Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
13.aprillil 2017, Võru kohtumaja
Hagi ese
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi K. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
957, 12 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143, lepinguline esindaja A. , e-post:[email protected]; Kostja K. S. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-16-19000
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi K. S. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K. S. `elt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks 442,64 eurot; millest põhivõlgnevus on 425,13 eurot; intressid 0,12 eurot ning seisuga 19.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 17,39 eurot.
3.Välja mõista K. S. `elt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks alates 20.12.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 17,39 eurot ei tohi ületada põhinõude 425,13 euro suurust.
Jätta rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ nõue K. S. vastu intressi 63, 48 euro, võla sissenõudmise kulu 35 euro, seisuga 19.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 171,12 euro ning alates 20.12.2016 lisanduva viivise kuni põhinõude tasumiseni viivisemääras 0,16% päevas väljamõistmise nõuetes.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 50 % ulatuses K. S. `e kanda ja 50 % ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
7.Välja mõista K. S. `elt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulu summas 127,50 eurot.
8.Välja mõista K. S. `elt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 127,50 eurot.
9.Väljamõistetud summad tasuda Rävala Õigusbüroo OÜ arveldusarvele: EE377700771002004100 LHV (selgitusega nimi, isikukood, tsiviilasja number). Edasikaebamise kord Rävala Õigusbüroo OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Rävala Õigusbüroo OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi K. S. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmis kostja Express Credit AS-ga 18.12.2015 laenulepingu nr 20151218056, 500 euro saamiseks (laenuperiood kuus kuud). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.06.2016. Kokku kohustus kostja tasuma 589, 17 eurot, sh laenu põhiosa 500 eurot ja intressid 89,17 eurot. Peale laenulepingu sõlmimist on kostjalt toimunud ühel korral laekumine summas 99,37 eurot. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Express Credit AS laenulepingu üles 08.06.2016. Express Credit AS loovutas 13.07.2016 kostja vastase nõude hagejale. Hageja taotleb välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 425, 13 eurot; intressid 63, 60 eurot; võla sissenõudmiskulude kulud 35 eurot;
2 (5)
viiviseid lepingujärgses määras 0,16 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni 19.12.2016 summas 188,51 eurot ning alates 20.12.2016 viivis põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,16% päevas, kuid mitte rohkem kui 425,13 eurot.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud määras 29.01.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, põhjendab hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist.
4.Esialgne võlausaldaja on kostjale laenu andes tegutsenud oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ei ole ise tehingu tühisuse alustele tuginenud peab kohus omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RK lahend nr 3-2-1-122-08, p 19; nr 3-2-1-32-06, p 14, nr 3-2-1-106-13 p 24). Seega on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte. Tulenevalt VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 18.12.2015 sõlmitud laenulepingu alusel väljastas esialgne võlausaldaja kostjale 18.12.0215 laenu summas 500 eurot kuueks kuuks intressiga 89, 17 eurot. Hagile lisatud laenulepingust ja teabelehest nähtuvalt oli aastane krediidi kulukuse määr 77, 52% aastas ( tl 10-13). Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr kuni 30.11.2015 oli 21, 65%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eelnevast lähtudes on laenuleping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi, viivist ega võla sisssenõudmiskulusid.
3 (5)
Tulenevalt VÕS § 4062 lg 3, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 425, 13 eurot.
5.Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi ja viivist lepingus sätestatud määras. Hagejal on õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingujärgselt oli laenu kasutamise aeg kuus kuud, kostja pidi saadud laenu tagastama hiljemalt 15.06.2016. Kohtu arvutuste kohaselt www.viivisekalkulaatrorit.ee kasutades on intress 500 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses ajavahemiku 19.12.201515.06.2016 eest 0,12 eurot (500x0,05%x180 päeva).
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna laenuleping on tühine, saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ajast, mil kostja pidi laenu tagastama (15.06.2016), so alates 16.06.2016. Seega tuleb kostjalt välja mõista alates 16.06.2016 kuni 19.12.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtu arvutuste kohaselt summas 17,39 eurot ning alates 20.12.2016 viivis tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 425, 13 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 17,39 eurot ei tohi ületada põhinõude 425, 13 euro suurust.
7.Hageja on esitanud nõude võla sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmiseks, mis on kulu kostjale saadetud teatiste eest. Kuivõrd laenuleping on tühine, tuleb hageja nõue nimetatud nõudes jätta rahuldamata.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 442, 64 euro ulatuses; millest põhivõlgnevus on 425,13 eurot; intress 0,12 eurot ning seisuga 19.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 17,39 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt alates 20.12.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 17,39 eurot ei tohi ületada põhinõude 425,13 euro suurust.
4 (5)
Intressi 63,48 euro, viivise 171, 12 euro ja võla sissenõudmise kulu 35 euro ja alates 20.12.2016 lisanduva viivise kuni põhinõude tasumiseni viivisemääras 0,16% päevas väljamõistmise nõuetes jätab kohus hagi rahuldamata.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagihind hagi esitamisel on 957,12 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 476,76 eurot (442, 64 eurot+ viivis ühe aasta kohta 34,12 eurot), jätab kohus menetluskulud 50 % ulatuses kostja ning 50 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskulu 415 eurot, mis on riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 175 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 240 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised ning keeruline ei saanud olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 255 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 127,50 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 127,50 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.