OÜ Xxxx hagi aktsiaselts Xxxx vastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
13 343,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx asukoht xxxx) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar ja vandeadvokaadi abi Lise-Lotte Lääne (Advokaadibüroo SUPREMIA, asukoht Telliskivi 60, Tallinn 10412, e-post: [email protected]) Kostja: aktsiaselts Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siim Roode (MOBCS Advokaadibüroo, e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
04. aprill 2017 Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar ja vandeadvokaadi abi Lise-Lotte Lääne Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige xxxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siim Roode
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-17-1082 menetlus hageja nõude osas 2055,62 euro väljamõistmiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt aktsiaselts Xxxx välja hageja OÜ Xxxx kasuks võlgnevus summas 9157,71 eurot.
Mõista kostjalt aktsiaselts Xxxx välja hageja OÜ Xxxx kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (9157,71 eurot) alates 15.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja aktsiaselts Xxxx kanda. 5.2 Mõista kostjalt aktsiaselts Xxxx välja hageja OÜ Xxxx kasuks menetluskulud summas 3080 eurot, sealhulgas riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 2430 eurot. 5.3 Kostja aktsiaselts Xxxx poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3080 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-1082 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates käesoleva otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja OÜ Xxxx esitas 20.01.2017 Harju Maakohtule hagi aktsiaselts Xxxx vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 11 007,06 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 328,05 eurot ja edasiulatuv viivise 0,05% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
2.OÜ Xxxx ja AS Xxxx on olnud koostöö- ja lepingupartnerid juba alates 2014. aastast. Hageja on tarninud kostjale vastavalt viimase tellimustele diislikütust, mille eest kostja on tasunud vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. 2016. aasta sügisest on kostja aga jäänud viivitusse enam kui 11 000 euro tasumisega. Seejuures kostja ei eita nõuete olemasolu, kuid omapoolseid kohustusi ei täida. Eeltoodu tõttu on hageja oma õiguste kaitseks sunnitud pöörduma kohtusse. 19.01.2017 ehk hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivituses nelja (4) arve tasumisega (arved nr 940, 1007, 1044 ja 1045) põhisummas 11 007,06 eurot.
3.Arve nr 940 esitati 26.08.2016 2000 l suvise diislikütuse tarnimise eest. Arve kohaselt kuulub tasumisele 1924,08 eurot. Arve muutus sissenõutavaks 26.10.2016. Arve tasumisega viivitamisel on ette nähtud viivisintress 0,05% päevas. Kauba vastuvõtmist kostja poolt kinnitab saateleht nr 3045. Arve nr 1007 esitati 19.09.2016 4500 l suvise diislikütuse tarnimise eest. Arve kohaselt kuulub tasumisele 4248,18 eurot. Arve muutus sissenõutavaks 19.11.2016. Arve tasumisega viivitamisel on ette nähtud viivisintress 0,05% päevas. Kauba vastuvõtmist kostja poolt kinnitab saateleht nr KLV00490. Arve nr 1044 esitati 04.10.2016 3000 l suvise diislikütuse tarnimise eest. Arve kohaselt kuulub tasumisele 2900,88 eurot. Arve muutus sissenõutavaks 04.12.2016. Arve tasumisega viivitamisel on ette nähtud viivisintress 0,05% päevas. Kauba vastuvõtmist kostja poolt kinnitab saateleht nr 592/2. Arve nr 1045 esitati 04.10.2016 2000 l suvise diislikütuse tarnimise eest. Arve kohaselt kuulub tasumisele 1933,92 eurot. Arve muutus sissenõutavaks 04.12.2016. Arve tasumisega viivitamisel on ette nähtud viivisintress 0,05% päevas. Kauba vastuvõtmist kostja poolt kinnitab saateleht nr 592.
4.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees koos viivistega 11 335,11 eurot. Kostja seejuures ei eita nõude olemasolu. Vastupidi, kostja on hagejale kinnitanud kohustuse olemasolu, kuid on asunud otsima arusaamatuid vabandusi kohustuse mittetäitmise osas. Näiteks on kostja asunud väitma, et hageja on varasemalt tarninud kostjale vähem kütust ja seda olukorras, kus kostja on ise igakordselt kauba vastu võtnud, kinnitanud saatelehe allkirjastamisega kauba
2-17-1082 vastavust tellimusele ning ka saadud kauba eest korrektselt tasunud. Selliste arusaamatute väidete esitamisega üritab kostja põhjendada hagi aluseks olevate nõuete mittetäitmist. Hageja on kostja nõuetele vastanud ning selgitanud, et kostjapoolsed väited ja nõuded on pahatahtlikud. Kostja vabandused on seda kummastavamad, et kauba osas, mille kohta tehtud arvete tasumisega kostja on käesoleval hetkel viivituses, ei ole kostja esitanud ühtki etteheidet. Kostja on allkirjastanud kõigi arvete juurde kuuluvad saatelehed ehk kinnitanud oma allkirjaga vastuvõetava kütuse, sh kütuse koguse, vastavust tellimusele. Tuleb märkida, et hageja tarnib diislikütust alati läbi taadeldud lugeja ehk tarnitud kütuse kogus on kütuse üleandmisel vastavalt nõuetele mõõdetud.
5.Kostjapoolne kohustuste mittetäitmine võib olla tingitud kostja halvenenud majanduslikust olukorrast. Nimelt nähtub kostja eelmise majandusaasta (01.04.2015–31.03.2016) kohta esitatud aruandest, et kostja tegevus on muutunud kahjumlikuks. Viimase majandusaasta kahjum oli ligi 90 000 eurot, kuigi veel üle-eelmine majandusaasta lõpetati kasumiga. Samuti nähtub aruandest, et raha osakaal kostja käibevaras on väga oluliselt vähenenud – 31.03.2016. a seisuga oli kostjal raha vaid 55 556 eurot. Lisaks on Julianus Inkasso OÜ 17.01.2017 Äripäevas avaldanud, et kostja on lisatud www.taust.ee portaalis võlgnike nimekirja. Eeltoodust võib järeldada, et kostjal esineb raskusi ka teiste, mitte ainult hageja nõuete rahuldamisega. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, nõuab hageja kostjalt kohtu kaudu tarnitud diislikütuse eest 11 335,11 euro, millest 11 007,06 eurot moodustab põhivõlg ja 328,05 eurot 19.01.2017 seisuga kogunenud viivised, tasumist.
6.Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõttes – hageja müüs kostjale diislikütust vastavalt kostja poolt esitatud tellimustele ning kostjal tekkis kohustus saadud kütuse eest tasuda. Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga jäänud viivitusse 4 (nelja) hageja poolt esitatud arve tasumisega, seega on kostja rikkunud omapoolset lepingulist kohustust VÕS § 100 mõttes. Kuivõrd kõik loetletud arved on hagiavalduse esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse summas 11 007,06 eurot täitmist. Lisaks annab VÕS § 101 lg 1 p 6 võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivisintressi tasumist VÕS § 113 lg 1 alusel. Vastavalt hageja poolt kostjale esitatud arvetele kuulub põhivõlalt arvestamisele viivis määras 0,05% päevas maksmata summalt. Hagiavalduse esitamise seisuga on põhivõlgnevuselt arvestatud viivisintressi suuruseks 328,05 eurot. Hageja palub kohtul täiendavalt mõista kostjalt välja viivisintress ka etteulatuvalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Vabandatavaid asjaolusid VÕS § 103 mõttes ei esine.
7.Hageja soovib rõhutada, et kostja poolt otsitud kummalised vabandused ei õigusta lepinguliste kohustuste täitmata jätmist. Hageja on omapoolsed lepingulised kohustused täitnud korrektselt. Hageja poolt kostjale diislikütuse tarnimine on alati toimunud läbi taadeldud lugeja ehk tarnitud kütuse kogus on kütuse üleandmisel vastavalt nõuetele mõõdetud. Lisaks on kostja esindaja igakordselt allkirjastanud hageja poolt tarnitava diislikütuse vastuvõtmisel vastava saatelehe ehk kinnitanud oma allkirjaga vastuvõetava kütuse, sh kütuse koguse, vastavust tellimusele. Nii on olnud ka nendel neljal juhul, mille kohta on hageja esitanud arved nr 940, 1007, 1044 ja 1045. VÕS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
8.Hageja leidis 13.03.2017 lõplikus seisukohas, et kostja on oma vastuses võtnud hageja poolt esitatud hagi sisuliselt õigeks ehk ei vaielnud vastu hageja poolt esitatud arvetest nr 940, 1007, 1044 ja 1045 tulenevatele nõuetele. Kostja vaidles nõude täitmisele vastu üksnes väitega, et kostjal eksisteerib hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada. Hageja vaidleb käesolevaga kostja poolt 13.02.2017 menetlusdokumendis esitatud kahju hüvitamise nõudele täies ulatuses vastu, hageja ei tunnista nimetatud kahju hüvitamise nõuet ning hageja esitab alljärgnevalt argumentatsiooni näitamaks, et kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, mida kostja saaks tasaarvestada hageja nõudega.
2-17-1082
9.Kuivõrd kostja on tuginenud lepingulisest suhtest tulenevale kahju hüvitamise nõudele, on kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 115. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab poolte vahel olema kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud, vastutama selle eest ja võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Arvestades eelnevat, ei eksisteeri kostjal kahjunõuet hageja vastu alljärgnevatel põhjustel: esiteks põhjusel, et hageja ei ole tarninud kostjale ebaõige koguse kütust (puudub kohustuse rikkumine); teiseks, isegi kui hageja oleks tarninud kostjale ebaõige koguse kütust, on kostja minetanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda; kolmandaks, kuivõrd hageja ei ole tarninud kostjale ebaõiget kogust kütust, siis ei ole hageja tegevuse tõttu tekkinud kostjale kahju ehk puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja on täitnud oma müügilepingulisi kohustusi korrektselt ehk tarninud kostjale õige koguse kütust.
10.Kostja on oma 13.02.2017 vastuses tuginenud väitele, et kostjal eksisteerib hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 8951,44 eurot. Väidetav kahju on tekkinud seoses asjaoluga, et kostja arvates on hageja tarninud perioodil 22.01.2015 kuni 19.09.2016 kostjale 9392,05 liitri võrra vähem kütust kui vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele hageja pidi tarnima. Oma väidete tõendamiseks on kostja vastusele lisanud kahe mahuti (Tabasalu 1 ja Tabasalu 2) kütuse arvestuse akti. Perioodil 22.01.2015 kuni 19.09.2016 müüs hageja kostjale kokku 910 195 liitrit kütust. Kütus tarniti igakordselt vedaja poolt läbi taadeldud lugeja ehk tarnitud kütuse kogus mõõdeti kütuse üleandmisel vastavalt nõuetele. Iga tarne kohta on hagejal omakorda saateleht, mille allkirjastamisega on kostja kinnitanud, et tarnitud kütuse kogus vastab tellimusele. Saatelehtedest nähtub, et saatelehel on eraldi klausel: „Allkirjastades antud dokumendi tõendab kauba vastuvõtja, et omab õigusi esindada kauba saajat ja ei oma pretensioone kauba koguse kohta.“ Seega kinnitas kostja igakordselt hageja poolt tarnitud kütuse koguse vastavust kostja tellimusele.
11.Kostja pidi VÕS § 219 lg-te 1 ja 2 kohaselt vaatama üle ehk kontrollima tarnitava kütuse koguse vastavuse tellimusele viivitamata pärast seda, kui hageja poolt tarnitud diislikütus jõudis sihtkohta. Tarnitud diislikütuse koguse kontrollimist kinnitabki kostja esindaja allkiri igal hageja saatelehel. Arvestades eelnevat, on kostja ise saatelehtede allkirjastamisega kinnitanud, et hageja on tarninud korrektse koguse kütust. Seoses kostja poolt esitatud tõenditega soovib hageja märkida järgmist. Esiteks tarnis hageja kostjale perioodil 22.01.2015 kuni 19.09.2016 kokku 910 195 liitrit kütust, mitte 324 139 (290 839+33 300) liitrit, nagu väidab Kostja oma 13.02.2017 vastuses. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on kostja esitanud üksnes kahe mahuti arvestuse aktid, kui vaidlusalusel perioodil tarnis hageja kostjale kütust mitmesse erinevasse mahutisse. Hageja hinnangul on kostja esitanud eksitavaid andmeid. Lisaks märgib hageja, et asjaolu, et kostja väitel on „puudujääk“ tekkinud Tabasalu mahutites, kuid mitte teistes mahutites, kuhu hageja samuti on kütust tarninud, näitab, et väidetav puudujääk ei ole kindlasti tekkinud hagejast tulenevatel põhjustel.
12.Teiseks, kostja poolt esitatud kütuse arvestuse aktid ei tõenda hagejapoolset rikkumist. Kostja on esitanud kahju hüvitamise nõude tõendina kostjale kuuluvate ja kostja valduses asuvate Tabasalu I ja Tabasalu II mahutite arvestuse aktid. Nimetatud aktid on koostatud seega kostja valduses olevate mahutite kohta kostja alluvuses töötavate inimeste poolt. Seda, kuidas nimetatud arvestused on koostatud; kas arvestusse on kantud tõesed numbrid; kas välistatud on mis tahes kõrvaline tegevus mahuti suhtes, ei ole võimalik hagejal kontrollida. Seega ei ole võimalik objektiivselt tuvastada, et kostja mahutites üleüldse mingisugune puudujääk on tekkinud või veelgi enam, et puudujäägi tekkimine on olnud tingitud hageja poolt kasutatud vedaja tegevuse tõttu. Viimane on seda ebatõenäolisem, et kostja väitel on puudujääk tekkinud Tabasalu I ja II mahutites, aga vaidlusalusel perioodil tarnis hageja kostjale kütust ka teistesse mahutitesse. Kolmandaks,
2-17-1082 kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis tõendaks, et hageja oleks tarninud vähem kütust kui tellitud. Kostja on oma 13.02.2017 vastuses üldsõnalisel seisukohal, et: “on muid lepingurikkumise asjaolusid selliselt põhistanud, et see on käesoleva vaidluse lahendamiseks piisav.“ Hageja leiab, et kostja sisuliselt ei olegi asjaolusid põhistanud.
13.Kostja on esitanud üksnes paljasõnalisi enda arvamusele ja kuulujuttudele põhinevaid väiteid. „Kostjale teadaolevalt jättis hageja poolt tellitud vedaja voolikus oleva kütuse kas osaliselt või täielikult voolikusse ega pumbanud seda kostja mahutisse.“ Kostja põhistab hageja vastu esitatud kahjunõuet enda arvamusega, mitte ühegi tõendiga. Seejuures ei ole kostjal isegi enda arvamuse kohaselt täit teadmist selle kohta, kas ja millises koguses siis kütus vedaja voolikusse jäi (“osaliselt või täielikult”). Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja on kinnitanud kütuse kättesaamist saatelehtedel, kui kostjal oli olemas “teadmine”, et kütust ei tarnita kokkuleppele kohaselt. „Pärast seda, kui talle sai teatavaks mootorkütuse müüjate ja vedajate häbiväärne praktika, jätta kauba üleandmisel voolikus olev kütus ostja mahutisse pumpamata, juhtis ta suuliselt korduvalt hageja tähelepanu sellise käitumise õigusvastasusele. Hageja lubas olukorra lahendada, kuid jättis lubaduse täitmata.“ Eeltoodust nähtub, et kostja “teadmine” hageja väidetava kohustuse rikkumise osas pärineb üldistel vedajate kohta käivatel kuulujuttudel, mitte aga konkreetsetel etteheidetel hageja või hageja poolt kasutatud vedaja suhtes. Hageja vaidleb lisaks vastu kostja väitele, nagu oleks „Hageja lubanud olukorra lahendada, kuid jättis lubaduse täitmata.” Hageja on algusest peale vaielnud vastu kostja etteheidetele ning hageja on kostjaga otsinud lihtsalt rahumeelseid läbirääkimisi, et oleks võimalik lepingulisi suhteid jätkata. Hageja on omapoolseid lepingulisi kohustusi täitnud alati korrektselt.
14.„Kostja täheldas pidevat puudujääki ja püüdis selle põhjust välja selgitada.“ Seega ei ole kostjal mistahes tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et puudujäägi, kui puudujääk üleüldse eksisteerib, põhjuseks on hageja tegevus. Puudujääk võib olla tekkinud kostja enda töötajate tegevuse või ka täiesti kolmandate inimeste tegevuse tõttu. Millest iganes puudujääk tekkinud on, kostja ei saa omistada puudujäägi tekitamist hagejale, kui kütusemahutid, milles väidetav puudujääk on tekkinud, on terve kõnealuse perioodi vältel olnud kostja kontrolli all, valduses ning hagejal ja ka kohtul puudub võimalus tõsikindlalt tuvastada, millal ja kas puudujääk on tekkinud. Arvestades eelnevat, tõendavad mõlema menetlusosalise poolt esitatud tõendid, et hageja ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi rikkunud ega tarninud ettenähtust vähem kütust. Asjaolud, et tarnitud diislikütus on igakordselt väljastatud läbi taadeldud lugeja ning et kauba vastuvõttu on allkirjaga saatelehel kinnitanud kostja esindaja, toetavad hageja seisukohta, et diislikütust on tarnitud lepingule vastavas koguses.
15.Järgnevalt selgitab hageja, et isegi kui hageja oleks tarninud kostjale ebaõige koguse kütust, on kostja käesolevaks ajaks minetanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja etteheited hõlmavad perioodi 22.01.2015 kuni 19.09.2016. 2016. aasta sügiseni ei olnud kostjal ühtki etteheidet tarnitud kütuse kohta. Hageja jaoks on kummastav, kuidas kostja „avastas“ ligi kaks aastat tagasi tarnitud kütuse, mis eelduslikult on ammu ka ära kasutatud, puudujäägi alles 2016. aasta sügisel. Hageja hinnangul puudub kostjal õigus lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuivõrd tarnetest on igal juhul möödas mõistlik aeg võlaõigusseaduse tähenduses. Nagu eelnevalt märgitud, on kostja esindaja alati allkirjastanud hageja poolt tarnitava diislikütuse vastuvõtmisel vastava hageja saatelehe ehk kinnitanud oma allkirjaga vastuvõetava kütuse, sh kütuse koguse, vastavust tellimusele. Alates saatelehe allkirjastamisest ja kauba vastuvõtmisest hakkab ühtlasi kulgema VÕS §-s 220 sätestatud puudustest teatamise tähtaeg. Seega oleks kostja pidanud teatama väidetavast puudusest hagejat mõistliku aja jooksul. Kindlasti ei saa pidada puudustest teatamist mõistliku aja jooksul olevaks antud olukorras, kus kostja teatab väidetavatest tarne puudustest peaaegu kaks aastat pärast tarne toimumist.
2-17-1082
16.Ka kostja ise möönab, et puudustest teatamine on toimunud hilinenult ehk mitte mõistliku aja jooksul, sest kostja tugineb oma vastuses VÕS § 221 lg 1 p-le 1 ja 2. Kostja väidab seejuures, et hagejapoolset teadlikkust puudujäägist tõendab Xxxxe-mail: „Hageja esindaja vastas 19.10.2016 e-kirja teel (lisa 5) ja pooled leppisid erimeelsuste lahendamiseks kokku kohtumise. Nimetatud ekirjas kinnitas hageja esindaja, et on teadlik kostja poolt kütuse koguse kohta esitatud pretensioonidega.“ Oma vastuse punktis 18 leiab kostja, et e-kirjast tuleneb, et „hageja oli teadlik üle antud diislikütuse puudujäägist“. Hageja on seisukohal, et kostja on hageja suhtes esitanud ebaõigeid väiteid, omistades hageja töötajale ütlusi, mida töötaja öelnud ei ole. Nimetatud e-mailis, millele kostja hageja väidetava tahtluse tõendamiseks tugineb, kirjutab Xxxx: „Olen kursis teiepoolsete etteheidetega kütuse koguste kohta kuna olen tegelenud kogu kõnealuse perioodi vältel kütuse tellimuste ja logistika organiseerimisega. Kui teile on vastuvõetav arutada tekkinud olukorda minuga siis pakuks kohtumist teie kontoris. Ajaliselt sobiks täna, homme üheksast lõunani, järgmine nädal alates teisipäevast.“ Hageja töötaja Xxxxega ka keegi teine hageja töötajatest või esindajatest ei ole e-kirjas ega suuliselt kunagi kostjale öelnud või kinnitanud, et hageja oleks teadlik puudujäägist või veel vähem, et hagejal oleks olnud olemas tahtlus mis tahes puudujäägi põhjustamiseks. Xxxxütleb e-kirjas selgelt, et ta „on kursis teiepoolsete etteheidetega“ ehk ta on teadlik kostja poolt esitatud pretensioonidest. Kohtumist, mis ka aset leidis, soovis hagejapoolne esindaja Xxxxjust põhjusel, et leida poolte vahel mingisugune lahendus, mis võimaldaks lepingulisi suhteid jätkata. Seejuures on hageja ja hageja esindajad alati kostjale rõhutanud, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi kuidagi rikkunud ning kütust on kostjale tarnitud alati vastavalt tellimusele. Kostjapoolsed väited, just kui oleks hageja tunnistanud ebaõige koguse tarnimist, on pahatahtlikud ja otseselt valeväited.
17.Tahtlus VÕS § 104 lg 5 kohaselt on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hagejal puudus tahtlus tarnida kostjale vähem kütust. Seda tõendab ainuüksi asjaolu, et hageja poolt kasutatud vedaja tarnis kütust kostjale alati läbi taadeldud lugeja ehk hageja tegi endast oleneva, et tarnitava kütuse kogus vastaks tellimusele. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ka seetõttu, et kostja ei ole mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. VÕS § 220 lg 2 kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Antud juhul ei ole kostja täpselt suutnud tõestada, kas ja mis ulatuses on vedaja väidetavalt kütuse voolikusse jätnud. Kostja mainib üksnes, et „Kostjale teadaolevalt jättis hageja poolt tellitud vedaja voolikus oleva kütuse kas osaliselt või täielikult voolikusse ega pumbanud seda kostja mahutisse.“ Väide, et kütus jäi voolikusse „osaliselt või täielikult“ on äärmiselt ebatäpne ja määratlemata. Kostja poolt esitatud mahuti arvestuse aktid, nagu eelnevalt selgitatud, aga ei ole kõlblikud tõendid, kuivõrd need on koostatud kostja enda poolt. Seega sisuliselt ei ole kostja puudujäägi olemasolugi tõendanud, rääkimata hagejapoolsest tahtlusest.
18.Arvestades eelnevat, on kostja minetanud lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse, isegi, kui kostja suudaks tõendada, et hageja rikkus omapoolseid lepingulisi kohustusi. Kostja süüdistus hageja suunas, et hageja oli väidetava puudujäägi tekkimisest teadlik ning et hagejal oli tahtlus rikkumise toimepanemiseks, on pahatahtlik ja alusetu. Selleks, et kostja saaks esitada hageja vastu kahju hüvitamise nõude, peaks kostja tõendama lisaks sellele, et hageja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja et kostjale on tekkinud kahju, seda, et hageja teo ja kostjale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Arvestades, et (1) hageja ei ole tarninud kostjale ebaõiget kogust kütust ja et (2) kostja ei ole tõendanud ka seda, et talle üleüldse kahju on tekkinud, siis ei ole hageja tegevuse tõttu tekkinud kostjale kahju ehk puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja täiendavalt märgib veel, et isegi, kui eeldada, et kostja poolt esitatud mahutite arvestus vastab tegelikkusele ja kostjal tõepoolest on tekkinud puudujääk/kahju, siis see võib olla tekkinud hoopis kõrvalistel põhjustel. Nt kostja enda töötajate
2-17-1082 tegevuse või ka täiesti kolmandate inimeste tegevuse tõttu. Puudujäägi tekkimist ei saa omistada hagejale, kui kütusemahutid, milles väidetav puudujääk on tekkinud, on terve kõnealuse perioodi vältel olnud kostja kontrolli all, valduses ning hagejal puudub objektiivne võimalus kontrollida puudujäägi tekkimise põhjuseid. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-2-1-173-12 p-s 18 rõhutanud, et põhjusliku seose tõendamine lepingurikkumise ja kahju vahel on kahju hüvitise nõude esitaja (antud juhul kostja) ülesanne. Seda kostja antud juhul aga tõendanud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes on hageja seisukohal, et kostja kahju hüvitamise nõue hagi vastuväitena on alusetu ning kostjal puudub õigus nõuete tasaarvestamiseks.
19.Hageja märgib veel, et hageja jääb kõigi oma varasemates menetlusdokumentides esitatud argumentide ja põhistuste juurde ning palub kohtul hagi rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 9362,04 eurot, 17.02.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 18,72 eurot ja edasiulatuv viivis 0,05% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja vaidles 13.02.2017 vastuses hagile vastu ja hagi ei tunnistanud.
21.Hageja ja tema õiguseelneja XxxxAS müüsid enam kui kümne aasta vältel kostjale diiselkütust koos kohale toimetamisega kostja tegevuskohta. Diiselkütus toimetati kohale kolmanda isiku, vedaja, transpordivahendiga ja pumbati kostjale kuuluvasse mahutisse. Kütuse üleandmisel lähtuti koguse kindlakstegemisel veokile paigaldatud mõõdiku näidust. Nimetatud näidik on paigaldatud veoki tsisterni külge ja selle näit arvestab ka kütust, mis on voolikus, millega kütust saaja mahutisse pumbatakse. Vooliku läbimõõtu ja pikkust arvestades on selle maht ligikaudu 300 liitrit. Kostjale teadaolevalt jättis hageja poolt tellitud vedaja voolikus oleva kütuse kas osaliselt või täielikult voolikusse ega pumbanud seda kostja mahutisse. Teisisõnu sai kostja iga tarne üleandmisel voolikusse jäänud kütuse võrra vähem kaupa, kui seda kajastas veoki tsisternis olev mõõdik.
22.Kostja mahutis, millesse hageja müüdud diiselkütus pumbati, on samuti taadeldud mõõdikud, millega mõõdetakse väljamineva kütuse kogust. Kostja täheldas pidevat puudujääki ja püüdis selle põhjust välja selgitada. Pärast seda, kui talle sai teatavaks mootorkütuse müüjate ja vedajate häbiväärne praktika, jätta kauba üleandmisel voolikus olev kütus ostja mahutisse pumpamata, juhtis ta suuliselt korduvalt hageja tähelepanu sellise käitumise õigusvastasusele. Hageja lubas olukorra lahendada, kuid jättis lubaduse täitmata. Alates 02.09.2016 ostab kostja diiselkütust ka XxxxAS-ilt ja selle tarnijaga koguselist puudujääki esinenud ei ole. Kostja mõõtis mahutist väljamineva diiselkütuse kogust tankuri püstolile paigaldatud mõõdikuga ja fikseeris väljamineva kütusekoguse. 19.08.2016 ja 31.08.2016 taadeldi ja kalibreeriti nii tankurite püstolid kui ka kütusemahutid. Seejärel mõõtis kostja üleantud kütuse koguse kalibreeritud ja taadeldud mõõtelatiga. Nimetatud asjaolusid saab kostja hinnangul lisaks dokumentaalsetele tõenditele tõendada tunnistaja Xxxxütlustega.
23.18.10.2016 esitas kostja hagejale esimese kirjaliku nõude vähemtarnitud diiselkütuse üleandmiseks või selle väärtuse hüvitamiseks. Hageja esindaja vastas 19.10.2016 e-kirja teel ja pooled leppisid erimeelsuste lahendamiseks kokku kohtumise. Nimetatud e-kirjas kinnitas hageja esindaja, et on teadlik kostja poolt kütuse koguse kohta esitatud pretensioonidest. Kohtumisel möönis hagejat esindanud Xxxxpuudujääki ja pakkus vähemtarnitu hüvitiseks 1000 liitrit diiselkütust. Kostja pakkus kompromissina, et hageja tarnib hüvitisena 6000 liitrit diiselkütust. Pooled kompromissi ei saavutanud. 18.11.2016 tegi kostja hagejale uue nõude. Hageja vastas nõudele 30.11.2016. Kirjalikus advokaadi koostatud vastuses asus hageja lepingu mittekohast
2-17-1082 täitmist eitama ja esitas kostja nõudele omapoolsed vastuväited.
24.Pooltel on vaidlus müügilepingu täitmise üle. Kostja, tuvastanud, et üle antud asi (diiselkütus) ei vasta koguseliselt lepingutingimustele, nõudis ta lepingu täitmist, mis seisneb puuduva kütuse üleandmises. Hageja ei täitnud nõuet ja kostja keeldus seejärel oma võlgnetava (ostuhinna tasumise) kohustuse täitmisest. Kostja ostis ja hageja müüs ajavahemikul 22.01.2015 kuni 19.09.2016 kokku 324 139 (290 839+33300) liitrit diiselkütust. Kostja on tuvastanud, et tegelik üle antud diiselkütuse kogus oli 9392,05 liitrit vähem. Selle kütusekoguse soetusmaksumus on koos käibemaksuga 8951,44 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole lepingurikkumise asjaolusid tõendanud. Kostja esitas hagi vastusega dokumentaalsed tõendid müüdud diislikütuse lepingutingimustele koguselise mittevastavuse tõendamiseks ja on seisukohal, et on muid lepingurikkumise asjaolusid selliselt põhistanud, et see on käesoleva vaidluse lahendamiseks piisav.
25.Kostja soovis kütuse koguste mõõtmise ja hagejale müüdud kauba koguse osas pretensiooni esitamise asjaolusid tõendada tunnistaja Xxxxütlustega. Hagejapoolne lepingurikkumine oli pikaajaline, varjatud ja süstemaatiline ning toime pandud kolmanda isiku, keda hageja kasutas oma majandus- ja kutsetegevuses, vedaja, kaasabil. Arvestades, et üleantud kütuse kogust mõõdeti vedaja tsisternis oleva taadeldud mõõdikuga, oli puudujäägi põhjuse väljaselgitamine tavapärasest keerukam. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole lepingueseme puudustest õigeaegselt teatanud. Kostja tugineb siinkohal VÕS § 221 lg 1 p.-le 1 ja 2, mille kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis mittevastavusest aga ei teavitanud sellest ostjat. Kostja on juba osundanud, et hageja oli teadlik üle antud diiselkütuse puudujäägist.
26.Kostjal on hageja poolse lepingurikkumise tagajärjel tekkinud kahju. Kostja kahju, mille hüvitamist hagejalt nõuab, on 8951,44 eurot. Kostja nõuab 8951 euro kahju hüvitamist ja tasaarvestab selle VÕS § 197 lg 1 järgi kattuvas ulatuses hageja nõudega. Hageja esitab menetlusliku vastuväitena kahju hüvitamise nõude ja teeb tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab hageja põhinõude 8951,44 euro ulatuses kahju hüvitamise nõudega. Vahe, 2055,62 eurot (11077,06-8951,44), on kostja hagejale tasunud. Müüdud diiselkütuse koguseline mittevastavus lepingutingimusetele on põhjustatud tahtlusest. Hagi vastuse p. 1 kirjeldatud viisil kütuse jätmine voolikusse on tahtlik tegevus, mille eesmärk on omakasu. Nii nagu hagi vastuse p. 1 märgitud, tuli hagejal leping täita kostja asukohas. Hageja kasutas lepingu täitmiseks vedajat. VÕS §1054 lg 2 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Eeltoodust tulenevalt on lepingurikkumine tahtlik ja hageja vastutab lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest. Kostja ei ole kohustuse täitmisega viivituses ja hageja viivisenõue on täies ulatuses põhjendamatu.
27.13.03.2017 kohtule esitatud lõplikus seisukohas on kostja seisukohal, et pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on hageja vastu lepingurikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue 8951,44 eurot, mille saab tasaarvestada hageja täitmisnõudega. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostja mõõtis talle hageja poolt müüdud kütuse kogused taadeldud ja nõuetekohaste mõõtevahenditega ja mõõtmistulemused on õiged. Hageja ei väida ega ole tõendanud, et mõõteseadmed, millega mõõdeti kostjale müüdud kütuse kogust üleandmisel (hageja kasutatud veoki tsisterni mõõdikud), on taadeldud ja täpsed ning mõõtmistulemused on õiged. Kostja leiab, et vedelkütuse puhul on ei ole tavapärane ostetud asja ülevaatamine võimalik. Kütus pumbatakse müüja kinnisest anumast (tsisternist) ostja suletud mahutisse ja välise vaatlemisega ei ole võimalik üleantu kogust, s.o asja omadusi, kindlaks teha. Vaidlus puudub ka selles, et kostja mahutites oli vähem kütust, kui seda
2-17-1082 oli näidatud üleandmise aktides.
28.Pooltel on vaidlus selles, kes vastutab nimetatud puudujäägi eest. Kostja väidab, et selle eest vastutab hageja, kes on rikkunud lepingut ja andnud üle koguseliselt lepingutingimustele mittevastava asja (kütuse), teinud seda teadlikult ja süstemaatiliselt. Hageja väidab, et kostja on üleandmise aktid alla kirjutanud (müüdud asja üle vaadanud) ja seega tema puudujäägi eest ei vastuta. Hageja ei väida, et on üleandmise aktides näidatud koguse kütust tegelikult üle andnud vaid leiab, et vastutus puudujäägi eest on aktide allakirjutamisega kostjale üle läinud. Üleandmise aktid, millele hageja omistab põhjendamatult ülekaaluka tähtsuse, kajastavad vaid hageja kasutatud mõõdikutega mõõdetud kütuse kogust, mille tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks kostjal vastuvõtmisel võimalus puudus.
29.Hageja on esitanud paljasõnalise kahtluse, et puudub mistahes kindlus, et mahutitest on pumbatud välja kütust üksnes kostja poolt esitatud aruandel näidatud ulatuses ning ei saa ka välistada kolmandate isikute poolt toime pandud vargusi kostja mahutitest. Kostja selgitab, et hageja kahtlused on asjakohatud ja mahutitest kütuse väljapumpamine aruannetes näitamata ulatuses on välistatud. Mahutid, milles kostja hoiab kütust, paiknevad kinnisel mehitatud valvega territooriumil. Kostja esitab selle tõendamiseks valvuri tööjuhendi ja asendiplaani. Kõik sisenevad ja väljuvad sõidukid registreeritakse. Mahutitest kütuse väljastamiseks on arvutiprogrammiga seotud automaatne süsteem, kus igal kasutajal on isikustatud kiip, mis lülitab sisse pumba. Väljastatud kütuse kogus salvestatakse automaatselt arvutiprogrammis. Mahutid on lukustatud ja plommitud ja nende konstruktsiooni ei võimalda kütust muul viisil, kui selleks ettenähtud pumba ja püstoli abil, välja pumbata. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja lepingurikkumine on tõendatud, kostjal on tekkinud vähem üleantud kütuse maksumuse ulatuses kahju. Hageja on lepingut rikkunud tahtlikult ja hageja lepingurikkumise ning kostjale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt selgitab kohus menetluse eset (I); seejärel käsitleb kohus sisuliselt hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
31.Riigikohus on oma 19.02.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud analoogse olukorra osas, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Kohus peab selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).
32.Hageja on 17.02.2017 menetlusdokumendis (tl 81 pöördel) ja 04.04.2017 toimunud kohtuistungil (protokoll, tl 152 pöördel) vähendanud oma esialgset nõuet kostja vastu. Hageja on hagist loobunud summa 2055,62 euro osas, kuna kostja 14.02.2017 täitis selles ulatuses hageja nõude (tl 81 pöördel, tl 152 pöördel). Hageja leidis, et kostja tasus selles osas ära osaliselt põhinõude ja viivised. Algselt on hageja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla
2-17-1082 summas 11 007,06 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 328,05 eurot ja edasiulatuva viivise 0,05% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (tl 1 pöördel). Hageja leiab, et ta on loobunud osaliselt põhinõudest ja viivistest (vastavalt tl 85 esitatud arvestusele, st hageja on loobunud hagist põhinõude 1645,02 euro ja viivisenõude 410,60 euro osas). Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele, kuid leidis, et selles ulatuses väheneb hagi põhinõue. Hageja leiab tuginedes VÕS § 88 lg 8, et kostja tasus ära esmalt viivised (tl 81 pöördel, tl 152 pöördel). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja oma 17.02.2017 menetlusdokumendis ja 04.04.2017 toimunud kohtuistungil osaliselt hagist kostja suhtes loobunud, vähendades nõuet 2055,62 euro ulatuses. Küsimuse, kas hagejal oli õigus lähtuda kostja poolt 14.02.2017 tasutud summa osas VÕS §-st 88 lg 8 ning millises ulatuses oli hagejal õigus lugeda kostja poolt tasutud summa viivise ja millises ulatuses põhivõla katteks, lahendab kohus kohtuotsusega, sest tegemist on sisulise vaidluse küsimusega. Vaidlust ei ole aga selles, et hageja on loobunud hagist kokku 2055,62 euro väljamõistmiseks. Seetõttu võtab kohus hageja nõude 2055,62 euro osas vastu hagist loobumise ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse osas peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-st 5, jättes hagist osalise loobumisega seotud menetluskulude jaotuse märkimata. Menetluskulude jaotuse osas võtab kohus seisukoha kohtuotsuses, arvestades hageja poolt esitatud teiste nõuete rahuldamise ulatust.
33.Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 31-32 märgitud asjaolusid, lõpetas kohus osaliselt käesoleva tsiviilasja menetluse hageja nõude osas kostja suhtes 2055,62 euro ulatuses. Kohus leiab, et seda, millises ulatuses hageja oma nõude menetlemist soovib, saab öelda üksnes hageja ise ja mitte kostja. Kohus nõustub hagejaga, et ta on loobunud osaliselt põhinõudest ja viivistest. Kohus leiab, et hagejal oli õigus lähtuda kostja poolt 14.02.2017 tasutud summa osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-st 8 ning lugeda kostja poolt teostatud makse alusel esmalt tasutuks viivitusintressi nõue. Kostja vastuväide, et tema teostatud makse alusel vähenes üksnes hageja põhinõue, on VÕS § 88 lõikega 8 vastuolus. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et toimiku lk 85 hageja esitatud arvestus (milles hageja on loobunud hagist põhinõude 1645,02 euro ja viivisenõude 410,60 euro osas) on väär, sest hageja on viivise arvestamisel ekslikult lähtunud viivise määrast 0,05% põhivõlgnevuselt päevas. Kohus märgib, et asja arutamisel ei leidnud tuvastamist poolte kokkulepe viivisemäära 0,05% päevas osas. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada seadusjärgset viivist (vt käesoleva kohtuotsuse p 48). VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgse viivisemäära alusel olnuks hagejal õigus VÕS § 88 lg 8 alusel arvestada kostja poolt 14.02.2017 tasutud summa 2055,62 eurot oma nõuete tasumiseks järgnevalt: viivisenõude katteks 206,27 eurot ja põhinõude katteks 1849,35 eurot. Selle tagajärjel oleks hageja nõude suuruseks kostja vastu kokku 9157,71 eurot, s.o põhivõla nõue summas 9157,71 eurot. Lisaks on hagejal TsMS § 367 alusel õigus nõuda edasiulatuvat viivist alates 15.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Eelnevalt arvestades lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu põhivõla nõudes summas 9157,71 eurot ja edasiulatuva viivise nõuet alates 15.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-17-1082
II
35.Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 mõttes – hageja müüs kostjale diiselkütust vastavalt kostja poolt esitatud tellimustele ning kostjal tekkis kohustus saadud kütuse eest tasuda. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on hagiavalduse esitamise seisuga jäänud viivitusse nelja hageja poolt esitatud arve tasumisega (vt tl 7-16). Seejuures puudub vaidlus ka selles, et kostja on talle müüdud kütuse saatelehtede alusel vastu võtnud (vt 9, 11, 13, 15 ja tl 152 pöördel: kostja nõustub sellega, et saatelehed on kostja poolt alla kirjutatud ning selle osas vaidlus puudub). Kostja sisuliselt ei vaidle vastu hageja poolt esitatud arvetest nr 940, 1007, 1044 ja 1045 tulenevatele nõuetele. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu eelkõige väitega, et kostjal eksisteerib hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada.
36.Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et kostjale teadaolevalt jättis hageja poolt tellitud vedaja voolikus oleva kütuse kas osaliselt või täielikult voolikusse ega pumbanud seda kostja mahutisse. Teisisõnu leiab kostja, et ta sai iga tarne üleandmisel voolikusse jäänud kütuse võrra vähem kaupa, kui seda kajastas veoki tsisternis olev mõõdik. Kostja väidab, et kostja ostis ja hageja müüs ajavahemikul 22.01.2015 kuni 19.09.2016 kokku 324 139 (290 839+33 300) liitrit diiselkütust. Kostja on enda väitel aga tuvastanud, et tegelik üle antud diiselkütuse kogus oli 9392,05 liitrit vähem ning selle kütusekoguse soetusmaksumus on koos käibemaksuga 8951,44 eurot. Kostja esitas menetlusliku vastuväitena kahju hüvitamise nõude ja tegi tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja põhinõude 8951,44 euro ulatuses enda väidetava kahju hüvitamise nõudega. Kostja leiab, et hageja nõude ja kostja menetlusliku tasaarvestuse vahe, 2055,62 eurot (11 077,06-8951,44), on kostja hagejale tasunud.
37.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane. Kuna pooled tegutsesid kütuse müügilepingu täitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuulub kohaldamisele ka VÕS § 219, milles on sätestatud, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Lisaks kohaldub ka VÕS § 220 lg 3, milles on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
38.Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui hageja oleks tarninud kostjale ebaõige koguse kütust, on kostja minetanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja etteheited hõlmavad hagile esitatud vastuse kohaselt perioodi 22.01.2015 kuni 19.09.2016 (seega ei puuduta etteheited vähemalt kahte hagiavaldusele lisatud arvet ja saatelehte, mis on koostatud 04.10.2016 (tl 12-15). Seejuures puudub vaidlus selles, et esimese kirjaliku pretensiooni esitas kostja hagejale alles 18.10.2016 (tl 58 pöördel, tl 77-79), kusjuures nimetatud pretensioonis märgitud väidetava kütuse vähemtarnimise kogused ja periood erinesid kostja kirjalikus vastuses hagile väljatoodust.
39.Kuna pooled tegutsesid kütuse müügilepingu täitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis oli kostjal VÕS § 219 alusel kohustus ostetud kütus viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Selle kohustuse eiramise tõttu kaotas kostja võimaluse tugineda müüdud kütusekoguste väidetavale mittevastavusele (vt ka Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne lk 365; autorid P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Tallinn 2016). Käesolevas asjas tugineb kostja väidetavale kütusekoguse puudujäägile perioodi eest, mis ulatub tagasi ligi kahe aasta tagusesse
2-17-1082 aega. Kohus leiab, et kostja ei teatanud väidatavast lepingutingimustele mittevastavusest (seoses perioodi 22.01.2015 kuni 19.09.2016 kütusetarnetega) õigeaegselt, seetõttu kaotas ta õiguse müüdud kütusekoguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja väitis kohtuistungil, et algselt esitas ta hagejale suulisi pretensioone ja kasutas tähelepanu juhtimist, nõudes kostja auto väljavahetamist ja et kasutataks teist alltöövõtjat (tl 153 pöördel), kuid isegi, kui need kostja paljasõnalised väited oleks tõendatud, ei saaks sellises vormis teavitamist lugeda kooskõlas olevaks VÕS § 220 lg-st 3 tuleneva kohustusega kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt.
40.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ka seetõttu, et kostja ei ole väidetavat mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. VÕS § 220 lg 2 kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Nagu eelpool mainitud, siis esimese kirjaliku pretensiooni esitas kostja hagejale alles 18.10.2016 (tl 58 pöördel, tl 77-79), kusjuures nimetatud pretensioonis märgitud väidetava kütuse vähemtarnimise kogused ja periood erinesid kostja kirjalikus vastuses hagile väljatoodust. Kostja väidab vastuses hagile, et „kostjale teadaolevalt jättis hageja poolt tellitud vedaja voolikus oleva kütuse kas osaliselt või täielikult voolikusse ega pumbanud seda kostja mahutisse“, kuid seda oletuslikku ja paljasõnalist etteheidet ei ole võimalik pidada väidetava lepingurikkumise piisavalt täpseks kirjeldamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et väide, et kütus jäi voolikusse „osaliselt või täielikult“, on äärmiselt ebatäpne ja määratlemata.
41.Kohus leiab, et eelviidatud kostja kohustus müüdud kütusekoguse viivitamatuks kontrollimiseks ja hageja õigeaegseks teavitamiseks väidetavast puudujäägist ei ole mitte formaalne nõue, vaid eelkõige sisuliselt oluline kohustus. Kui poolte vahel oleks võimalik tõstatada vaidlusi ligi kaks aastat tagasi tarnitud kütuse (mis eelduslikult on ammu ka ära kasutatud) puudujäägi kohta, siis häiriks see tõsiselt normaalse äritegevuse ja majanduse toimimist. Üksnes väidetava kütusekoguse viivitamatu ülevaatamise kohustuse täitmine ja võimalikult kiire müüja teavitamine väidetavast puudujäägist võimaldaks analoogseid vaidlusi mõistlikult lahendada.
42.Kostja on tuginenud VÕS § 221 lg 1 p-dele 1 ja 2. VÕS § 221 lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kostja väidab, et hageja oli teadlik üle antud diiselkütuse puudujäägist ja viitab seoses sellega tl 76 pöördel asuvale Xxxx19.10.2016 e-kirjale, mis kostja arvates kinnitab hageja teadlikkust üleantud diiselkütuse puudujäägist. Kohtu hinnangul on kostja Xxxx19.10.2016 e-kirja VÕS § 221 lõikega 1 sidudes teinud täiesti meelevaldse järelduse. Xxxx19.10.2016 e-kirjast (tl 76 pöördel) nähtub üksnes see, et Xxxxoli kursis kostja etteheidetega kütuste koguste kohta ning see kursis olek on ka loogiline arvestades, et kostja esitas hagejale 18.10.2016 kirjaliku pretensiooni (e-kirjast nähtuvalt edastas Xxxxkostja nõude hageja vastu Xxxx). Sellest, et Xxxxoli 19.10.2016 pärast kostjapoolse pretensiooni esitamist kursis kostja etteheidetega kütuste koguste kohta, ei saa aga ühelgi juhul teha järeldust, et hageja oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu müünud kostjale kokkulepitust vähem kütust (VÕS § 221 lg 1 p 1) või et hageja oleks teadnud müüdud kütuse lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda kostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VÕS § 221 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohaldamiseks käesolevas asjas alus puudub. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, nagu oleks hageja pooltevahelist lepingut rikkunud. Kostja vastuväited viitega hageja tahtlusele, raskele hooletusele või teadlikkusele müüdud kütuse lepingutingimustele mittevastavusest on täiesti paljasõnalised ja
2-17-1082 alusetud. Kohus nõustub seejuures hagejaga, et kostja on esitanud vastuväidetena hagile ka paljasõnalisi enda arvamusele ja kuulujuttudele põhinevaid väiteid. Näiteks väidab kostja vastuses hagile, et „kostjale teadaolevalt jättis hageja poolt tellitud vedaja voolikus oleva kütuse kas osaliselt või täielikult voolikusse ega pumbanud seda kostja mahutisse“ (tl 58 pöördel).
43.Kohus leiab, et kostja vastuväited kütuse puudujäägi kohta on paljasõnalised isegi eeldades, et kostja oleks hagejat väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teavitanud. Kohus märgib veelkord, et seadusega on sätestatud nõuetekohase täitmise eeldus: VÕS § 76 lg 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus leiab, et sellist eeldust ei saa tagantjärgi ümber lükata ühe vaidluspoole enda poolt koostatud nn kontrollaktidega (tl 62-63). Seetõttu kohus ei arvesta käesoleva asja lahendamisel kostja enda poolt koostatud 02.09.2016 kontrollaktidega (tl 62-63). Kohus leiab, et antud tõendid on käesoleva vaidluse suhtes oluliste asjaolude tuvastamiseks ilmselt ebausaldusväärsed ja samuti lubamatud tõendid, kuna need on allkirjastanud kostja juhatuse liige Tiit Ploom. Kohus ei pea võimalikuks asja lahendamiseks n-ö „tõendusliku aluse“ loomist nii, et kostja ise annab enda rahalisele nõudele n-ö tõendi kujul, allkirjastades oma nõude aluseks olevad „kütuse arvestuse aktid.“ TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt ei ole poolte ega nende esindajate seletused (mis pole antud vande all) tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu 01.11.2006. a otsus nr 3-2-1-91-06, p 15). Analoogselt ei pea kohus võimalikuks rajada otsust kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud dokumentidele. Kuigi kütuse väidetaval kontrollimisel osales ka kostja finantsjuht, kes samuti kütuse arvestuse aktid allkirjastas ning aktide koostajana on märgitud veel kaks kostja töötajat, ei muuda see kohtu seisukohta nimetatud aktide ilmse ebausaldusväärsuse osas.
44.Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga selles, et ainuüksi tagantjärele kütuse arvestuse aktide koostamisega ei ole võimalik tõendada põhjuslikku seost hageja väidetava rikkumise ja kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Riigikohus on 08.01.2013. a kohtuotsuses nr 3-2-1-17312 p-s 18 selgitanud, et põhjusliku seose tõendamine lepingurikkumise ja kahju vahel on kahju hüvitise nõude esitaja (antud juhul kostja) ülesanne.
45.Tõele ei vasta kostja 13.03.2017 menetlusdokumendis esitatud väited, nagu ei vaidleks hageja vastu kostja poolt esitletud mõõtmistulemuste õigsusele ning nagu puuduks vaidlus, et kostja mahutites oli vähem kütust kui üleandmise aktides (tl 107 pöördel). Hageja on selgesõnaliselt kinnitanud, et ta tarnis kostjale õige koguse kütust. Samuti on hageja selgitanud, et ei ole võimalik objektiivselt tuvastada, et kostja mahutites üldse mingi puudujääk oleks tekkinud või veelgi enam, et puudujäägi tekkimine on olnud tingitud hageja poolt kasutatud vedaja tegevuse tõttu (tl 96-99).
46.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja menetluslik vastuväide kahju hüvitamiseks ja sellele põhinev tasaarvestusavaldus on täielikult alusetud. VÕS § 197 lg 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega eeldab tasaarvestusavalduse tegemine tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude olemasolu. Kohus leiab käesoleva kohtuotsuse p-des 37-45 esitatud põhjendusi arvestades, et kostjal puudus hageja vastu reaalne kahjunõue, mida ta saanuks hageja nõudega tasaarvestada. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja käesolevas menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ja kostjale kahju põhjustanud.
2-17-1082 III
47.Arvestades käesoleva kohtuotsuse I ja II osas esitatud põhjendusi kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostja vastuväited hageja nõuetele ei leidnud kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel kinnitust. Kostja leidis, et tal on õigus keelduda hageja nõude täitmisest VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et hageja on rikkunud oma kohustusi kostja ees. Kuna kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse II osas, et hageja pole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ning kostjapoolne menetluslik tasaarvestus on alusetu, puudub kostjal alus keelduda hageja ees oma kohustuste täitmisest. Jättes tasumata kostja enda poolt vastuvõetud kütuse eest esitatud arved, on kostja rikkunud omapoolset lepingulist kohustust. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hageja tasunõue tarnitud kütuse eest on muutunud sissenõutavaks. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus nõustub hagejaga, et kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 mõttes ei esine. Arvestades kostja poolt 14.02.2017 tasutud summat 2055,62 eurot, on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõla tasumist summas 9157,71 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 3334), millise summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
48.Hageja märgib iseenesest õigesti, et VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivisintressi tasumist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja tugineb sellele, et vastavalt hageja poolt kostjale esitatud arvetele kuulub põhivõlalt arvestamisele viivis määras 0,05% päevas maksmata summalt. Hageja palub lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kohtul täiendavalt mõista kostjalt välja viivisintress ka etteulatuvalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle arvestamise perioodile, kuid kostja seadis kahtluse alla hageja poolt kasutatud viivisemäära 0,05% päevas (tl 153).
49.Kohus leiab, et hageja ei saa esitada kostja vastu viivisenõuet, mis põhineks „kostjale esitatud arvetele.“ Seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivisemäära saab nõuda üksnes juhul, kui see on ette nähtud lepinguga (VÕS § 113 lg 1). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras 0,05% päevas. Kohtuistungil märkis hageja, et „viivisemäära osas tuginesime varasemale poolte vahelisele praktikale, mis on lisatud ka arvetele ja see on 0,05%. Selline viivisemäär on olnud igal arvel. Kostja pole omaltpoolt soovinud seda viivisemäära muuta. Hageja leiab, et poolte vahel on selle viivisemäära osas kokkulepe, mis põhineb praktikale. Kirjalik kokkulepe viivisemäära osas puudub. Kas varasemalt on selle määraga viivist tasutud, selles osas jään vastuse võlgu“ (tl 154). Kohus on seisukohal, et viivisemäära kokkulepet ei saa järeldada pooltevahelisest varasemast praktikast, seda eriti olukorras kus hageja ei ole sellise praktika olemasolu kohta mingeid tõendeid esitanud. Seega on hageja viivisenõuet võimalik rahuldada üksnes seadusjärgse viivise osas, millist võimalust kohus kohtuistungil selgitas ja millega hageja nõustus (tl 153).
50.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades ka käesoleva kohtuotsuse p-des 33-34 esitatud selgitusi, on hagejal õigus nõuda
2-17-1082 kostjalt viivist põhinõudelt alates 15.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
51.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 9157,71 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhinõudelt (9157,71 eurot) alates 15.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
52.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagiga seotud menetluskulud tuleb käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades jätta täielikult kostja kanda, sest kõigis peamistes vaidlusküsimustes olid hageja argumendid põhjendatud ning kohus rahuldas hagi ülekaalukas osas. Samuti oli hagist osalise loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja tasus pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõude (TsMS § 168 lg 4). Hagi osalise rahuldamata jätmine tingis üksnes hageja poolt kasutatud ebaõige viivisemäär.
53.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 3003,75 eurot (tl 159-160; tl 164) ja riigilõivust 650 eurot (tl 41), kokku summas 3653,75 eurot. Hageja ei taotle seoses rahuldamata jäetud hagi tagamise taotlusega tasutud riigilõivu hüvitamist summas 50 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on 22,25 h. Hageja on kohtule kinnitanud, et õigusabikulude summa ei sisalda käibemaksu. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot/h (käibemaksuta) ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 18 h, mis tunnitasu 135 eurot/h alusel vastab 2430 eurole. Seejuures võtab kohus arvesse ka seda, et hageja esitas oma nõude vale viivisemääraga, tehes sellega seoses ebavajalikku tööd ja tekitades viivisearvestuses menetlusliku segaduse. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 3080 eurot, sealhulgas riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 2430 eurot. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 573,75 euro ulatuses (4,25 x 135).
54.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3080 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
2-17-1082 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.