Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
12. aprill 2017. a, Võru tn 12, Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-17332
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi V. V. vastu 6324,25 euro nõudes 6324,25 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood 70001975, asukoht Endla 8, 15092 Tallinn, epost: [email protected] Esindaja: Lily Bürkland Kostja: V. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kirjalik menetlus
Pank, viitenumber mõlema konto puhul 5420003815, selgitus „tsiviilasi nr 2-1617332“.
2 (4)
Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on esitanud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, juhul kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata (tl 2). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 16.12.2016. a. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Nõude põhjenduste kohaselt on mõisteti kostja Tartu Maakohtu 23.04.2012. a kohtuotsusega (jõustus 7.07.2012 Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2012. a otsusega) kriminaalasjas nr 1-1113413 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver K. V. suri. Sotsiaalkindlustusameti 8.12.2011. a otsusega nr 00135K72 määrati K. V. ülalpeetavale M. V. toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 20.08.2011. a. Ajavahemikul 1.01.2013. a kuni 30.11.2015. a on seoses K. V. surmaga hüvitatud ohvriabi seaduse alusel toitja kaotusest tingitud kahju kokku summas 6324,25 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanu surma põhjustamisega kahju tekitamine õigusvastane. Tulenevalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ohvriabiseaduse (OAS) § 31 lg alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku vastu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hagilt hinnaga kuni 7000 eurot kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 450 eurot.
3 (4)
TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Asjaolu, et Eesti Vabariik menetlusosalisena on RLS § 22 lg 1 p 12 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, ei vabasta kostjat hagi rahuldamise korral riigilõivu hüvitamise kohustusest. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 450 eurot, mis tuleb tasuda riigituludesse vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.