Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 14.09.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2867,11 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.12.2016. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1433,58 eurot (mis sisaldab muu hulgas käsitlustasu summas 140 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise summas 1433,53 eurot ning viivise alates 13.12.2016. a kuni põhinõude summas 1433,58 täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 15.09.2013. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisa nr XXX ning 25.09.2013. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle 26.09.2013. a sõlmitud lisa nr XXX. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude kostja vastu põhisummas 1433,58 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on saadetud kostjale e-posti aadressil [email protected]. Kohus loeb dokumendid kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 140 eurot, mille tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingute (liitumislepingute lisad) tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8. Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingute tingimused, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, ning Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühised. Järelmaksuga vara müügilepingute tingimused, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu kokku 140 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hageja on arvestanud viivist alates 16.10.2013. a kuni 12.12.2016. a. Nimetatud perioodil on seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Käsitlustasu kajastus arvel nr 2008512119. Hageja on arvestanud viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 12.12.2016. a. Arve nr 2007859435 summas 35,21 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 16.10.2013 a kuni 12.12.2016. a summas 9,03 eurot; arve nr 2008077428 summas 192,59 tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 16.11.2013. a kuni 12.12.2016. a summas 48,01 eurot; arve nr 2008272806 summas 62,75 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.12.2013. a kuni 12.12.2016 summas 15,16 eurot; arve nr 2008512119 summas 1003,03 eurot (arve summalt 1143,03 eurot on arvestatud maha käsitlustasu 140 eurot) tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 21.01.2014. a kuni 12.12.2016. a summas 234,78 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku 306,98 euro ulatuses. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1293,58 eurot (1433,58 eurot - 140 eurot), 12.12.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 306,98 eurot ning viivis põhinõudelt 1293,58 eurot alates 13.12.2016. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käsitlustasu 140 euro ning viivise 1126,55 euro (1433,53 eurot - 306,98 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 43% ulatuses ja kostja kanda 57% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1145 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ning õigusabikulu 970 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 375 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 213,75 eurot (375 eurot x 57%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.