Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD

OÜ Aktiva Finants esitas 16.12.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 554.37 euro saamiseks. Kohus tegi 27.12.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi lõpetas 08.02.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ Aktiva Finants esitas 07.03.2017 Tartu Maakohtule Marko Silla vastu hagi, paludes enda kasuks välja mõista 554.37 eurot, millest põhivõlg on 277.21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 277.16 eurot, lisaks jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja võttis 10.04.2014 vastuses kohtule hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtule 10. aprillil 2017 saadetud avalduses võlgnevust tunnistanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et OÜ Aktiva Finants hagiavaldus Marko Silla vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi rahuldada üksnes osaliselt. Kohus leiab, et kui hageja nõude aluseks on tüüptingimustel sõlmitud leping, siis peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste kontrollimine on kohtu kohustus, sest TsMS § 438 lg 1 kohaselt on tegemist õiguse kohaldamisega.

Kohus on seisukohal, et hageja esitatud Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise tingimuste p-s 4.8. sisalduva sissenõudmiskulude hüvitamise ja p-s 6.13.2. viivise kokkuleppe näol on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata arvest nr 42980452 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiskulu osas (57.99 eurot), sest see on ebamõistlikult suur ja tarbijat kahjustav. Tele2 Eesti AS-i hinnakirja kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks võlgnevuse suurusest. Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8. kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesi AS-i kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Üldtingimuste p 8.3., mis käsitleb lepingu ülesütlemist, viimase lause kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Seetõttu on hageja põhinõue põhjendatud 219.22 euro (277.21 – 57.99) ulatuses. Kohus on seisukohal, et viivis määraga 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2.) on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivise korral 0,15% päevas on aastane viivisemäär 54,75%. Nimetatud viivise määr ületab seadusjärgset viivise määra ligikaudu seitsmekordselt. Iseenesest õige on hageja väide, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võivad pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivise määras, kuid samas ei tohi selline kokkulepe kahjustada teist lepingupoolt ebamõistlikult ning seda eriti juhul, kui teiseks lepingupooleks on tarbija. Viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus kajastab lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-25-16, p 13). Kuna teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2. on tüüptingimusena tühine, siis kohaldab kohus seadusjärgset viivise määra. Hageja arvestab viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast. Arve nr 42980452 maksetähtpäev oli 18.07.2014, seega tuleb viivist arvestada alates 19.07.2014 kuni hagiavalduse koostamise päevani 07.03.2017 (s.o 962 päeva). Seega on põhinõudelt, s.o 219.22 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 46.54 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 265.76 eurot, sealhulgas põhivõlg 219.22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

46.54 eurot ning jooksva viivise alates 08.03.2017 kuni põhinõude summas 219.22 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 48% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 52% ulatuses hageja ja 48% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 700 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 575 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 100 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 225 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 48% ehk 108 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.