Asjaõigus › Omandiasjad

Hageja esindaja muutis hagi korduvalt:19.12.2003.a, 25.06.2004.a ning 26.10.2004.a. Aprillis 2006.a esitas hageja esindaja kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palus tuvastada hageja kaasomandi osa kokku pindalaga 485,7m2, mis on määratletavad lähtudes OÜ-s Tallinna TIB aastal 2000 koostatud inventariseerimisjoonistest: endised korterid ja koos vahekoridorigaruumid kuni pindalaga 155,8m2, endine katlamaja, töökoda- ruumid kuni pindalaga 193,6m2 ja korterite ja all asuv kelder- ruumid kuni pindalaga 136,6m2. Hageja oli palunud hagiavalduse täpsustustega 03.02., 18.04 ja 13.06 2005.a kaasata protsessi kolmandate isikutena teised maja korteriomanikud. Kohus edastas kolmandate isikutena kaasata soovitud isikutele hagimaterjalid ja küsis nende seisukohta. Kõigile isikutele ei õnnestunud taotlust ja hagi materjale edastada. Ka kohtu korraldavale istungile 11.05.2003.a nimetatud isikud ei ilmunud, kuna ei olnud kohtukutseid kätte saanud. Kohus ei ole võtnud seisukohta kolmandate isikute kaasamise osas, kuna puudub kõigi kaasata soovitaud isikute seisukoht. Poolte taotlus Hageja esitas kohtule 28.06.2006.a taotluse, milles palus kinnitada poolte kompromiss ja lõpetada asjas menetlus. Kostja esitas kohtule 29.06.2006.a nõusoleku asjas menetluse lõpetamiseks. Kompromissi kohaselt tunnistab kostja end RASEõigusjärglaseks ja pooled kinnitavad, et RAS-l E oli kohustus esitada andmed Ehitusregistrile kaasomandi osade suuruse kohta. Pooled kinnitasid, et RASEkooskõlastas elamufondi volitatud valdajana Tallinnas, asuva kaasomandisse kuuluva elamu AS M.R.X. kauplus-lao projekti, mis nägi ette korterite 35 ja 36 ning nende vahekoridori väljaehitamise kaupluseks ja töökoja ning korterite 35 ja 36 all asuvate keldriruumide väljaehitamise laoks. Kompromissi kohaselt moodustab hageja omand 8,55% Tallinnas, Tartu mnt 24/Lastekodu 1 asuvast elamust ja kostja tunnustab hageja omandit eelnimetatud mahus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohtukulud Hageja teatas, et ei soovi kohtukulude väljamõistmist. Kostja palus jätta kohtukulud hageja kanda, kuid ei esitanud kohtukulude välja mõistmiseks taotlust. Lähtudes Tsiviilkohtupidamise seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.2006.a kehtinud Tsiviilkohtupidamise seadustikule § 62 lg 3 jäävad poolte poolt kantud kohtukulud nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.