Tsiviilasi nr 2-05-23038
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.09.2006.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-23038
Tsiviilasi
Hxxxx Kxxxx hagi Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx ja Ixx KxxxxxxxLxxxxxx vastu võlgnevuse 70000 EEK nõudes Hageja: Hxxxx Kxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
25.05.2006.a ja 25.08.2006.a
Hagi rahuldada. Välja mõista Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxxxxx ja Ixxxxlxxxxxx-Lxxxxxxxxxx solidaarselt 70000 EEK Hxxxx Kxxxx kasuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxxxxja IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord
Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: Hageja nõue ja põhjendused Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis Hxxxx Kxxxx 27.11.2003.a Exxxxx KxxxxxxxLxxxxxxxxx lepingu, mille alusel ExxxxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxxkohustus tasuma 70000 krooni hiljemalt 01.03.2004.a. Abikaasade ühisvaraks on ka nende kohustused, seetõttu esitab hageja nõude ka kostja abikaasa Ixx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx vastu. Kostjad ei ole käesoleva ajani võlga tagastanud. Hageja on kostjatele helistanud, kuid Exxxxx KxxxxxxxxLxxxxxx ei ole nõustunud hagejaga kokku saama. Hxxxx Kxxxx nõuab 70000 krooni väljamõistmist solidaarselt Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxxxx ja IxxxKxxxxxxxxLxxxxxxxxx. Kostjate vastuväited Kostja Exxxxx KxxxxxxxxLxxxxxx hagi ei tunnista. Vastuväite kohaselt ei ole kostja Hxxxx Kxxxxxx midagi võlgu võtnud, hageja esitatud võlakiri ei ole kostja kirjutatud ja on talle tundmatu. Kostja IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxx hagi ei tunnista. Vastuväite kohaselt ei ole võlakiri kirjutatud kostja abikaasa ExxxxxxKxxxxxxxxLxxxxxxx poolt. Kostja teada ei ole abikaasa kunagi võtnud võlgu HxxxxxKxxxxxx. Ametlikes dokumentides kasutavad kostjad alati täielikku nimekuju s.o KxxxxxxxxLxxxxxxx võlakirjas on nimeks aga Kxxxxxxx. Lisaks on summa kirjutatud ainult numbritega, kuigi peaks olema ka tähtedega. Kohtuistung Hageja Hxxxx Kxxxx andis vande all alljärgnevaid ütlusi: KxxxxxxxxLxxxxxxxx on hagejale kuulunud kinnistu eest kokku tasunud 180000 krooni, 70000 on tasumata. Sõlmitud leping võla kohta on seotud kinnistu müügiga. ExxxxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxxx jäi kinnistu hinnast puudu 70000 krooni ning ta ütles, et tasub summa ära märtsiks. Leping 70000 krooni tasumise kohta sõlmiti hageja elukohas Rxxxxx köögis hommikul enne notari juurde minekut. Hageja ei oska põhjendada, miks 70000 võrra suuremat summat ei märgitud kinnistu ostumüügi lepingusse. Kostja Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx võttis kohtus õigeks, et lepingul on tema allkiri. Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx andis vande all ütlusi selles, et pakkus HxxxxxKxxxx maatüki hinnaks 250000, millises summas jõudsid kokkuleppele. Kogu summa on tasutud. 120000 oli tasumata notari juures käimise päevaks, ülejäänu oli enne tasutud. 40000 tasus sularahas suvel enne lepingu sõlmimist, oli Ühispangas koos Hxxxx Kxxxxxx ja võttis summa välja ning maksis. 32000 maksmise kohta ei oska midagi öelda, sest konkreetseid summasid ei mäleta. Tunnistaja Mxxx Kxxxx, kes on HxxxxxKxxxi abikaasa, andis ütlusi selles, et IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxx ostis Hxxxx Kxxxxxt kinnistu, asju ajas Exxxxx KxxxxxxxLxxxxxx Tunnistaja ütles kinnistu hinnaks 180000 ning Erlend Kxxxxxxx-Lxxxxxx pakkus 250000, jutuajamine toimus Pxxxxxxx õues. Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx tuli tunnistajale ja Hxxxx Kxxxxxx autoga järele notari juurde minekuks. Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx tuli kl 9, pidi ülejäänud raha ka andma, ütles, et tal veel pole ja läheb paar päeva aega. Köögis tehti võlakiri. IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx vande all ütluste andmist kohtus ei taotletud.
Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 27.11.2003.a on müüja Hxxxx Kxxxx ja ostja IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxi vahel sõlmitud kinnistu müügileping, võla ülekandmise leping ja hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping (tl 65-76). Mxxx Kxxx kui müüja abikaasa ja Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx, kui ostja abikaasa on andnud nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Lepingu p 3.3.1 kohaselt müüb Hxxxx Kxxxx Ixx KxxxxxxxxLxxxxxxxle Kooli maaüksuse hinnaga 120000 krooni, milline summa on müüjale tasumata ja tasutakse hiljemalt 29.11.2003.a. Kohus tuvastas, et kinnistu müüja tahe oli suunatud kinnistu müügile 250000 krooniga. Kokkulepet hinnas tõendavad hageja, tunnistaja ning kostja Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx ütlused selles, et Kxxxxx nimetasid kinnistu hinnaks 180000 krooni ning Exxxxx KxxxxxxxLxxxxxxxpakkus 250000 krooni, millises summas jõuti kokkuleppele. Exxxxx xxxxxxxLxxxxxx kinnitab hagejale 250000 tasumist. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et kinnistu ostja IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxx oleks olnud teadlik Exxxxx KxxxxxxxxLxxxxxxi vahelisest kokkuleppest ja müüja tahtest müüa kinnistu 250000 krooniga. Hageja ja tunnistaja ütlustest ilmnevalt ajas müügiga seotud asju Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx. Notari juures vormistati leping kinnistu maksumuse 120000 krooni kohta. xxx Kxxxxxxxxxxxxxxxxon andnud seletuse 120000 krooni tasumise kohta, mis oli tema teada kinnistu hinnaks. IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx kontoväljavõttest nähtub, et 17.11.2003.a on ta Hxxxx Kxxxxxx andnud laenu 2000 krooni. Hxxxx Kxxxx seletusest ilmnevalt ta nimetatud laenu ei tagastanud ning see oli osaline tasumine kinnistu eest. Konto väljavõttest nähtub, et 01.12.2003.a on IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxx Hxxxx Kxxxxxx tasunud 10000 krooni, 03.12.2003.a 10000 krooni, 15.12.2003.a 90000 krooni, 15.02.2004.a 1500 krooni (tl 55-57), seega kokku 113500 krooni, Hxxxx Kxxxx seletusest ilmnevalt tasus IxxxxlxxxxxxxLxxxxxxxtalle sularahas 10000 krooni ning Erlend Kleimann-Leimann kandis üle 20000 ja andis sularahas 38000 krooni. Nimetatud summad moodustavad kokku 179500 krooni, Hxxxx Kxxxx kinnitab, et kokku on kostjatelt saanud 500 krooni rohkem s.o 180000 krooni. Kostjad kinnitavad kõigi eelnimetatud maksete tegemist kinnistu eest tasumiseks ning kohus hindab nende maksete tegemise tõendatuks. IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxx on andnud seletuse selles, et tema lepingu 70000 krooni võlgnemise kohta sõlmimisest ei teadnud ning sai sellest esimest korda teada kohtust saadetud hagiavaldusest koos lisadega. Hageja on kinnitanud, et ei tea, kas Ivi Kleimann-Leimann oli võlalepingust teadlik, tema IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx käest võlga pole küsinud, aga abikaasa Mxxx Kxxxx küsis. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, kas IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxx oli lepingu 70000 krooni võlgnemise kohta sõlmimisest teadlik, ei oma õiguslikku tähendust. PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PkS § 20 lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel, PkS § 20 lg 2 järgi vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Käesoleval juhul on kinnistu ostnud IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxxja lepingu kinnistu ostuhinnast puuduoleva summa tasumise kohta on sõlminud Exxxxx KxxxxxxxLxxxxxx. Asjaolu, et IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx oli kinnistu ostjaks tõendab, et Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx poolt võetud kohustus puuduoleva summa tasumise kohustuse kohta on võetud perekonna huvides. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud varalahusust. Seega on ExxxxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx rahaline kohustus Hxxxx Kxxxx ees ExxxxxxxxxxxxxxLxxxxxxx ja Ixx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx ühine varaline kohustus ning nõue on õigesti esitatud mõlema kostja vastu.
Kostjad ei ole tõendanud, et oleks hagejale tasunud 250000 krooni. Kohus hindab mitteusaldusväärseks ExxxxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx ütlused selles, et hagejale on tasutud 250000 krooni. Kostja ütlused on mitteusaldusväärsed alljärgneval põhjusel: kostja on kinnitanud vande ütlusi andes ja andnud ka seletuse selles, et notari juures lepingu sõlmimise päevaks 27.11.2003.a oli 250000 kroonist tasumata 120000 krooni, milline summa märgiti ka lepingusse, ülejäänud summa s.o 130000 krooni oli eelnevalt tasutud. Hxxxx Kxxxx kinnitab, et enne ostu-müügilepingu sõlmimist tasus Exxxxx KxxxxxxxxLxxxxxx 12.08.2003.a talle 20000 krooni ja 18.08.2003.a 38000 krooni s.o 72000 krooni vähem, kui väidab Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx. Kohus asub seisukohale, et kui Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx oleks sularahas tasunud tema poolt väidetud summa, ei oleks ta olnud nõus 27.11.2003.a sõlmima lepingut tema poolt samas suurusjärgus summa s.o 70000 krooni võlgnemise kohta, lepingu kohaselt Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx kohustub tasuma Hxxxx Kxxxxxx 70000 EEK 01.märtsiks 2004.a (tl 19) Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx nimekujuks on märgitud Exxxxx Kxxxxxxx. Asjaolu, et lepingupooleks on Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx kinnitab ExxxxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx allkiri ning isikukood lepingul. Mingit õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, et lepingu tekst ei ole kirjutatud Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx poolt. Kohtu veendumust, et kostja Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx ütlused kogu summa tasumise kohta ei ole õiged, kinnitab ka asjaolu, et Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx andis vande all ütlusi selles, et pärast 27.11.2003.a ei ole ta Hxxxx Kxxxxxxxsularahas enam midagi maksnud. Leping 70000 krooni tasumise kohta on sõlmitud 27.11.2003.a ning seega kostja ütlustest nähtuvalt ta peale lepingu sõlmimise kuupäeva ei ole hagejale sularahas midagi maksnud. Kostja seletused raha kogu ulatuses tasumise kohta käsitlevad aega enne ostu-müügilepingu ja lepingu 70000 krooni võlgnemise kohta sõlmimist 27.11.2003.a. Kostja nimetatud ütlusega on tõendatud, et 70000 krooni hagejale on tasumata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma ... (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma ... ning lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma ... võlgnetakse laenuna. Käesoleval juhul on laenuna vormistatud tasumata ostu-müügi summa. Kinnistu ostjaks oli IxxxKxxxxxxxLxxxxxx, ostuga seotud asju Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx, kes on andnud ka nõusoleku ostumüügilepingu sõlmimiseks. Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx nimel sõlmiti ostu-müügiga seotud leping võlgnevuse kohta. Tõendatud ei ole võlgnetava summa tasumine ning hageja nõue tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta kostjate kanda, mille kohta teeb kohus eraldi määruse. Kohus tsiviilasja lahendamisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.