Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine tuleb antud asjas vastu võtta ja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse

tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus on teinud kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel X vastu riigilõivu 280 krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt kuulub hagilt hinnaga 3757,20 krooni tasumisele riigilõiv 250 krooni. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 30 krooni ettenähtust rohkem. Seega kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust s.o 125 krooni ja enam tasutud riigilõiv summas 30 krooni, kokku 155 krooni. Vastavalt TsMS § 150 lg 3 riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastava taotlus, milles ühtlasi ära näidata arvelduskonto number, kuhu riigilõiv tagastatakse. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt kantud kohtukulud, milleks on riigilõiv 280 krooni, pangateenustasu 50 krooni ja õigusabikulud 590 krooni. Kohus ei mõista kostjalt välja hageja kasuks pangateenustasu summas 50 krooni, kuna tulenevalt TsMS §-dest 138, 143 ja 144 ei ole pangateenustasu menetlusosalise menetluskulu, mis kuulub hüvitamisele. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalselt sissenõutav piirmäär 2500 krooni kui tsiviilasja hind on kuni 5000 krooni. Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt nõutud lepingulise nõustaja kulud summas 590 krooni. Kohus on teinud kindlaks, et hagejale on osutanud õigusteenust antud tsiviilasjas OÜ Tartu I Advokaadibüroo, mille kohta on

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.