2-05-22787
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. september 2006. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-22787
Tsiviilasi
xxx hagi xxx OÜ vastu lepingu täitmise kohustamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks • Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • esindaja vandeadvokaat Allan Ratso • Kostja xxx OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) • esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup 29. august 2006. a
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
esitas xxx xxx OÜ vastu hagi, milles palus :
kostja poole avaldusega pöördunud. 18.10.2005 vastas Fortum Elekter AS hagejale, et ehitustöödega on alustatud, aga neid ei ole Fortum Elekter AS-ile üle antud. Seega polnud hagejal 22.12.2004 lepingus ette nähtud elektrit ning liitumine Fortum Elekter AS-iga oli võimatu. Kostja 23.02.2006 teatise kohaselt on Fortum Elekter AS-iga võimalik liitumislepingut sõlmida alates 01.03.2006. Hageja saatis kostjale 07.01.2005, 29.04.2005 ja 22.05.2005 leppetrahvi nõuded. Esimesele kirjale kostja ei vastanud, teistele nõuetele vastas kostja, et kõik on korrektselt ja ennetähtaegselt valmis. Kuna maaüksus asub sooalal, ei ole hageja asunud ehitama enne, kui on olemas teed, elekter, vesi ja kanalisatsioon. Hageja on kandnud rohkem kahju kui 50 000 kr, kuna ehitushinnad on tõusnud.
xxx OÜ vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei oma 31.05.2004 lepingu tingimused ja selle täitmine tähendust. Kõik kohustused tulenevad 29.11.2004 lepingust. Lepingust tulenevalt olid kostjal 2 liiki kohustused: kohustus rajada kommunikatsioonid kuni hagejale võõrandatava kinnistu piirini hiljemalt 22.12.2004 ja sõlmida hagejaga liitumislepingud veevarustuse trasside ja kanalisatsiooniga liitumiseks hiljemalt 22.01.2005. Kostja on oma kohustused täitnud.
mahutavusega kogumismahuti puudumist ei saa käsitleda Lepingu punktides 5.5 sätestatud kohustuste rikkumisena. Kostja on taganud hagejale elektrivõimsuse tarbimise. 21.06.2004 sõlmisid kostja ja Fortum Elekter AS liitumis- ja võrgulepingu maaüksusel paikneva elektripaigaldise ühendamiseks Fortum Elekter AS elektrivõrku. 05.07.2004 teatise kohaselt võeti elektripaigaldis vastu ja 12.07.2004 sõlmiti elektrienergia müügileping elamute ehitusaegse ajutise elektrivarustuse tagamiseks. Seega oli 12.07.2004 Veehoidla I maaüksusel välja ehitatud liitumisühendus ja oli loodud tehnoloogiline valmisolek hageja elektrienergiaga varustamiseks. Hageja ei ole liitumistaotlusega kostja poole pöördunud. Kommunikatsioonidega liitumine eeldab liituja poolset kommunikatsioonide valdaja poole pöördumist ning liitumiseks tehniliste tingimuste taotlemist. Hageja oleks pidanud esitama kostjale ehitise eskiisprojekti, mille alusel kostja oleks väljastanud tehnilised tingimused liitumiste teostamiseks. Hageja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole alust nõuda leppetrahvi tasumist. Hageja poolt nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust kostja poolt ning lepingu poole õigustatud huvi. Kostja palub leppetrahvi vähendada. Hageja ei ole faktilist kahju kandnud, kuna ta ei ole ehitustegevust alustanud. Mõistlikuks leppetrahvi suuruseks oleks kõige rohkem 5000 krooni. Kuna leppetrahv ei ole rahaline kohustus VÕS § 113 lg 1 tähendus, ei saa selle tasumata jätmine tuua kaasa kohustust viivisintressi tasumiseks. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et kostja peaks taotlema kasutusload. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on hageja vastavasisulise nõude esitanud. Lisaks ei ole hageja oma nõuet vormistanud hagiavalduse täiendusena ja seega ei ole hageja täiendava nõude menetlemine võimalik.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima, kust tulenevad kostja kohustused, kas kostja tagas hagejale 22.12.2004 kinnistu varustamise elektriga, veega, kanalisatsiooniga ja ehitas ka killustikukattega juurdepääsutee. Kuna hageja on esitanud lepingu täitmise nõude (v.a arvatud elektri osas), analüüsib kohus, kas praeguseks on kostja liitumised taganud. Lõpuks tuleb võtta seisukoht, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 50 000 kr. Pooled on sõlminud 31.05.2004 kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, millega kostja müüs hagejale xxx külas asuva kinnistu xxx (tl 11-18). 29.11.2004 sõlmisid pooled kinnistu asjaõigusliku müügilepingu, millega muutsid 31.05.2004 lepingu p 5.4 ja 5.5 ja lisasid p 5.7. Pooled ei ole hilisemas lepingus sätestanud, et varasem, 31.05.2004 leping ei kehti. Seega tulenevad kostja kohustused 31.05.2004 müügilepingust koos 29.11.2004 tehtud muudatustega. Lepingu p 5.4 kohaselt kohustus müüja tagama liitumised veevarustuse trassidega ja kanalisatsiooniga lepingu esemeks oleva kinnistu piiril hiljemalt 22.12.2004. Vastavad lepingud oli müüja kohustatud sõlmima ostjaga hiljemalt 22.01.2005. Lepingu p 5.5 kohustus müüja tagama hiljemalt 22.12.2004 lepingu eseme varustamise krundi piirini kommunikatsioonidega (elektrivõimsus kuni 25A, vesi, kanalisatsiooni drenaaž ja killustikukattega juurdepääsuteed). Nimetatud kohustuste täitmata jätmisel oli müüja lepingu p 5.7 järgi kohustatud tasuma ostjale leppetrahvi 50 000 kr. Poolte vahel sõlmitud leping oli suunatud kinnistu müügile ja seega kohalduvad müügilepingu sätted. Samas on lepingus reguleeritud ka kostja kohustus ehitada välja kommunikatsioonid, s.t tagada hagejale nendega liitumine. Kohus leiab, et kuigi summaliselt on kommunikatsioonidega liitumise hind kinnistu hinnast oluliselt väiksem, seisneb suurem osa kostja kohustusest kommunikatsioonide väljaehitamises. Kuna tegemist on elamumaaga, on kommunikatsioonide olemasolu ka väga oluline. Seega tuleb kommunikatsioonide väljaehitamisele rakendada töövõtulepingut reguleerivaid sätteid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik töövõtulepinguga (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Liitumine elektriga Lepingu p 5.5 järgi kohustus müüja tagama hiljemalt 22.12.2004 lepingu eseme varustamise krundi piirini elektrivõimsusega kuni 25A. Elektrienergia ostmiseks liitumislepingu oli ostja kohustatud sõlmima Fortum Elekter AS-iga. Kohtule on esitatud järgmised elektriga liitumist puudutavad tõendid:
oleks sõlmitud ajutine või tähtajatu elektrienergia müügileping. Samas ei piisa sellest, et hagejal oli põhimõtteliselt võimalik elektrit kasutada. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta rajas lepingus kokku lepitud ajaks 22.12.2004 elektriliini ning sai sellele ka kasutusloa, ei täitnud kostja lepingut tähtaegselt. Lepingu täitmise nõuet ei ole hageja elektri osas esitanud. Lisaks eelpool analüüsitud tõenditele on kohtule esitatud tõendeid, mis ei tõenda kostja poolt lepingu täitmist või mittetäitmist. Kostja 23.02.2006 kiri hagejale (tl 132) ei tõenda, et enne 01.03.2006 ei saanud hageja Fortum Elekter AS-iga elektrienergia müügilepingut sõlmida. Kostja esitatud Veehoidla I MÜ plaan, kust nähtub alajaama asukoht ning milliste kruntide omanikega on elektrienergia tarbimise leping sõlmitud (tl 138) ei tõenda samas, et hagejal oli lepingu sõlmimise võimalus. Kostja esitatud Stella ja Konstantin Kulevi (tl 201-202) ning Margus Kirkmaga (tl 203204) sõlmitud lepingud Fortum Elekter AS-iga ja tunnistaja xxx seletused (II kd, tl 16) ei tõenda hagejal elektritarbimise võimalikkust või võimatust. Tegemist on küll sama maaüksuse, kuid teiste kruntidega. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et hageja ei olnud 22.12.2004 elektriga liitumiseks avaldust esitanud (II kd, tl 21). Killustikukattega juurdepääsutee ehitamine Lepingu p 5.5 kohaselt kohustus müüja rajama hiljemalt 22.12.2004 krundi piirini killustikukattega juurdepääsuteed. Kohtule esitatud vallavalitsuse 15.06.2006 teatise ja ehitusloa kohaselt väljastati vaidlusaluse tee ehitusluba 27.12.2004 (tl 154, 171). Ebaõige on kostja esindaja seletus, et ehitusloa puudumine teede ehitamise ajaks ei ole oluline, peaasi, et tee oli valmis lepingus kokku lepitud ajaks. Tee on EhS § 2 lg 3 kohaselt rajatis ning selle ehitamiseks on EhS § 12 lg 2 kohaselt vaja ehitusluba. Hagejal on õigus eeldada, et kostja poolt rajatud kommunikatsioonid oleks rajatud õiguslikul alusel, s.t tee olemasolu on kindel ka tulevikus. Kuna teele väljastati ehitusluba alles 27.12.2004, ei saanud 22.12.2004 teed õiguslikul alusel ehitada. Kostja ei täitnud lepingut tähtaegselt. xxx Vallavalitsuse 09.09.2005 kirja kohaselt ei ole vallavalitsuse ehitusamet saanud kostjalt ehitise kasutusloa taotlust maaüksusel paiknevate rajatiste kohta (tl 43). Vallavalitsuse 06.06.2006 kirja kohaselt ei ole teid projekti kohaselt välja ehitatud (tl 130-131). Erinevalt elektriliinide osas võetud seisukohast leiab kohus, et lepingust ei saanud tuleneda kostjale teede kasutusloa taotlemise kohustus lepingus näidatud tähtajaks. Veehoidla teede tööprojekti kohaselt ehitatakse vaidlusalune tee 2 etapis: 1. järjekorras killustikaluse alumine kiht ning 2. järjekorras ülemine kiht ja asfaltkate (tl 178). Kostja ei saanud taotleda kasutusluba pärast 1. etapi lõpetamist. Kasutusloa saab vormistada alles pärast asfaltkatte paigaldamist, teepeenarde kindlustamist, haljastamist ja liiklusmärkide paigaldamist. Kuna pooled ei ole lepingus kokku leppinud asfaltkatte paigaldamist, ei tulene lepingust ka kostja kohustus ehitada projektijärgne tee lõpuni valmis 22.12.2004. Samas ei tähenda see, et kostjal ei oleks üldse teele kasutusloa taotlemise kohustust. Kuna kostjal ei ole lepingust tulenevat kohustus taotleda kasutusluba 22.12.2004, hindab kohus lepingu täitmise nõuet lahendades, kas kostja praeguseks rajatud tee vastab hagejaga kokku lepitud killustikukattega teele. Kostja on esitanud 20.12.2004 ülevaatuse akti, milles ehitusinsener-ekspert Elmet Ein asub seisukohale, et 20.12.2004 on killustikkate sõidetav kogu tee ulatuses (tl 70, 120-125). Kohus leiab, et tegemist ei ole TsMS § 294 kohaselt määratud ekspertiisiga ja seega ei ole see ka eksperdi arvamus. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et Elmet Ein oleks teede ehituse alal eriteadmistega isik. Kohus hindab ülevaatuse akti koos teiste dokumentaalsete tõenditega. Ülevaatuse aktist nähtub, et 20.12.2004 oli tee sõidetav. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka hageja, kes seletas, et 2005. a algul oli tee külmunud ja sellel oli võimalik sõita.
Kohus leiab, et asjaolu, et tee oli sõidetav, ei tähenda, et see vastaks ka killustikukattega teele esitatavatele nõuetele. Kuna lepingus ei ole täpsustatud, millistele nõuetele tee peab vastama, tuleb aluseks võtta Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusega nr 132 kinnitatud teehoiutööde tehnoloogianõuded (edaspidi Nõuded). Nimetatud määrus kohaldub avalikult kasutatava tee teehoiutööl. Vaidlusalune tee on praegu eratee, kuid antakse tulevikus üle vallale avalikuks teeks. Lisaks sellele on need ainukesed tehnoloogianõuded, mida tee rajamisel aluseks võtta. Killustikusegust ehitatakse kruusatee katteid. Nõuete § 43 kohaselt peab kruusatee pealiskihi paksus peab olema vähemalt 12 cm. Teede tööprojektis on paekillustikust aluse kõrguseks ette nähtud 20 cm. AS Teede Tehnokeskuse 10.02.2005 kirja kohaselt oli Veehoidla I maaüksusele viival teel jämedast killustikust õhuke kiht (umbes 50-60 mm) ning kohe selle all ehituspraht/purustatud ehitusjäätmed (tl 140-141). Kohus leiab, et tee koostis on nimetatud kirjaga tõendatud hoolimata sellest, et vastus järelepärimisele on antud Mari-Liis Lippule. Vastuses räägitakse Veehoidla I MÜ-le viivast teest, kus asub ka hagejale kuuluv kinnistu ning vastuse sisu ei saa sõltuda sellest, millise kinnistu omanik on järelepärimise teinud või mis eesmärgil nimetatud järelepärimine tehti. Seega on tõendatud, et 10.02.2005 ei vastanud tee hagejaga kokku lepitule, rajatud killustikukate ei olnud piisava paksusega. Praeguseks on kostja poolte seletuste kohaselt asunud teostama teede ehitamise teist etappi. Kuna asfaltkattega tee on kvaliteetsem killustikukattega teest, on leping nõuetekohaselt täidetud ka asfalttee rajamisel ja sellele kasutusloa saamisel. Tegemist ei ole sel juhul lepingutingimustele mittevastava tööga. Kostja ei ole kasutusloa olemasolu tõendanud. Hageja viide EhS § 4 sätestatud 2-aastasele garantiile ei ole asjakohane. Kuigi seadusest tulenevalt on kostjal kohustus anda teele 2 aastane garantii, ei ole hageja esitanud tee parandamise ja hooldamise nõuet, vaid nõuab lepingu täitmist. Lepingus ei ole kostjale tee hooldamise kohustust ette nähtud. Liitumine vee ja kanalisatsiooniga Lepingu p 5.4 kohaselt kohustub müüja tagama liitumised veevarustuse trassidega ja kanalisatsiooniga lepingu esemeks oleva kinnistu piiril hiljemalt 22.12.2004. Vastavad lepingud on müüja kohustatud sõlmima ostjaga hiljemalt 22.01.20005. Lepingu p 5.5 kohaselt kohustus müüja tagama hiljemalt 22.12.2004 lepingu eseme varustamise krundi piirini vee ja kanalisatsiooni drenaažiga. Sarnaselt elektriliinidele tuleneb ehitusseadusest ka kostja kohustus kanalisatsiooni ja veetrasside rajamisel taotleda esmalt ehitusluba ning seejärel kasutusluba. Kostja ehitab välja kogu piirkonna trassid ning need rajatised ei ole EhS § 15 lg 1 p 2; 32 lg 2 kohaselt kasutuloa taotlemise kohustusest vabastatud. Kohus leiab, et lepingujärgne kohustus on täidetud, kui kostja on saanud vee ja kanalisatsiooni rajatistele kasutusloa. Hageja käitub kohtu hinnangul mõistlikult, oodates ära kostja poolt kasutuslubade saamise ning asudes alles seejärel omale elamut rajama. On võimalik, et kostjale ei väljastatagi näiteks kanalisatsioonitrassidele kasutusluba. Hageja satuks raskesse olukorda, kui kasutusloa väljastamisest keeldumine otsustatakse ajal, kui hageja elab Viirpuu tee 6 asuval kinnistul, ning ei tohi kanalisatsiooni kasutada. Hageja poolt kanalisatsiooni tarbimine ei olnud tagatud ka olukorras, kui terve maaüksuse jaoks oli rajatud 2 m3 reovee mahuti ning praeguseks on rajatud kaks 10m3 mahutit. Hagejal puudub kindlus, et kostja rajaks vajaduse tekkides suuremad mahutid. Hageja lepingust tulenevad õigused on tagatud vaid kasutusloa saamisega. VÕS § 641 lg 1 p 3 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. xxx Vallavalitsuse 09.09.2005 teatega on tõendatud, et kostja ei olnud selleks ajaks esitanud kasutusloa taotlust Veehoidla I MÜ asuvate trasside kohta (tl 43). Seega ei täitnud kostja on lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt.
Kostja on praeguseks esitanud kasutusloa saamise taotluse. xxx Vesi AS, kes pidi andma kooskõlastuse kostja poolt taotletud kasutusloale, leidis 09.12.2005, et ühiskanalisatsiooni ja veevärgi rajatised tagavad põhimõtteliselt olmevee ja heitvete ärajuhtimise maa-alalt. Kuna teede halb seisukord ei taga nende rajatiste töökorras olemist, tuleks kanalisatsioonile anda kasutusluba koos teede kasutusloaga (tl 49). Vallavalitsuse 16.03.2006 kirja kohaselt ei ole kostjale väljastatud kasutusluba, kuna kostja on kohustatud välja ehitama reovee kogumismahuti 160 m3 (tl 118). Vallavalitsus teatas hagejale 04.05.2006, et nende andmetel ei ole kostja vajalikku kogumismahutit paigaldanud (tl 119). AS Viimsi Vesi tegi 05.06.2006 vallavalitsusele ettepaneku mitte väljastada kostjale kasutusluba, kuna kostja ei ole täitnud AS xxx poolt tehtud ettekirjutusi vaegtööde kohta (tl 139). Vallavalitsuse 06.06.2006 kirja kohaselt ei ole maaüksusel veevarustuse ja kanalisatsioonitööd lõpetatud. Vallavalitsus leidis, et rajatistele kasutusloa saamiseks tuleks ka teed projektikohaselt välja ehitada. Kasutusluba on võimalik väljastada ka rajatise osa kohta juhul, kui see vastab nõuetele, kuid kostja on taotlenud kasutusluba kogu rajatistele nii veevarustuse, kanalisatsiooni kui ka drenaaži osas. Rajatud ülepumpla šaht mahuga 2 m3 on reovete kogumismahutina ebapiisav. Kostja ei ole avaldanud soovi liituda tulevikus rajatava ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga (tl 130-131). Eeltoodud teatistega on tõendatud, et kostja poolt rajatud kanalisatsioon ei vasta projektile. Kohalik omavalitsus ei ole samas seadusega ette nähtud aja jooksul kasutusloa väljastamisest keelduvat otsust teinud, kuigi AS xxx tegi juba 05.06.2006 ettepaneku mitte väljastada kasutusluba. Seadus paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse anda seisukoht kasutusloa väljastamise osas 20 päeva jooksul taotluse saamisest (EhS § 33). Kohus leiab, et kostja kohustus taotleda kasutusluba tuleb lugeda täidetuks, kui ta on esitanud kasutusloa saamise taotluse, taotluse esitamisest on möödas 20 päeva ning vallavalitsus ei ole kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise otsustust teinud. Kostjale ei saa panna vastutust vallavalitsuse poolt oma kohustuse mittetähtaegse täitmise eest. Seega peab kohus lugema tõendatuks, et kostja on täitnud praeguseks enda poolse kohustuse tagada lepingu eseme varustamise krundi piirini vee ja kanalisatsiooni drenaažiga ning tagada liitumised veevarustuse trassidega ja kanalisatsiooniga. Kostja ja VKS Engineering OÜ vahel vee, kanalisatsiooni, drenaaži väljaehitamiseks 27.05.2004 sõlmitud leping (tl 75-82), tööde vastuvõtmise aktid (tl 83-84) ning tööde eest esitatud arved (tl 8586) ei tõenda, et kõik projektijärgsed rajatised on välja ehitatud. Kohus ei analüüsi hageja esitatud fotosid (tl 144-148), kuna tee ebapiisav killustikukate on tõendatud muude tõenditega ning fotodelt ei selgu, mida hageja soovib nendega tõendada kanalisatsiooni osas. Kohus ei analüüsi kostja ja xxx vahel 03.01.2005 sõlmitud veevarustuse teenuse müügilepingut, kuna veetorustiku kasutamine eeldab kasutusloa olemasolu. Müügileping reguleerib pooltevahelisi suhteid, kuid ei loo üksinda õiguslikku alust torustiku kasutamiseks. Lepingu täitmise nõue Hageja palub kohustada kostjat 1. oktoobriks 2006 täitma 29.11.2004 lepingust tulenevad kohustused ning välja ehitama xxx vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitrassid ning killustikalusega tee ja hankima kasutamiseks kasutusloa. Kohus leiab, et kasutusloa taotlemise kohustuse nõude lisamisel ei ole hageja muutnud oma nõuet. Kohus on asunud seisukohale, et kostja poolt kasutusloa taotlemise kohustus tuleneb lepingust ja hageja esitas esialgses hagis lepingu täitmise nõude. Kohus rahuldab lepingu täitmise nõude ülaltoodud motiividel osaliselt ning kohustab kostjat välja ehitama vähemalt killustikukattega tee nõuetele vastava tee ja hankima tee kasutamiseks kasutusloa. Hageja on taotlenud kohustada kostjat täitma lepingust tulenevad nõuded 1. oktoobriks 2006. a. VÕS § 646 lg 1 sätestab töövõtulepingu puhul õiguskaitsevahendina, et kui töö ei vasta
lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja on ehitamas vaidlusaluse tee teist etappi ning kumbki pool ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, millal on töö eeldatav lõpetamise aeg, mille järel tekib kostjal võimalus esitada vallavalitsusele kasutusloa väljastamise taotlus. Kohus leiab, et arvestades otsuse kuulutamise päeva 19. september ning apellatsioonkaebuste esitamiseks seaduses ette nähtud tähtaega 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest ei ole 1. oktoober mõistlik aeg teetööde lõpetamiseks. Pooled ei ole pakkunud tööde lõpetamiseks ka muud aega. Kohus kohustab kostjat lepingut täitma mõistliku aja jooksul. Kui kostja ei ehita teed ning ei taotle kasutusluba mõistliku aja jooksul, võib hageja kasutada täitemenetluse seadustiku §-st 182 tulenevat kohtuotsuse täitmise viisi. Leppetrahv Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 50 000 krooni lepingu p. 5.7 alusel. Kohus on eelpool lugenud tõendatuks, et kostja ei rajanud lepingus kokku lepitud kommunikatsioone tähtaegselt, 22.12.2004. Lepingu p 5.7 kohaselt kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt, on ta kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 50 000 krooni. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. xxx teatas kostjale 07.01.2005 kirjaga, et nõuab kostjalt leppetrahvi 50 000 kr (tl 28-31). Hageja on lisanud Eesti Posti 08.01.2005 kviitungi selle kohta, et ta on saatnud kostjale aadressil xxx kirja (tl 27). Hageja on kostjalt nõudnud leppetrahvi ka 29.04.2005 kirjaga (tl 33-34) ning on esitanud kirja saatmise kohta tähtväljastuse (tl 32). Viimasele kirjale on kostja ka vastanud. Kuna kohtul ei ole alust arvata, et hageja oleks saatnud kostjale 08.01.2005 mingi muu kirja, kus leppetrahvi nõuet ei esitatud, loeb kohus tõendatuks, et leppetrahvi nõude esitas hageja 08.01.2005, mis on mõistlik aeg pärast lepingu täitmise tähtpäeva 22.12.2004. Kostja on esitanud leppetrahvi vähendamise taotluse VÕS § 162 alusel. Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamiseks pole alust. Kostja ei täitnud tähtajaks ühtegi endale võetud kohustust ning kostja ei ole ka näidanud, et leppetrahvi vähendamise aluseks oleks tema halb majanduslik olukord. Kuna VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, ei ole asjakohased kostja viited sellele, et kuna hageja ei ole maja ehitanud, ei ole leppetrahvi täies ulatuses välja mõistmine põhjendatud. TsMS § 461 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. VÕS § 113 välistab viivise nõudmise intressilt. Leppetrahvi puhul ei ole tegemist intressiga ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 113; 94 ja TsMS § 461 lg 4 alusel välja viivise järgnevalt:
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.