millise kostja poolt tasutud summa ta millise kohustuse katteks on arvestanud (tl. 185-187). Eeltoodu alusel on ekslik kostja väide, et võlgnevuse arvestus on vale. Teisi vastuväiteid põhivõlgnevusele kostja esitanud ei ole.
6.Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevust perioodist alates 01.09.201323.08.2016 summas 1746, 83 eurot. KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas.
7.Korteriühistu Kaare 29 põhikirja 3.2.7. ja 3.2.8. (I kd, tl. 75) järgi on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt majandamiskulude eest ning kulud jaotatakse vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale ja arvestite näitude alusel (vesi, gaas). Selline arvestus vastab KOS § 13 lg-s 1 toodud kulude kandmise põhimõttele ning korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-s 1 sätestatule, mille järgi toimub majanduskulude arvestus eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui põhikiri ei sätesta teisiti. Toimiku materjalides olevatelt arvetelt (I kd, tl. 41-61 ja II kd, tl. 28-39) nähtub millise kuu eest, milliseid majandamiskulusid, kui suures ulatuses hageja kostjalt nõuab ja kulude tariif. Arvetelt on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud. Hageja on välja toonud millised arved on kostja jätnud tasumata ja võlgnevuse arvestuse (II kd, tl. 21-23). Seega on võlgnevuse kujunemine arusaadav ja jälgitav ning kostjalt tuleb välja mõista 1746, 83 eurot.
2-15-11187
8.Kostja väitel ei ole hagejal õigust nõuda viivist rohkem kui seaduses sätestatud, viivise nõue tuleks jätta rahuldamata, või vähendada sisse nõutavaks muutunud viivist mõistliku summani. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist KÜS § 7 lg 4 alusel 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, mitte 0,2% päevas nagu väidab kostja. Viivise arvestuse on hageja esitanud (II kd, tl. 21-23). Kohus leiab, et kuna kostja on tasumisega viivitanud pikka aega, viivist on arvestatud seadusjärgses määras (KÜS § 7 lg 4) ja viivise nõue ei ületa põhinõuet, siis ei ole sisse nõutavaks muutunud viivis 648, 36 eurot ebamõistlikult suur ja selle vähendamiseks alust ei ole. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõla 1746, 83 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 648, 36 eurot ning edaspidi viivise põhivõlgnevuselt 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Ühe aasta viivise summaks on 446, 32 eurot. Seega on hagihind 2841, 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 1024,59 eurot, sh. riigilõiv 275 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 77, 59 eurot ja lepingulise esindaja kulu 560 eurot (lisandub käibemaks 20%), kokku 672 eurot. Õigusabiks on kulunud 7 tundi tunnitasuga 80 eurot. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr 80 eurot käibemaksuta on põhjendatud, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. Kohus leiab, arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide arvu, sisu ja mahtu, et hageja õigusabikulu, sh. õigusabile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on vastava kinnituse esitanud.
2-15-11187 TsMS § 177 lg 4 kohaselt Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.