Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-12433
Tsiviilasi
DIVEEST OÜ hagi Turundus OÜ vastu lepingu alusel makstud 690 euro tagastamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
812,28 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DIVEEST OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DIVEEST OÜ (registrikood 11947688), lepingulised esindajad Madis Truber ja Riho Viik Kostja Turundus OÜ (registrikood 11763540), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2016 otsus, millega maakohus jättis hageja hagi rahuldamata, jättis poolte menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 672 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada DIVEEST OÜ hagi Turundus OÜ vastu osaliselt. Mõista välja Turundus OÜ-lt põhivõlgnevus 690 eurot, viivis põhivõlgnevuselt seisuga 07.04.2017 129,13 eurot ja alates 08.04.2017 viivis protsendina põhivõlgnevusest 690 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
3.Tagastada apellandile apellatsioonkaebusele lisatud 20.02.2014 töövõtuleping, 19.03.2014 hinnapakkumine, poolte kirjavahetus, maakohtu käesolevas asjas tehtud otsus ja PK ning Elesan OÜ vahel sõlmitud infotehnoloogia tarneleping.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 1(11)
5.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Turundus OÜ-u kanda.
6.Menetluskulud määrab kindlaks ja mõistab välja maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.DIVEEST OÜ (hageja) esitas 21.08.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Turundus OÜ (kostja) vastu lepingust taganemisest tulenevaks tagasitäitmiseks, paludes kostjalt välja mõista tasutud ettemaksed kokku summas 690 eurot, viivise 66,73 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid PK (tellija) ja kostja 20.02.2014 töövõtulepingu nr 3358, mille kohaselt pidi kostja valmistama kodulehe vastavalt hinnapakkumisele nr 3357 (tegelik nr 3368). Lepingu punkti 6.1 kohaselt oli töö teostamise periood 60 päeva ehk tähtaeg lõppes 20.04.2014. Kostja rikkus lepingut, kuna töid tähtaegselt ei teostanud. 19.05.2014 edastas PK kostjale pretensiooni kodulehe mittevalmistamise kohta ning nõudis ettemaksu summas 690 eurot tagastamist. Kostja sellele ei reageerinud. 02.07.2014 esitas PK täiendava pretensiooni ning 07.10.2014 teistkordse pretensiooni. 09.12.2014 esitas PK lepingulise esindaja vahendusel kostjale avalduse lepingust taganemiseks ja lepingu alusel saadu tagastamiseks. 07.08.2015 loovutas PK nõude hagejale. Nõude loovutamise teade on saadetud kostja äriregistri järgsele aadressile, mistõttu tuleb eeldada selle kättesaamist. Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja täiendavalt, et PK tasus lepingu alusel 690 eurot kostja seadusliku esindaja R-RP arvelduskontole tema enda palvel. Kostja on aktsepteerinud tasumist juhatuse liikme isiklikule arvelduskontole, alustades töid peale osamakse saamist. Pole oluline, kellele ettemaks tasuti, lepinguline suhe oli kostjaga, kellelt on õigus lepingu taganemise korral tasutud ettemaks tagasi nõuda. Kostja poolt hagejale esitatud töö näidised on kasutuses teise turismifirma poolt, mistõttu need hagejale ei sobinud. Teisel korral edastati kostja poolt hagejale veebist allalaetud šabloon. Hageja mingeid lisatöid kostjalt ei tellinud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nõude loovutamine hagejale ei ole tõendatud. Kostja sai nõude loovutamise teate kätte alles 27.11.2015 menetlusdokumendiga. PK ei tasunud makseid kostjale, vaid kolmandale isikule R-RP-le, mistõttu puudub tagastusnõue kostja vastu. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja alustas lepingujärgsete töödega kohe peale lepingu sõlmimist ning esimesed näidislahendused pakuti välja 27.02.2014. PK muutis mitu korda meelt väljapakutud lahenduste osas. Viimati väljapakutud lahenduse juurde klient jäi ja kostja jätkas projektiga. Lisaks tellis PK kostjalt pidevalt lisatöid, mille tegemine polnud lepinguga ette nähtud, ka see tingis kodulehe
2(11)
valmimise viibimise. Kostja peatas töö kodulehega pärast seda, kui PK ei nõustunud lisatööde eest tasuma. Maakohtu lahend
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt välja 672 eurot kostja menetluskulude katteks, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Maakohtu lahendi kohaselt on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et 20.02.2014 sõlmisid PK ja kostja töövõtulepingu nr 3358, mille kohaselt kostja pidi valmistama kodulehe vastavalt hinnapakkumisele nr 3357 (tegelik nr 3368). Lepingu punkti 6.1 kohaselt oli töö teostamise periood 60 päeva. Lepingu punkti 4.1 kohaselt oli lepingu kogumaksumus 2700 eurot, mis tuli maksta osamaksetena. 09.12.2014 esitas PK kostjale avalduse lepingust taganemiseks ja lepingu alusel saadu tagastamiseks (tl 21-26).
6.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtulepingule sarnane leping VÕS § 635 mõistes, millest tulenevalt oli kostjal kohustus valmistada koduleht vastavalt hinnapakkumisele nr 3357 (tegelik pakkumine nr 3368) ja PK-l oli kohustus selle eest tasuda.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on loovutatud hagejale, kas kostja on rikkunud lepingut ning kas kostjal on kohustus ettemaksuks saadud raha tagastada.
8.Kohtule esitatud tõendist nähtub, et 07.08.2015 kuupäeva kannab PK poolt allkirjastatud nõude loovutamise teade kostja registrijärgsele aadressile Suur-Sõjamäe 10A, 11415 Tallinn. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt, mistõttu tuleb eeldada, et kostja sai loovutamise teate kätte. Lisaks on kostja saanud loovutamise teate kätte käesolevas kohtumenetluses. Puudub alus eeldada, et nõuet ei ole tegelikkuses loovutatud. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VÕS § 164 lg 1 ja 2 ning § 170 tuleb lugeda nõude loovutamine hagejale kehtivaks.
9.Hageja on kostja vastu esitanud lepingust taganemise tagasitäitmise nõude, paludes tagastada ettemaksuna tasutud 690 eurot. Toimikus olevate tõenditega on tõendatud, et PK tasus kostja seadusliku esindaja R-RP kontole kolm esimest osamakset kogusummas 690 eurot (tl 30-35) R-RP palvel (tl 29). Seega on põhjendamatu kostja väide, et hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna makseid ei tasutud kostjale. Lepinguline suhe oli kostjaga. PK kui esialgne võlausaldaja taganes lepingust, saates kostjale 09.12.2014 avalduse lepingust taganemiseks ja raha tagastamiseks (tl 21-26).
10.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
11.Hageja leiab, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud, kuna tööd ei valminud selleks ettenähtud tähtajaks, s.o 20.04.2014. Kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud, kuna PK muutis mitu korda meelt väljapakutud lahenduste osas ning tellis kostjalt pidevalt lisatöid, mille tegemine polnud lepinguga ette nähtud ja see tingis kodulehe valmimise viibimise.
12.Vastavalt lepingu punktile 6.1 oli tööde teostamise periood kuni 60 kalendripäeva. Punkti 6.2 kohaselt pidi töövõtja alustama tööde teostamisega esimesel tööpäeval pärast arve tasumise kuupäeva, mis oli märgitud esimesel tellija poolt väljastatud arvel. Punkti 6.3 kohaselt juhul kui tellija ei tasunud esimest osamakset punktis 5.1 märgitud aja jooksul,
3(11)
lükkus tööde teostamise tähtaeg edasi vastavalt programmeerija ajagraafikule. Punkti 5.1 kohaselt oli tellija kohustatud töövõtja poolt esitatud arved tasuma 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast (tl 7). Hageja leiab, et tööde valmimise tähtaeg oli 20.04.2014. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja väidete kohaselt ei valminud tööd tähtaegselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud lepingujärgse töö PK-le üle lepingus kokku lepitud tähtajaks ega enne seda, kui PK lepingust 09.12.2014 avaldusega taganes. Kostja on tunnistanud, et peatas kodulehe valmistamise. Seega on kostja lepingut rikkunud, kuna töö ei valminud lepingus ettenähtud tähtajaks.
13.VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
14.Kostja märgib, et töö valmimine hilines PK tingitud asjaoludest ning sellest, et viimane muutis korduvalt meelt kodulehe lahenduse üle ning nõudis lisatööde tegemist. Kostja märgib, et alustas lepingujärgsete töödega kohe peale lepingu sõlmimist. Esimesed näidislahendused pakuti PK-le välja 27.02.2014 (27.02.2014 e-kiri). Valiti lahendus ja kohandati kliendi värvidega. PK kiitis struktuuri heaks (12.03.2014 e-kiri). Kui kostja selle programmeeris süsteemi, siis muutis klient meelt ja saatis näidiseks uue lahenduse (14.03.2014 e-kiri). Kostja jätkas tööd uue lahendusega, mis sai valmis (19.03.2014 e-kiri). PK kiitis selle heaks. Klient soovis muuta ja esitas uue lahenduse (29.04.2014 e-kiri). Klient jäi selle lahenduse juurde ja kostja jätkas projektiga. Vastavate väidete tõendamiseks on kostja esitanud PK ja kostja kirjavahetuse (tl 155-172, tl 186-193). Hageja märgib, et kostja poolt esitatu oli tüüpiline šabloon, mis oli internetist alla laetud ja tegemist ei olnud tellitud tööga.
15.Kohtule esitatud PK ja kostja kirjavahetusest nähtub, et kostja tegeles alates lepingu sõlmimisest töö valmistamisega pidevalt ning PK andis seejuures mitmeid juhiseid, mida ta hiljem muutis. Interneti kodulehe valmimine on selline protsess, mis ei ole teisele eemal viibivale isikule visuaalselt jälgitav ning mida ei saa samm-sammult ette näidata. Samas ei ole kostja tähtaegselt töid teostanud ega esine vääramatut jõudu VÕS § 103 lg 2 mõistes, mis muudaks rikkumise vabandatavaks. Eeltoodu tõttu esines oluline lepingu rikkumine lepingust taganemiseks (VÕS § 116 lg 1 p 1 ja 5).
16.VÕS § 118 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. PK taganes lepingust 09.12.2014 esitatud avaldusega (tl 21-26). PK kaotas 2014. a detsembriks õiguse lepingust taganeda, kuna ta ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta olulisest lepingrikkumisest teada sai. PK-le pidi lepingus sätestatud töö valmimistähtaja rikkumine olema teada pärast vastava tähtaja möödumist. PK taganes lepingust enam kui kaheksa kuud pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Sellist aega ei saa pidada taganemisavalduse esitamiseks mõistlikuks. Kuna PK oli kaotanud õiguse lepingust taganeda, puudub hagejal kui uuel võlausaldajal kostja vastu lepingu tagasitäitmise nõue.
17.Asjaolu, et PK esitas varasemalt kostjale 19.05.2014 (tl 18, tõlge tl 68), 02.07.2014 (tl 19, tõlge tl 69) ja 07.10.2014 (tl 20, tõlge tl 70) pretensioone ja nõudis raha tagastamist, ei ole käsitletav lepingust taganemisena. Sõnaselge lepingust taganemise avalduse on PK esitanud 09.12.2014 (tl 21-25). Lisaks nähtub poolte kirjavahtusest, et PK on veel 18.07.2014 e-kirjas
4(11)
jätkanud lepingu täitmiseks juhtnööride andmist ja küsinud, millal töö valmis saab (tl 161, tõlge tl 189). Lepingust taganemine tähendab, et pooled lepingut edasi ei täida. Seega ei saa käsitleda enne 09.12.2014 saadetud kirju lepingust taganemise avaldustena.
18.Isegi juhul, kui taganemise avaldus oleks esitatud mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest, ei oleks hageja nõue põhjendatud. Sel juhul peaks kostja tagastama ettemaksuna tasutud 690 eurot, kuid hageja peaks hüvitama kostjale tema tehtud töö väärtuse ehk ajakulu, millise kostja kulutas lepingu täitmisele (VÕS § 189 lg 1 ja 2 p 1). Kostja tegeles lepingu täitmisega vähemasti 2014. a sügiseni. Hageja ei saa eeldada, et kostja tegi kodulehe valmistamise protsessi käigus töid tasuta.
19.Kuivõrd hageja põhinõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka viivisenõue.
20.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagejalt tuleb välja mõista kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks 672 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
21.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista välja hageja kasuks tema poolt kantud menetluskulud.
22.Maakohus on ekslikult tõlgendanud lepingust taganemise avalduse tegemise asjaolusid. Maakohus on leidnud, et PK taganes lepingust 09.12.2014 avaldusega ning oli selleks ajaks kaotanud õiguse lepingust taganeda. Tegelikult teavitas PK kostjat lepingu lõpetamisest juba 19.05.2014 e-kirjas (lisad 3 ja 9) kirjutades järgnevat: „Usalduse puudumise tõttu projekti täitja Turundus OÜ suhtes, ei näe me perspektiivi edasiseks koostööks. Tööd meie veebilehega alustab teine täitja.“ Iga mõistlik inimene pidi sellest mõistma, et PK ei soovi koostööd jätkata ja soovib tasutu tagastamist.
23.Maakohus on jõudnud seisukohale, et PK varasemalt kostjale esitatud 19.05.2014, 02.07.2014 (lisa 4 ja lisa 10) ja 07.10.2014 (lisa 5 ja lisa 11) pretensioonid raha tagastamise kohta ei ole käsitletavad lepingust taganemisena. Tegelikult juba 19.05.2014 e-kirjas hageja teatas lepingu lõpetamisest ning teavitas, et tööd jätkab teine täitja. Oma 02.07.2014 pretensioonis on PK kirjutanud: „Usalduse puudumise tõttu projekti täitja Turundus OÜ suhtes, me ei näe edasise koostöö võimalust ja lõpetame lepingu nr 3358 19 maist 2014. a.“ Kui kostja ei mõistnud veel 19.05.2014 PK soovi lepingust taganeda, siis pidi ta seda tegema hiljemalt 02.07.2014. 07.10.2014 pretensioon sisaldas endas lihtsalt meeldetuletust kostjale. Kui suhtlus kostjaga ei kandnud vilja, kuna kostja ignoreeris kõiki eespool viidatud kirju, siis pöördus PK õigusabi saamiseks juristi poole, kes esitas täienduse lepingust taganemise avaldusele. PK on kostjaga sõlmitud lepingust taganenud selleks ettenähtud mõistliku aja jooksul ning hilisemad pretensioonid ja täiendused õiguslike alustega on käsitletavad taganemisavalduse täiendustena. Lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi (Riigikohtu lahend 3-2-1-43-15 (p 11)). PK on töövõtulepingust taganemise teinud kostjale mõistetavaks hiljemalt 02.07.2014. a. Kuna kostja on ignoreerinud PK pretensioone ning ei ole kohtumenetluses tõestanud
5(11)
vastupidist, siis suhtles PK kostjaga edasi, seda eesmärgiga püüda olukorda lahendada, töö valmis saada või sõlmida uus kokkulepe töö teostamiseks. Kostja on kohtumenetluses esitanud kohtule kirjad viisil, mis ei võimalda selgitada, millele vastatakse ning mis oli kostja kirja sisu. Seetõttu ei ole kostja poolt kohtule hagi vastusele lisatud e-kirjadest mõista kirjavahetuse tegelikku sisu ning seda, kas lepingut täideti või mitte.
24.Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et isegi, kui taganemise avaldus oleks esitatud mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest, ei oleks apellandi nõue põhjendatud, kuna hageja peaks kostjale hüvitama tema tehtud töö väärtuse ehk ajakulu, mis kostja kulutas lepingu täitmisele. Kostja ei ole maakohtus toimunud kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis viitaksid, et tema poolt lepingu alusel juulist 2014 töid jätkati. Kohus leiab ekslikult, et kodulehe valmistamine on selline protsess, mis ei ole teistele eemal viibivatele isikutele visuaalselt jälgitav ning mida ei saa samm-sammult ette näidata. Tööde teostamine on siiski kontrollitava ja tõendatav. Kostja ei ole esitanud kohtumenetluses isegi tööde nimekirja ning ei ole seega tõendatud, et kostja üldse peale 19.05.2014 tööd tegi. PK-le on viimane lahendus esitatud 11.03.2014 internetist allalaetud šablooni näol. Hageja pöördus interneti kodulehe saamiseks teise täitja poole 17.12.2014 (lisa 8) ning kandis täiendavaid kulusid. Uue täitjaga sõlmitud lepingus on teostatavad tööd detailselt välja toodud, koos tundide arvu ning töö maksumusega. Sellest on näha, et veebilehe loomisega seotud tööd on kindlalt määratletud ning kontrollitavad, sama on ka kostjaga sõlmitud töövõtulepingu lisaks olevaks hinnapakkumises. Seega ei saa hagejalt nõuda kostja poolt väidetavalt tehtud tõendamata tööde eest kompensatsiooni tasumist. Juhul, kui leiab tõendamist, et kostja tegi sõlmitud töövõtulepingu täitmiseks töid, siis tegi ta seda omal riisikol, olles samal ajal teadlik, et lepingust on taganetud.
25.Maakohus on keskendunud ainult 09.12.2014 avaldusele, kuid on jätnud sisuliselt hindamata PK 19.05.2014, 02.07.2014 ja 07.10.2014 kostjale esitatud pretensioonides sisalduva tegeliku tahteavalduse. Maakohus jättis hindamata olulised tõendid, leides lihtsalt, et need ei ole käsitletavad lepingust taganemisena, rikkudes nii TsMS § 232 lg 1 ja lg 2. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi kostja leidis, et ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ebaõigesti, kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga ja maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ühtegi TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud apellatsioonkaebuse menetlemise alust ei esine. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hageja nõude. I
28.Pooled vaidlevad selle üle, kelle vahel leping sõlmiti, kas kostja rikkus lepingut, kas hageja võis lepingust taganeda, millal hageja lepingust taganes ja kas kostja peab tagastama temale ettemaksuna tasutu.
6(11)
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et leping sõlmiti PK ning kostja vahel, et PK on lepingu taganemise tagasitäitmisega seonduva nõude loovutanud hagejale ja kostja on saanud sellest käesoleva menetluse jooksul teadlikuks, mistõttu on nõude loovutamine kehtiv. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
30.Et lahendada lepingust taganemisega seonduv tagasitäitmise nõue, tuli esmalt kindlaks teha, millise töö pidi kostja tegema, kui suur tasu selle eest kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Pooled ei vaidle, et tellitava tööna pidi valmima turismifirma toimiv koduleht. Hageja on esile toonud, et lepingu p 3 kohaselt on lepingu esemeks hagejale kodulehe (veebilehe) travelhous.ee valmistamine vastavalt hinnapakkumisele. Pooltevahelise töövõtulepingu (I kd, tl 7) p 3 koosneb kahest alapunktist. Lepingu p 3.1. kohaselt on lepingu esemeks Tellijale projekti www.???.ee koduleht valmistamine valmislahendusele vastavalt hinnapakkumisele nr 3357 (tegelikult 3368) (edaspidi: Töö või koduleht).“ Lepingu p 3.2. kohaselt „e-pood valmistatakse valmislahendusele: (erilahendus).“ Tööde sisu avab ka hinnapakkumine, mille p 3 räägib veebilehe loomisest koostöös K-ga ja p 4 reguleerib teostatavaid töid. Hinnapakkumise p 6 kohaselt oli tööd jagatud kolme etappi. Lepingu p 3.1. viitab asjaolule, et hinnapakkumine sai lepingu osaks ja lepingu p 7 asjaolule, et lepingu osaks said ka kostja tüüptingimused. II
31.Edasi vaidlevad pooled, kas kostja rikkus oluliselt lepingut ja kas see andis hagejale õiguse lepingust taganeda.
32.Hageja on tuginenud asjaolule, et töid ei antud talle 60 päeva jooksul ega hiljem üle. Kostja on tuginenud asjaolule, et töid ei jõutud tähtaegselt valmis tellijast tulenevate asjaolude tõttu, mille tõendamiseks on kostja esitanud poolte kirjavahetuse.
33.Kostja tugines asjaolule, et ta alustas lepingujärgsete töödega, kuid tellija muutis meelt ja saatis uusi lahendusi. Nimetatu tõendamiseks esitas kostja poolte e-kirjavahetuse. 27.02.2014 e-kirja kohaselt (I kd, tl 168-169, tõlge I kd, tl 192) saatis kostja hagejale näidise. Tõendist ei nähtu, milles see näidis seisnes, kuid hageja ei ole menetluses nimetatud asjaolu vaidlustanud. 12.03.2014 e-kirjas (I kd, tl 157-158 tõlge I kd, tl 187) kirjutab tellija: „Las olla struktuur reis kodukas A, mis on pikema versiooniga“ ja annab näpunäiteid värvitoonide muutmiseks, samuti otsingumoodulite vähendamiseks, viidates pooltevahelisele varasemale telefonivestlusele. Nimetatud tõendiga saab lugeda tõendatuks kostja väite, et 12.03.2014 valiti kodulehe lahendus ja tellija kiitis heaks kodulehe struktuuri.
34.14.03.2014 tellija e-kirjast (I kd, tl 159-160, tõlge I kd, tl 188) nähtuvalt viitab tellija kodulehele http://www.sunsetsharm.com/. Kostja on väitnud, et kui kostja varem kokkulepitud töö programmeeris, muutis klient meelt ja saatis eelnimetatud 14.03.2014 ekirjaga näidiseks uue lahenduse. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud, mistõttu loeb ringkonnakohus kostja nimetatud väite tõendatuks.
35.Kostja väidete kohaselt jätkas ta tööd uue lahendusega, mis sai valmis 19.03.2014 ja mille kostja saatis hagejale. E-kirjast (I kd, tl 164-165, tõlge kd, tl 190) nähtuvalt on kostja tellijale kirjutanud: „Palun väga, uued näidised. R“ 20.03.2014 on tellija vastanud e-kirjaga kostjale (I kd, tl 166-167, tõlge I kd, tl 191): „Sobib reis kodukas KOLLANE – uus4“. Ka nimetatud
7(11)
asjaolu, et 19.03.2014 saatis kostja tellijale uued näidised ja tellija kiitis need 20.03.2014 heaks, ei ole hageja vaidlustanud, mistõttu loeb ringkonnakohus selle tõendatuks.
36.Poolte vahel puudub vaidlus, et toimiv koduleht pidi valmima lepingu kohaselt esialgselt 20.04.2014 ja nimetatud kuupäevaks kodulehte tellijale üle ei antud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esile toodud asjaolu, et kostja esitas pildid kodulehest (I kd, tl 3445), mis oli teise äriühingu poolt kasutatava kodulehe koopia ja mis seetõttu tellijale ei sobinud.
37.29.04.2014 tellija e-kirjast hagejale (I kd, tl 170-171, tõlge I kd, tl 193) nähtuvalt viitab tellija veebiaadressile, mis talle meeldivat ja leiab, et kui teised turismifirmad seda ei kasuta, võiks kostja selle paigaldada (seadistada). Samuti teatab tellija samas e-kirjas, et ootab logotüüpi kostjalt. Nimetatud tõendist saab teha järelduse, et kuigi töö ei olnud valminud kokkulepitud kuupäevaks 20.04.2014, jätkas tellija 29.04.2014 koostööd kostjaga veebilehe valmimiseks.
38.18.07.2014 tellija e-kirjast kostjale (I kd, tl 161-163, tõlge I kd, tl 189) nähtuvalt annab tellija näpunäiteid töös vajalike muudatuste kohta ja nõuab, et koduleht toimiks vigadeta, paludes seda kostjal kontrollida ja testida. Samuti küsib tellija kostjalt, millal saab koduleht valmis. 05.09.2014 tellija e-kirjast kostjale (I kd, tl 155-156, tõlge I kd, tl 186) nähtub, et tellija annab näpunäiteid kodulehe seadistamise osas, teatab, kellelt saaks kostja õpetust küsida ja nõuab, et seadistatav veebileht oleks vigadeta. Ka nimetatud tõenditest saab järeldada, et tellija ja töövõtja koostöös valmiv koduleht ei olnud veel toimiv, tellija alustas uuesti tööde valmimise osas läbirääkimisi 18.07.2014 ja tellija ning kostja koostöö kodulehe osas jätkus veel vähemalt kuni 05.09.2014. Ärakuulamise protokolli kohaselt (I kd, tl 202) on kostja seaduslik esindaja selgitanud, et tellija ja töövõtja koostöö jätkus kuni 2015 alguseni. Nimetatud väidet ei ole kostja tõendanud.
39.Arvestades, et poolte tegelik koostöö jätkus ka peale korduvat tellija poolt lepingu lõpetamise soovi väljendamist, võib e-kirjadest tulenevat tellija tahet tõlgendada kui ettepanekut leping lõpetada poolte kokkuleppel koos konkludentselt korduva mõistliku täiendava tähtaja andmisena lepinguliste tööde valmimistähtaja osas (VÕS § 114 lg 1 mõttes).
40.Kostja tugineb asjaolule, et peatas tööde tegemise, kuna tellija tellis pidevalt lepingus mitteettenähtud lisatöid, kuid ei nõustunud nende eest tasuma. Ka ärakuulamise protokolli (I kd, tl 202) kohaselt on kostja tuginenud asjaolule, et tellija tellis pidevalt lisatöid, mille tegemine ei olnud pooltel lepingus kokku lepitud. Kostja ei täpsusta, milliseid lisatöid telliti ja kuidas mõjutas see lepinguliste kohustuste täitmist. Vastuväidetest ei ole võimalik aru saada, mida kostja lisatöödeks peab, miks leiab kostja, et need ei kuulunud tema lepinguliste kohustuste hulka, kas kostja teostas need lisatööd, kas kostja teavitas tellijat, et tegemist ei ole lepinguliste töödega ja kas ning millises summas nõudis töövõtja väidetavate lisatööde eest täiendavat tasu, millest tellija väidetavalt keeldus. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et nimetatud osas on kostja väited üldsõnalised ja kontrollimatud.
41.Kuigi hageja heidab kostjale ette tööde üleandmata jätmist aktidega, ei tulene lepingust kostjale sellist kohustust. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma see ka tähendust, kuna kostja ei eita tööde lõpuni tegemata jätmist.
8(11)
42.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et kodulehe valmistamine ei ole selline protsess, mis ei ole teistele eemal viibivatele isikutele visuaalselt jälgitav ning mida ei saa samm-sammult ette näidata. Nimetatud maakohtu seisukoht on põhjendamatu. Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et veebileht laetakse internetikeskkonnas üles, tellija näeb kostja poolt valmistatud vaheetappe, samuti selles olevaid vigu ja saab esitada omapoolseid nõudmisi valmiva töö osas. Nagu ringkonnakohus tuvastas (vt otsuse p 30), pidigi veebileht valmima koostöös tellijaga. Seega saab eelnevatest asjaoludest järeldada, et kostja ei valmistanud hoolimata tellija poolt korduvalt tähtaja pikendamisest toimivat kodulehte. Kostja vastuväidetest, et ta peatas tööde tegemise, saab järeldada, et ta ei kavatsenud töid lõpetada. Seega polnuks edasisel täiendava tähtaja andmisel olnud mõtet. Nimetatust tulenevalt saab järeldada, et kostja rikkus oluliselt lepingut ja tellija võis lepingust taganeda. III
43.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et tellija taganes lepingust juba 19.05.2014 ning edaspidine kirjavahetus kajastab vaid tellija meeldetuletusi. Nimetatu on vastuolus poolte käitumisega lepingu täitmisel. Maakohus leidis põhjendatult, et tellija ei taganenud lepingust 19.05.2014, 02.07.2014 ja 07.10.2014 avaldustega. 19.05.2014 tellija kirjast kostjale (I kd, tl 18, tõlge I kd, tl 68) nähtub, et tellija teatas hagejale, et tööde tähtajaks mittevalmimisega seoses ei näe ta perspektiivi edasiseks koostööks, veebilehega alustab tööd teine täitja ja palus tagastada ettemaksu tellija kontole. 02.07.2014 tellija kirja kohaselt kostjale (I kd, tl 19, tõlge I kd, tl 69) esitab tellija korduva pretensiooni, teatab lepingu lõpetamisest ja palub tasuda ettemaksu 690 eurot. 07.10.2014 tellija kirjast kostjale (I kd, tl 20, tõlge I kd, tl 70) viitab tellija veelkord varasematele kirjadele ja taotleb ettemaksu tagastamist. Kostja ei ole iseenesest väitnud, et ta hageja tahteavaldusi kätte ei saanud. Samas ilmneb asjaoludest, et poolte koostöö jätkus veel vähemalt 05.09.2014. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis (p 38), jätkus poolte koostöö vähemalt kuni 05.09.2014. Tellija 08.12.2014 kirjast hagejale ilmneb, et ka seisuga 07.10.2014 ei olnud hageja tellimus täidetud ja tööd tellijale üle antud. Tellija teatas kostjale lepingust taganemisest alates 26.11.2014 ja nõudis ettemaksu tagastamist. Taganemine on kujundusõigus, mis tehakse ühepoolse tahteavaldusega, kuid mis peab toime omamiseks teise pooleni jõudma. Seetõttu ei saanud tellija taganeda lepingust tagasiulatuvalt. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tellija taganes lepingust 09.12.2014, kuna selleks ajaks pidi kostja tahteavalduse kätte saama.
44.Kostja ei esitanud menetluses vastuväidet, et tellija ei taganenud lepingust mõistliku tähtaja jooksul. Kostja ei toonud esile ka selliseid asjaolusid, millest sellist kostja vastuväidet saanuks järeldada. Vastupidi, kostja leidis, et poolte koostöö kestis kuni 2015 aasta alguseni. Seega ei saanud kohus ka sisuliselt tugineda asjaolule, et hageja taganes lepingust peale mõistliku aja möödumist lepingu rikkumisest teadasaamisest. IV
45.Maakohtu alternatiivne käsitlus, et kui taganemine oleks toimunud mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest, ei tuleks hagi rahuldada, kuna hageja peaks tagastama kostjale tema tehtud tööde väärtuse, on põhimõtteliselt õige, kuid ei väära hageja nõude rahuldamist käesoleva vaidluse asjaoludel kahel põhjusel. Esiteks ei ole kostja esile toonud, milline on
9(11)
tema poolt tehtud töö ja selle väärtus, samuti ei ole kostja vastavat nõuet hagejale enne kohtumenetlust ega selle jooksul esitanud.
46.Lisaks on hageja tuginenud hagis tellija ja kostja vahel sõlmitud töölepingu (I kd, tl 7) ple 7, mille kohaselt kuuluvad lepingu juurde tüüptingimused, mille p 8 sätestab: „Tööde teostamise tähtaja ületamisel Töövõtja süül rohkem kui 30 kalendripäeva on Tellijal õigus Leping ühepoolselt lõpetada, tehtud töid mitte vastu võtta, tehtud tööde eest tasu mitte maksta ning nõuda Töövõtjale tasutud summade tagastamist.“ Kuigi käesoleva lahendi tegemise ajal ei avane enam töövõtulepingus viidatud tüüptingimuste link http://turundus.eu/tuuptingimused/, ei ole kostja tüüptingimuse olemasolu ega hageja poolt väidetud sisu menetluses vaidlustanud. Seega vastavast tüüptingimusest tulenevalt reguleerisid pooled lepingu lõppemise (sisuliselt lepingust taganemise) tagajärgi juhtumiks, kui tööde teostamisel rikuti töövõtja süül lepingu tähtaega rohkem kui 30 päeva. Asjas on leidnud tuvastamist, et 07.10.2014 ei olnud tööd valminud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus lepingut ja ei esine vääramatut jõudu VÕS § 103 lg 2 mõistes, mis muudaks rikkumise vabandatavaks.
47.VÕS § 189 on dispositiivne norm. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tüüptingimuste p-s 8 sisalduv kokkulepe rikuks poolte kohustuste tasakaalu. Eeldatavasti kasutas kostja töövõtjana vastavat tüüptingimust oma majandustegevuses ja on ise sellise tagastamiskohustuse välistamise tüüptingimuse välja töötanud. Kuigi sellise tingimusega muudetakse tagastamiskohustuse põhiolemust, võib see olla seletatav kostja poolt suurema kindluse pakkumise sooviga tööde valmimise tähtaegsuse osas, samuti muude lepinguliste sanktsioonide puudumisega kostja lepingurikkumise korral. Seega ei näe ringkonnakohus vastava lepingupunkti rakendamisel vastuolu heade kommetega, hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (TsÜS §-d 86 ja 138, VÕS § 6).
48.Vaidlust ei ole selles, et tellija tasus kostjale 690 eurot. Nimetatust tulenevalt on hageja nõue kostjalt ettemaksu 690 euro tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS 189 lg 1 ja töövõtulepingu punkti 7 koostoimes tüüptingimuste punktiga 8 alusel).
49.Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 10 päeva möödumisest pärast taganemisavalduse esitamist. Kostja ei ole vaielnud vastu, et 10 päeva on mõistlik tähtaeg lepingust taganemise korral 690 euro tagastamiseks. Arvestades maakohtu poolt tuvastatut, et hageja taganes lepingust 09.12.2014, tuleb viivist hakata arvestama mitte alates 29.05.2014, vaid 09.12.2014. Ringkonnakohus mõistab viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 II-s lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni (TsMS § 367 alusel). Viivis moodustab 07.04.2017 seisuga 129,13 eurot järgmise arvutusmetoodika alusel: Võlaperiood
50.Apellant on lisanud apellatsioonkaebusele maakohtus juba esitatud tõendid: 20.02.2014 töövõtulepingu, 19.03.2014 hinnapakkumise, poolte kirjavahetuse seonduvalt lepingust taganemisega, maakohtu käesolevas asjas tehtud otsuse. Nimetatud tõendid tuleb apellandile tagastada, kuna need on toimikus olemas ja puudub vajadus nende teistkordseks lisamiseks. Samuti on apellant esitanud uue tõendina PK ja Elesan OÜ vahel sõlmitud infotehnoloogia tarnelepingu. Kuigi apellant ei ole esitanud selgesõnalist taotlust viimase tõendi apellatsioonkaebuse juurde võtmiseks, saab selle esitamisest järeldada, et apellant soovib sellega tõendada oma väiteid, et ta sõlmis teise isikuga kodulehe saamiseks 17.12.2014 töövõtulepingu ning kandis täiendavaid kulusid; uues töövõtulepingus on teostatavad tööd detailselt välja toodud nagu ka vastustajaga sõlmitud hinnapakkumises. Ringkonnakohus jätab need tõendid tähelepanuta ja tagastab (TsMS §652 lg 4 alusel), kuna nimetatud asjaoludele ei ole apellant maakohtu menetluses tuginenud, uute asjaolude ja tõendite lubatavaust ei ole apellant oma kaebuses põhjendanud, tõendid ei ole vajalikud asja õigeks lahendamiseks ja vastustaja ei ole väljendanud oma nõustumist nende vastuvõtmiseks. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, neid paberkandjal ei tagastata.
51.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus ja menetluskulude väljamõistmine hagejalt. Hageja nõue jääb osaliselt rahuldamata viivise perioodi 29.05.2014-09.12.2014 eest, seega ligikaudu 15 euro ulatuses. Hagi rahuldatakse põhivõla 690 euro, viivise 129,13 euro ja edasiulatuva viivise osas, seega olulises osas. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1, § 173 lg 1alusel).
52.Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.