lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17015/21

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 06.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17015/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-17015

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Toivo Raagi vastu alusetult saadud puhkusetasu 192 euro 5 sendi tagastamiseks

Tsiviilasja hind

192 eurot 5 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi ja Tartu Vangla kaudu); e-post: [email protected]. Esindaja Maarja-Liisa Raide Kostja: Toivo Raag (isikukood: XXX, elukoht: XXXXX). Esindaja vandeadvokaat [email protected]

Istung

Karin

Antsov;

e-post

16. märts 2017

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Vabariigi hagi Toivo Raagi vastu alusetult saadud puhkusetasu 192 euro 5 sendi tagastamiseks.
2.Mõista Toivo Raagilt Eesti Vabariigi kasuks välja 192 eurot 5 senti.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
4.Jätta menetluskulud Toivo Raagi kanda. Määrata Eesti Vabariigi menetluskulude suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Eesti Vabariik (hageja) esitas 11. novembril 2016 Tartu Maakohtule Toivo Raagi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 192,05 eurot. Hagi kohaselt töötas kostja XXX XXX kuni 14. augustini 2016. Selle seisuga oli kostja puhanud 6,29 päeva rohkem, kui ta oli välja teeninud. Seetõttu on hageja maksnud kostjale alusetult puhkusetasu 192,05 eurot.
2.Kostja esitas vastuse hagile, milles märkis, et on vaidlustanud enda teenistusest vabastamise halduskohtus. Hageja nõude kujunemine on ebaselge. Hageja on kostjale esitanud arvutuse, mille kohaselt puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuuna on käsitletud augustit 2016. Kostja oli aga puhkusel mais, juunis ja juulis. Hageja on kostjale vastates märkinud, et võimalik on ka teine metoodika, mille puhul lähtutakse kostjale juulis makstud puhkusetasu suurusest. Samas ei nähtu, et tagasi on põhjust nõuda just juuli puhkusetasu. Hageja on analoogses vaidluses teise XXX endise töötaja vastu nõudest loobunud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli kuni 14. augustini 2016 teenistussuhe, millele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS). Hageja nõuab kostjalt tagasi talle teenistussuhte ajal väidetavalt alusetult makstud puhkusetasu. Kuigi tegemist on oma olemuselt vaidlusega, mis tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, kuulub vaidluse lahendamine riigivastutuse seaduse § 22 lg 3 kohaselt maakohtu pädevusse ja vaidluse lahendamisel kohalduvad eraõiguse sätted.
4.ATS § 43 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ametniku põhipuhkuse kestus 35 päeva aastas ja ametnikule kohaldatakse töölepingu seaduse (TLS) §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. TLS § 68 lg-te 1 ja 3 kohaselt tekib õigus puhkusele töötatud aja eest ning kui puhkuseõiguslik aeg on aastast lühem, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. TLS § 70 lg 1 kohaselt on puhkuse aja eest õigus saada puhkusetasu, mille suurus vastab keskmisele töötasule. Kuivõrd kostja on nõustunud, et hagi lisas 1 kajastuvad andmed tema puhkamise aja kohta vastavad tõele, lähtub kohus asja lahendamisel neist andmetest. Sellest nähtuvalt on kostja puhanud 2016. a-l saadaoleva puhkuse arvel 28 päeva. Arvestades teenistussuhte kestust kuni
14.augustini 2016 koostoimes TLS § 68 lg-tega 1 ja 3 oli kostjal õigus töötatud aja eest saada puhkust 21,71 päeva. Seega on kostja puhanud 6,29 päeva rohkem, kui tal selleks õigus oli. Kohus märgib, et kuivõrd mõlemad pooled on kinnitanud, et ei ole võimalik, et halduskohtumenetluse tulemusel muutuks kostja teenistussuhte lõppemise aeg, ei ole poolte vaidlus halduskohtus praeguse asja lahendamisel oluline.
5.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et ta on puhkuse eest tasu hagejalt saanud. Kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt puhkusetasu, kuid teenistussuhte lõppemise tõttu on ta puhanud rohkem ja saanud seega ka puhkusetasu rohkem, kui tal teenistussuhtest tulenevalt oli õigus saada. Kohtu hinnangul võib seda pidada nii olukorraks, kus kohustust ei teki, kui ka olukorraks, kus kohustus langeb hiljem ära. Asja lahendamisel ei ole oluline kumba alternatiiviga täpselt tegemist on, kuna mõlemal juhul on hageja nõude eeldused täidetud. Kohus ei nõustu hageja istungil esitatud kahtlustega selles osas, et VÕS § 1028 lg 1 praegusel juhul ei kohaldu. Õige on see, et üldjuhul lepingu ülesütlemisel toimub lepingu alusel saadu tagasitäitmine, mitte alusetu rikastumise sätete alusel, vaid vastavate erisätete alusel (VÕS § 195 ja 196 ning 189-191), kuid praegusel juhul ei ole pooltel lepingulist suhet, ning ATS ei sätesta eriregulatsiooni teenistussuhte lõppemisel saadu tagastamise kohta. Seega kohaldub VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioon.
6.Kohus nõustub kostjaga, et puhkusetasu tagasinõudmisel VÕS § 1028 lg 1 kohaselt ei ole puhkusetasu suuruse arvutamisel õige lähtuda sellest, milline oleks puhkusetasu suurus enam puhatud päevade eest teenistussuhte lõppemise aja seisuga. VÕS § 1028 lg 1 võimaldab tagasi nõuda alusetult saadu. Seega saab nõuda seda puhkusetasu, mis tegelikult maksti aja eest, mil kostja puhkas. Kohus märgib, et muude asjaolude puudumisel, võib eelduslikult pidada enam puhatud puhkuseks kõige viimasena puhatud aega. Kostja on ise esitanud kohtule hageja

arvestuse, mille kohaselt kostja sai oma viimati puhatud 6,29 päeva eest tegelikult puhkusetasu 201,02 eurot. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel 201,02 eurot. Hageja esitatud nõue on nimetatud summast väiksem, mistõttu hagi tuleb rahuldada.

7.Kohus märgib, et asja lahendamisel ei ole tähtis kostja välja toodud asjaolu, et hageja on teises tsiviilasjas teise endise ametniku vastu samal õiguslikul alusel esitatud nõudest loobunud. Kuigi nõude õiguslik alus võib olla nimetatud asjades sama, võivad selle aluseks olevad faktilised asjaolud erineda. Näiteks võib erineda puhatud aeg ja makstud puhkusetasu. Ka hageja kinnitas istungil, et loobumise põhjuseks oli arvutuskäik, mitte kostja isik.
8.Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tal menetluskulusid ei ole tekkinud, mistõttu tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja