lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-114041/34

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-114041/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2017. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-114041

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind maakohtus

KÜ Outokumpu 15 hagi Gennady Yakovlevi ja Galina Yakovleva vastu võlgnevuse 96,05 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 117,48 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. juuni 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Outokumpu 15 apellatsioonkaebus menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant: KÜ Outokumpu 15 (hageja), rk 80189394; lepinguline esindaja Paul Paas Vastustajad: 1) Galina Yakovleva, ik XXX; 2) Gennady Yakovlev, ik XXXX; Vastustajate lepinguline esindaja Marko Tiirik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 30. juuni 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.KÜ Outokumpu 15 (hageja) esitas maakohtule Gennady Yakovlevi ja Galina Yakovleva (kostjad) vastu hagi, milles palus mõista välja võlgnevuse 83,87 eurot, viivise 12,18 eurot ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palus mõista kostjatelt välja menetluskulud 507 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust ja õigusabikulust. Hageja märkis, et tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 40 eurot ja hagiavalduse esitamisel 30 eurot, kokku 70 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja kulutas asja materjalidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2 töötundi (tasu kokku koos käibemaksuga 192 eurot). Kostja vastusega tutvumisele ja seisukohtade esitamisele kulus 2,5 töötundi (tasu kokku koos käibemaksuga 240 eurot). Menetluskulud on kokku koos käibemaksuga 507 eurot (45 + 30 + 192 + 240).
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad ei esitanud hageja menetluskulude suuruse kohta seisukohta.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas 30. juuni 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhinõude 83,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viisise 12,18 eurot ja viivise 0,07% põhinõudest päevas alates 15. septembrini 2015. a kuni põhinõude 83,87 euro tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud 225 eurot. Maakohus märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus märkis, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus ja kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Maakohus leidis, et üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Maakohus sedastas, et käesoleval juhul on hagihind 117,48 eurot. Maakohus arvestas asjaoluga, et maakohtu menetluses on kolm hageja samasisulist ja sarnase hagihinnaga nõuet erinevate kostjate vastu. Seetõttu on kõigis kolmes asjas esitatavad materjalid suures osas kattuvad.

Maakohus jõudis seisukohale, et käesoleval juhul on tegemist tavapärase keerukuse ja mahuga võlanõudega. Hagiavalduses on hageja nõue toodud peamiselt ühel leheküljel, muu osas sisaldab hagiavaldus üksnes viiteid seaduse sätetele (sh asjasse mittepuutuvatele), kostjate vastusele esitatud seisukoht on võrreldes hagiavaldusega küll sisukam, kuid selle koostamine ei eeldanud esindajalt uute materjalide, tõendite kogumist ega läbitöötamist; kohtuistung kestis 7 min. Arvestades eeltoodut pidas maakohus põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt; summas 225 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulu. Maakohus märkis hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lõikele 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kostjatelt välja mõistmata hageja menetluskulud summas 282 eurot. Hageja palub teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulude katteks täiendavalt 282 eurot. Hageja palub märkida, et kostjatel tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esines menetluses palju asjaolusid ja kostja vastuväiteid, mille tõttu oli vajalik koostada põhjalikud menetlusdokumendid. Hagejal tuli põhjalikult analüüsida kohtule esitatud mahukaid tõendeid ja nende seoseid kohtupraktikaga; 2) ei nähtu kohtuotsusest, mitu tundi hagejale osutatud õigusabi on põhjendatud; 3) ei andnud maakohus hinnangut hageja lepingulise esindaja tunnitasule. Tunnitasu oli mõistliku suurusega (80 eurot tunnis); 4) ei mõjuta analoogsete hagide menetluses olemine õigusabi osutamise mahtu igas asjas ning hageja arvestas õigusabi osutamisel sellega, et menetluses on kolm sarnast hagi.
5.Vastustajad (kostjad) ei vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Tegu ei olnud keeruka vaidlusega. Hagejal on samasisulisi hagisid menetluses kolm ja nende materjalid kattuvad suuremas osas. Kostjate menetluskulud ringkonnakohtus on 100 eurot. Kostjad paluvad mõista selle hagejalt välja ja märkida, et hagejal tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasuda viivist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb Viru Maakohtu 30. juuni 2016. a otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme

kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-14311 p 14). Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (3-2-1-6-16 p 14). Diskretsioonipiiride ületamisega on tegu eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis diskretsiooni nõuetekohaselt läbi ja seetõttu ei saa ringkonnakohus sekkuda maakohtu otsustatusse. Maakohus hindas õigusabile kuluvat aega ja asja keerukust. Maakohus märkis diskretsiooni aluseks olevaid asjaolusid kaaludes, et tegu on keskmise keerukusega tsiviilasjaga, samuti hindas maakohus esitatud dokumentide ja osutatud õigusabi mahtu, sisu ja vajalikkust. Samuti leidis maakohus õigesti, et üldjuhul ei tohi väljamõistetavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Seega on maakohus piisava põhjalikkusega kaalunud diskretsiooni seisukohalt olulisi asjaolusid ja ei ole seejuures teinud kaalumisvigu ega ületanud diskretsioonipiire.

8.Vastusena apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja leidis apellatsioonis, et tsiviilasjas oli vajalik koostada mahukaid menetlusdokumente ja analüüsida kostja esitatud arvukaid tõendeid. Kuna ringkonnakohus leidis käesolevas otsuses (p 7), et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei saa ringkonnakohus ise asuda osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust hindama. Samal põhjusel ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta, kas sarnaste hagide menetluses olemine mõjutab osutatud õigusabi mahtu või mitte. Tegu on asjaoluga, millele tugines maakohus kaalutlusotsuse tegemisel. Samuti ei ole kohus kohustatud menetluskulude kindlaksmääramisel märkima vajaliku ja põhjendatud õigusabi mahtu täpsetes ajaühikutes. Kohus peab hindama õigusabi osutamisele kulunud aega kogumis ja seostades seda asja keerukusega. Seda on maakohus teinud. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud andma eraldi hinnangu lepingulise esindaja tunnitasule. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus ei ole seadunud kahtluse alla hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikkust. Seetõttu on hageja sellekohane väide asjakohatu.
9.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsusega koos määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 2. Apellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale, seega vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata ka apellatsiooniastmes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja