2.Mõista kostjalt Mittetulundusühingult HILTI BJJ Estonia hageja Riigi Kinnisvara AS kasuks välja kokku 423,57€ (nelisada kakskümmend kolm eurot ja 57 senti), s.o põhinõue summas 404,20€ ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivis ajavahemiku 30.08.2016.a. kuni 05.04.2017.a. eest summas 19,37€.
3.Välja mõista kostjalt Mittetulundusühingult HILTI BJJ Estonia hageja Riigi Kinnisvara AS kasuks viivis põhinõudelt (404,20 eurolt) alates 06.04.2017.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
2-16-128067
jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).
4.Jätta kostja MTÜ HILTI BJJ Estonia tasaarvestamise vastuväide rahuldamata.
5.Jätta rahuldamata hageja poolt 28.02.2017.a. ja 17.03.2017.a esitatud ning kostja poolt 26.02.2017.a. ja 19.03.2017.a. esitatud taotlused eel- ja kohtuistungi protokollide parandamiseks.
6.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Välja mõista kostjalt MTÜ-lt HILTI BJJ Estonia hageja Riigi Kinnisvara AS kasuks menetluskulud kokku summas 140 € (ükssada nelikümmend eurot), mis koosneb tasutud riigilõivust 100 € ja sõidukuludest summas 40 €. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja Riigi Kinnisvara AS on 06.01.2017.a. esitanud hagi, millega palub kohtul kostjalt Mittetulundusühingult HILTI BJJ Estonia hageja Riigi Kinnisvara AS kasuks välja mõista 404,20 eurot põhivõlgevust, seisuga 06.01.2017. a seadusjärgse viivise 11,51 eurot ja Riigi Kinnisvara AS-i kasuks seadusjärgne viivis rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivise osas kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on 03.06.2016. a pöördus kostja seaduslik esindaja Robert Tomingas telefoni teel hageja Lääne piirkonna haldur H.H. poole, avaldades soovi kasutada Pärnus Aia tn 2 //Pargi tn 1 asuval kinnistul paikneva kooliga ühendatud võimlas/spordihallis asuvat võimlaruumi, teatavaid üldkasutatavaid ruume, riietus- ja duširuume ning WC-sid perioodil 09.06-12.06.2016. a maadlustreeningu laagri läbiviimiseks ning saada vastavas osas hageja pakkumust kasutuslepingu (üürilepingu) sõlmimiseks. Võttes arvesse eelnimetatud telefonivestlust, edastas hageja töötaja H.H. juba samal päeval s.o 03.06.2016. a kostjale e-kirja teel [email protected] (täiendavalt ka 04.06.2016. a e-posti aadressile [email protected]) kõiki olulisi lepingutingimusi (üüritavad ruumid, kasutustähtaeg ja kasutuse eest makstav tasu) sisaldava kasutuslepingu projekti (koos lisadega), paludes kostjal vajadusel täpsustada lepingu rekvisiite ja kontaktandmeid). 04.06.2016. a koostatud vastuskirjas kinnitas kostja esindaja Robert Tomingas, et on hageja poolt edastatud kasutuslepingu projekti kätte saanud. Robert Tomingas palus kõnealust e-kirja muuhulgas käsitleda kui hageja poolt soovitud taotlust ruumide kasutamiseks 09.06-12.06.2016. a treeninglaagri läbiviimiseks
2-16-128067
ning lubas edastatud kasutuslepingu projekti osas küsimuste tekkimise korral kindlasti ühendust võtta. Täiendavalt kinnitas Robert Tomingas ruumide kasutamise soovi pakutud tingimustel ka 06.06.2016. a toimunud e-kirjavahetuses H.H. ́ga. Hageja edastas 08.06.2016. a kõnealuse täpsustatud kasutuslepingu projekti kostjale e-kirja teel tutvumiseks. Hageja palus kostjalt veelkord tagasisidet kasutuslepingu täpsustatud versiooni kohta, et organiseerida seejärel kasutuslepingu ehk vara kasutamise kokkuleppe nr Ü11533/16 (edaspidi Üürileping) digitaalne allkirjastamine. Kostja hageja 08.06.2016. a e-kirjale ei vastanud. Küll aga võttis kostja esindaja H.H. ́ga järgnevalt ühendust telefoni teel. Kostja esindaja väljendas oma nõusolekut pakutud tingimustel (täpsustatud 08.06.2016. a) Ruumide kasutusse võtmiseks, soovis Üürilepingut allkirjastada, kuid palus 09.06.2016. a võimalust Üürilepingu lihtkirjalikuks allkirjastamiseks. Hageja tuli kostja sooviavaldusele vastu ja võimaldas kostja esindajal Robert Tomingas ́el 09.06.2016. a allkirjastada Üürileping ja vara valduse üleandmist tõendav akt lihtkirjalikus vormis üüriobjektil ruumide faktilisel vastuvõtmisel. Hageja leiab, et osapooled saavutasid siiski eelnevalt kokkuleppe Ruumide kasutamiseks kostja esindaja poolt allkirjastatud Üürilepingus sätestatud ja hageja poolt faktiliselt heakskiidu saanud tingimustel (mida kinnitas Ruumide valduse üleandmine ja hilisem Üürilepingu allkirjastamine hageja volitatud esindaja poolt). Peale Ruumide kasutamisperioodi lõppemist, edastas hageja 08.08.2016. a kostjale Ruumide kasutamise eest tasuarve nr 1800048329 summas (koos käibemaksuga) 404,20 eurot. Kostja arvet nr 1800048329 tähtaegselt, s.o hiljemalt 29.08.2016. a ei tasunud. Kostja ei tasunud arvet ka vaatamata hageja raamatupidaja poolt edastatud meeldetuletustele ja hageja 09.11.2016. a võlanõudele/kohtuhoiatusele tasuda võlgnevus hiljemalt 18.11.2016. a. Kostja viitas vastuses võlanõudele kohustuse väitetavale täitmisele sularahas objektihaldurile H.H.le. Hageja ei kinnita asjaolu, et arve eest on tasutud sularahas.
1.3.02.02.2017.a. on hageja vastanud kostja seisukohtadele, mille järgi kostja väited ruumide kasutuse eest sularahas tasumise või siis täiendavate teenuste osutamise kohta hagejale on seevastu alusetud, vastuolulised ja tõendamata. Hageja jääb selle juurde, et ruumid anti kostja faktilisse kasutusse eelnevalt läbi räägitud tingimustel (sh tasu eest), mida tõendab hageja poolt hagiavaldusele lisatud e-kirjavahetus ja kostja seadusliku esindaja poolt 09.06.2016. a omakäeliselt allkirjastatud Üürileping koos objekti valduse üleandmist kinnitava aktiga . Eelnev kummutab ühemõtteliselt kosta pahatahtlikud ja ebaõiged väited nagu ei oleks kostja nõustunud Üürilepingu tingimustega. Väär ja eksitav on siinkohal kostja vastuväide, et 06.06.2016. a e-kirjaga ei ole kostja avaldanud soovi kasutada ruume pakutud tingimusel, vaid üksnes soovis kasutada ruume. Hageja peab siinkohal vajalikuks selgitada, et hageja poolt edastati kostjale Üürilepingu projekt e-kirja teel 03.06.2016. a (kõnealuse lepingu projekti saatis hageja kostja teisele e-maili aadressile edasi 04.06.2016. a) ning palus lepingu projekti osas tagasisidet ning eraldi ka taotlust ruumide kasutamiseks.
1.4.28.02.2017.a. on hageja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi isegi kui lähtuda ebaõigest eeldusest, et hageja ja kostja vahel jäi kirjalik Üürileping selle hageja poolse hilisema allkirjastamise ning kostjale edastamata jätmise tõttu sõlmimata (millise positsiooniga hageja ei nõustu), tuleb hageja hinnangul asjaolusid arvestades igal juhul lugeda üürileping samadel eelnevalt läbiräägitud tingimustel sõlmituks suulises vormis. Suulise üürilepingu sõlmimisele viitavad osapoolte vahel varasemalt läbi räägitud kasutustingimused, kostja poolt allkirjastatud üüritingimused ja üüripinna vastuvõtmise akt ning ka ruumide sihtotstarbelise kastumise võimaldamine hageja poolt. Hageja soovib siinkohal selguse huvides märkida, et Pärnus, Aia tn 2 // Pargi tn 1 asuval kinnistul paiknevad hooned olid ajavahemikul 01.09.2014. a kuni 31.08.2015. a antud kasutuslepingu nr Ü7642/14 alusel Pärnu Koidula Gümnaasiumi kasutusse ja valdusesse. 22.02.2017. a vastuses märkis Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor I.K. (kes oli ühtlasi ka Pärnu Koidula Gümnaasiumi kasutuslepingu Ü7642/14 allkirjastanud isik), et 2015. a mais-juunis pöördus kooli poole maadlusklubi esindaja Robert, kes soovis kasutada maadlussaali, mis asub III korrusel, treeningute
2-16-128067
läbiviimiseks ja kool võimaldas nimetatud ruumi kuni 31.08.2015. a tausta kasutada . Hageja peab vajalikuks märkida, et kasutuslepingu Ü7642/14 p 4.4.5 põhjal oleks pidanud Pärnu Koidula Gümnaasium ruume allkasutusse andes taotlema hageja eelnevat kirjalikku luba, mida aga ei tehtud. Seega tulenevevalt Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori poolt antud selgitustest lubati MTÜ HILTI BJJ Estonia Pärnus, Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul asuvasse hoonesse 2015. a suvel maadlustreeningute läbiviimiseks kokkuleppel ruume kasutanud Pärnu Koidula Gümnaasiumiga, mitte aga kokkuleppel hagejaga. 31.08.2015. a kostja seaduslik kasutusõigus igal juhul lõppes. Isegi kui käesolevas tsiviilasjas peaks tõendamist leidma kostja ebausutavad ja vastuolulised väited kasutussuhte kokku leppimises H.H. ́ga ja H.H. ́le igakuiselt 300 euro tasumise kohta, siis on ilmne, et kõnealused tehinguid ei ole H.H. teostanud hageja nimel ja arvel, vaid tegemist on ebaseaduslike tehingutega H.H. ja kostja vahel. H.H.l puudusid igasugused volitused taoliste tehingute sõlmimiseks hageja nimel. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestamise avaldusega, leides, et kostja nõue on ilmselgelt põhjendamatu. Seoses ajavahemikul 06.08-08.08.2015. a toimunud „Weekend“ festivaliga soovib hageja täiendavalt märkida, et hageja omas tõepoolest „Weekend“ festivali korraldajatega kokkulepet Pärnus, Aia tn 2 asuval kinnistul oleva võimla kasutamiseks. Samas teostas ruumide „Weekendi“ festivaliga seonduva koristamise mitte kostja, vaid hageja tellimuse alusel P. Dussmann Eesti OÜ . Samuti on oluline märkida, et hageja on esitanud tõendid, et 2015. a „Weekendi“ toimumise ajal omas kostja III korruse ruumide (mitte I korruse ruumide) tasuta kasutamise kokkulepet kooliga, mitte aga hagejaga.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja MTÜ HILTI BJJ Estonia esitas 22.01.2017.a. ja 12.02.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. Kostja on enda poolt teinud kõik ja täitnud kokkuleppeid. Kostja on vastavalt poolte vahelisele varasemale kokkuleppele ja väljakujunenud praktikale tasunud kõik maksed sularahas hageja esindajale. Kostja on ka allkirjastanud küsimuse all oleva lepingu õigeaegselt ja hoidnud heaperemehelikult hageja vara. Kostja on täitnud ka enda kokkuleppe hoone koristuse kohapealt. Hageja seevastu ei ole enda kokkulepetest suutnud kuidagi kinni pidada. Hageja ei ole lepingut allkirjastanud õigeaegselt, samuti on jätnud hageja järjepidevalt esitamata kviitungid tasutud sularaha maksete puhul ning nüüd seda ära kasutades nõuab lisaks juba saadud rahale veel juurde. Lisaks on hageja jätnud tasumata kostja poolt esitatud arve koristustöödele, mis oli kokku lepitud hageja ja kostja esindajate vahel. Lepingu mittekehtivust kinnitab ka hageja ise, kui ütleb, et üritus oli 09.06 - 12.06.2016, kuid leping allkirjastati alles 13.06.2016 ehk pärast kõneall oleva ürituse toimumist. Kostja ei ole kunagi olnud nõus lepingus toodud tingimustega, et need oleksid reaalselt kokkulepitud tingimused. Leping sõlmiti vaid formaalses mõttes H.H. mahitusel. Seetõttu ei saanud üritus toimuda ka lepingus toodud tingimustel. Kostja tegutses antud ruumides vastavalt varasematele suulistele kokkulepetele H.H.ga antud ajaperioodil, mitte lepingus märgitud tingimuste alusel. Samuti ei kasutanud kostja lepingus toodud ruume selles suuruses nagu leping ette näeb. Kostja oli seal ruumides tegutsenud juba vähemalt aasta ja tasunud igakuiselt 300 eurot H.H. kätte sularahas ilma kviitungit vastu saamata, mistõttu järgides juba poolte vahel välja kujunenud praktikat, tasus Kostja esindaja Robert Tomingas ilma kahtluseta H.H.le ka seekord sularahas. Seekord, kuna tegemist võis olla suurema spordiüritusega, kui igapäevane treening, küsis H.H. 400 eurot. Ruumide kasutamise käigus rääkisid R.Tomingas ja H.H. ruumide koristamise tasustamisest, kuna Kostja hoidis ruume korras kogu kasutusaja vältel ka pärast muude seal toimunud ürituste toimumist kolmandate isikute poolt, pärast mida olid ruumid tavaliselt äärmiselt räpased ja määrdunud (näiteks pärast Weekend festivali). Kostja koristas terve spordisaali ja 2 riietusruumi koos 2 wc-ga oma jõududega ka enne spordiüritust (pesi seinad, wc potid ja põrandad). Selle eest pidi Hageja tasuma 400 eurot. Vastavasisulise arve esitas R.Tomingas samuti ajahetkel, mil
2-16-128067
kirjutas lepingule alla ja mida nägi pealt K.S.. H.H. põhjendus, miks ta ei tahtnud tasaarveldada rahasummasid oli, et hageja pidi selle arve tasuma kindlasti ülekandega. Seda aga ei ole siiani tehtud.
2.2.26.02.2017.a. on kostja esitanud kohtule tasaarvestamise avalduse. Avalduse kohaselt tühistatakse esmalt varem kohtule esitatud arve nr 201606-01. Kostja soovib tasaarvestada 27.02.2017 kostja saadetud arvega nr 201702-02 alusel Hilti BJJ Estonia MTÜ 400 euro ulatuses hageja nõude - saadetud arve nr 1800048329 (08.08.2016) summas 400 eurot.
MENETLUSE KÄIK
3.Riigi Kinnisvara Aktsiaselts esitas 29.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 412,35 euro saamiseks. Kohus tegi 2.12.2016 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 2.12.2016 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Mittetulundusühing HILTI BJJ Estonia esitas 4.12.2016 nõudele vastuväite. 27.12.2016.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Riigi Kinnisvara Aktsiaselts nõue Mittetulundusühing HILTI BJJ Estonia vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite makseettepanekule. Pärnu Maakohus kohustas 28.12.2016.a hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. Riigi Kinnisvara AS esitas 06.01.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse 06.01.2017.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 21.02.2017.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 28.02.2017.a. 13.13.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde, istungil kuulati tunnistajana üle H.H. ja vande all andis seletusi kostja juhatuse liige K.S..
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja Riigi Kinnisvara AS sõlminud kostjaga MTÜ-ga HILTI BJJ Estonia 09.06.2016.a. ruumide kasutuslepingu, mille alusel anti kostjale kasutada koolimaja/spordihall asukohaga Pärnu Aia tn 2/Pargi tn 1 (edaspidi: ruumid). Lepingu alusel võis kostja ruume kasutada ajavahemikul 09.06.-12.06.2016.a. treeninglaagri läbiviimiseks. Lepingu on allkirjastanud 09.06.2016.a. kostja esindaja Robert Tomingas, kuid hageja esindaja alles 13.06.2016.a. Ruumide üleandmise akti alusel on kostja allkirjaga kinnitanud, et ta on saanud hagejalt ruumide valduse, milles puudub ka vaidlus, samuti puudub vaidlus selles, et kostja on 09.06.2016.a. ruume lepingus ettenähtud perioodil treeninglaagri läbiviimiseks kasutanud. Kostja on arvamusel, lepingut ei ole sõlmitud, sest esiteks, hageja ei ole lepingut allkirjastanud ja teiseks, kostjal oli hageja töötajaga H.H.ga kokkulepe, et võib kõnealuseid ruume kasutada alates 2015.a., mistõttu oli tegemist näilise ja seega tühise tehinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja
2-16-128067
väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vara kasutamise kokkuleppe (edaspidi: leping) on allkirjastatud käsitsi 09.06.2016.a. Robert Tomingase poolt, mille on viimane eelistungil õigeks võtnud. Lepingu p 6.6 märgitakse, et „kokkuleppe on allkirjastatud digitaalselt.“ Kohus leiab, et lepingupooled ei ole kohustuslikus lepingu vormis kokku leppinud (VÕS § 11 lg 2), sest allkirjade andmisega ei ole lepinguga seotud kokkuleppe kehtivus. Pooled olid nõus allkirjastama kokkuleppe käsitsi, millest võib järeldada, et digitaalne allkirjastamine ei olnud seatud tingimuseks lepingu kehtima hakkamiseks (VÕS § 29 lg 5 p 1 ja 3). Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et 04.06.2016.a. ja 06.06.2016.a. on kostja esindaja R. Tomingas kinnitanud soovi kasutada ruume perioodil 09.06.-12.06.2016.a., samuti on kostja saanud kätte lepingu projekti, mis tingimuste poolest kattub allkirjastatud lepinguga. Vaidlust ei ole selles, et 09.06.2016.a. on H.H. ja R. Tomingas Pärnu linnas kokku saanud ja on allkirjastanud nii lepingu kui ka akti vara üleandmise-vastuvõtmise kohta. Kostjal oli seejärel võimalus kasutada ruume treeninglaagri pidamiseks, seega pooled käitusid vastavalt lepingule. Eespool kirjeldatud tahteavalduste vahetamisega väljendasid pooled soovi olla õiguslikult seotud - kostja väljendas tahet kasutada ruume ning hageja väljendas ruumide kasutada andmise, lepingu hilisema allkirjastamise ja ruumide eest tasumise võimaldamisega nõusolekut anda kostjale ruumid kokkuleppe alusel kasutada. Seaduses ei ole sätestatud ruumide kasutamise lepingule kohustuslikku vormi, nii võis selle sõlmida ka suulises vormis. Seega on pooled lepingu sõlminud lepingus nimetatud tingimustel. Kohtu järeldust ei väära kostja väide, et kostja on kasutanud ruume alates 2015.a. Hageja on kohtule tõendina esitanud Koidula Gümnaasiumi direktori I.K. vastuse järelepärimisele, millest nähtub, et kostja võis ruume kasutada kokkuleppel kooliga alates 2015.a. maist kuni augustini. Tunnistajana üle kuulatud hageja töötaja on H.H. on kohtule kinnitanud asjaolu, et kostja on ruume aastatel 2015. ja 2016. kasutanud ilma hagejapoolse kokkuleppeta ja omavoliliselt. Seega on leidnud tõendamist, et lepingulised suhted puudusid hageja ja kostja vahel enne 09.06.2016.a. K.S. ütlused justkui oleks igakuiselt H.H. kätte üüri makstud ei haaku ühegi teise tõendiga, sest K.S. on üüri maksmiseks ette nähtud raha andnud R. Tomingase kätte, kes väidetavalt andis raha edasi H.H.le. Kostjal ei olnud raha üleandmise kohta ühtki tõendit esitada, kuigi ruume kasutati ligi aasta jooksul. Seejuures tuleb märkida, et ruumide varasem kasutamine ei oma ka asjas tähtsust, sest käesoleva vaidluse esemeks on väga konkreetselt piiritletud ajavahemiku ja ruumide kasutamisega sõlmitud kokkulepe, mida väidetavad H.H. poolt varasemad omavoliliselt sõlmitud kokkulepped kostjaga ei saakski mõjutada. Seega ei ole 06.06.2016.a. sõlmitud lepingu näilisus tõendamist leidnud, sest pooled on tahteavalduste tegemisel soovinud avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 89 lg 1). Poolte õigussuhe on kvalifitseeritav ruumide üürilepinguna VÕS § 271 järgi. Viidatud sätte kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Eespool on kohus põhjendanud, et kostja soovis hageja ruume tasu eest kasutada ning hageja oli nõustunud kostjale neid ruume kasutada andma. Selline kokkulepe vastab üürilepingu tunnustele. Kostja pidi vastavalt lepingule tasuma arve järgi, mis on kostjale esitatud e-posti teel 08.08.2016.a. tasumise tähtajaga 29.08.2016.a., seega on hageja nõue muutunud kostja vastu sissenõutavaks alates 30.08.2017.a. (VÕS § 76 lg 1) VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
2-16-128067
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 30.08.2016.a. kuni nõude kohase täitmisena. Kohus rahuldab hagi.
4.2.Kostja on leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest ta on 09.06.2016.a. kokkulepitud tasu 400€ sularahas H.H. kätte andnud. Hageja ei nõustunud antud väitega. Kohtuistungil vande all üle kuulatud kostja esindaja K.S. on kohtule kinnitanud, et ta nägi, kuidas R. Tomingas andis 09.06.2016.a. sularaha H.H. kätte ja R. Tomingas allkirjastas seejärel mingid paberid. Ei ole vaidlust küsimuses, et H.H. ja R. Tomingas on 09.06.2016.a. kokku saanud, kuid tunnistajana üle kuulatud H.H. on kategooriliselt eitanud kostja esindajalt R. Tomingaselt sularaha vastuvõtmist. Vastastamise tulemusena jäid üle kuulatud isikud enda ütluste juurde. Kohus leiab, et K.S.i ütluste usaldusväärsuses on põhjust kahelda, sest K.S.i ütlustes ilmnevad vasturääkivused R. Tomingase poolt väidetuga ja teiste kogutud tõenditega. Nimelt, K.S.ile teadaolevalt oli kokkulepe tasuda 300€ kuus H.H. kätte ning 2016.a. juunis pidi seetõttu maksma 700€, s.o nii n-ö 300€ juunikuu eest ja lisaks 400€ laagri eest. R. Tomingas on kohtule eelistungil kindla veendumusega selgitanud, et 400€ tuli maksta seetõttu, et H.H. tahtis lisaks 300€ tasule lisaks 100€ juurde, sest laager pidi liigset tähelepanu tõmbama. Samuti selgitas K.S., et nn kuuüüri eest andis kostja poolt R. Tomingas H.H.le arve, kuigi tegelikult oleks pidanud üüri eest arve üle andma tegelikult H.H.. Nimetatud vastuoludest nähtub, et tegelikult ei olnud sularahas tasu maksmises kokkulepitud, K.S.il puudus ülekuulamisel antud ütlusi hinnates teadmine, kas ja kellele on ruumide eest tasu makstud. Kohus leiab, et K.S.i ütlused tuleb ebausaldusväärsetena täielikult kõrvale jätta, mistõttu ei ole tõendatud R. Tomingase poolt H.H.le sularahas 400€ maksmine.
4.3.Kostja on esitanud kohtule tasaarvestamise vastuväite, millega soovib hageja nõude tasaarvestada 400€ suuruse nõudega hageja vastu. Kostja on esmalt esitanud kohtule arve 09.06.2016.a. nr 201606-01, millelt nähtub selgitus „ruumide koristus Aia 2 (2016)“, seejärel on kostja 27.02.2017.a. arve annulleerinud ja on 27.02.2017.a. esitanud uue arve nr 201702-2 koristusteenuste eest 08.2015-08.2016.a. summas 400€. Hageja ei nõustunud kostja esitatud tasaarvestamise vastuväitega. Kostja on 21.02.2017.a. eelistungil selgitanud, et arve on hagejale edastatud H.H. vahendusel, s.o 09.06.2016.a. Arve sisuks on kostja sõnul ruumide koristamine 2015. ja 2016. aastal, milles oli kokkulepitud H.H.ga. Kostja selgitas, et koristamine oli vajalik mh seoses festivaliga Weekend, kui ruumides said inimesed ööbida. Tunnistaja H.H. on kohtule kinnitanud, et koristustöödes kokkulepe puudus ja kõnealustest kostja arvetest hagejale sai ta teada seoses kohtumenetlusega, temale ei ole kostja arvet üle andnud. Hageja on esitanud kohtule tõendina hinnapakkumise ja arve, mille järgi oli koristusteenus tellitud P. Dussmann Eesti OÜ-lt, seega ei ole tegelikult kostja olnud hagejale koristusteenuste osutajaks. Samuti tuleb võtta arvesse, et 2015.a. augustis oli ruumide kasutamine kostja poolt kooliga kokkulepitud, seega on ainetud kostja väited justkui oleks hagejaga olnud kokkulepe ruumide tasu eest koristamine, sest selliselt juhul ei ole kostjal nõuet hageja vastu. Kohus leiab, et kostja tasaarvestamise vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Seejuures tuleb märkida, et juhul, kui oleks koristamisteenuse eest arve hagejale üle antud, siis ei ole kuidagi põhjendatud väidetavalt sularahas hagejale 400€ maksmine, sest kui eeldada kostja selgituste õigsust ei oleks kumbki lepingupool pidanud midagi maksma. Kostja selgitused toimunust ei ole eluliselt usutavad ja ei haaku kuidagi asjas kogutud teiste tõenditega. Tulenevalt VÕS § 297 lg 1 võib üürnik talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Seega oleks kostja pidanud koheselt tasaarvestamise vastuväite esitama, järeldust ei muuda asjaolu, et kostja on varasema arve tühistanud ja uue samasisulise arve hagejale esitanud. Oluline on nõue, mis üürileandjale esitatakse, antud juhul on kohus leidnud, et kostjal ei ole tegelikult ka nõuet, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada.
2-16-128067
Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 06.01.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 404,20 eurot, viivisenõue kostja vastu seisuga 06.01.2017. a kokku 11,51 eurot ja aastane viivis 32,30 eurot. Hagi hinnaks on käesolevas asjas 448,01 eurot. Protokolli parandamise taotlused
6.Pärast eelistungit ja põhiistungit on hageja ja kostja esitanud taotluse eelistungi protokolli parandamiseks. Kohus on käesoleva tsiviilasja võtnud menetlusse lihtmenetluses, st et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 võib kohus menetlustoiminguid protokollida üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse. Kohus, vaadanud läbi hageja 28.02.2017.a. ja 17.03.2017.a ning kostja 26.02.2017.a. ja 19.03.2017.a. taotlused protokollide parandamiseks leiab, et taotlused on ka põhjendamatud. Kohus märgib, et protokollis kajastatakse menetlustoimingu käiku ja taotluste lahendamist. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised eelkõige mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides (TsMS § 50 lg 1 p 8 mõte). See on aga antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole stenogramm ning tagantjärgi ei ole sageli võimalik selgeks teha, kes millises konkreetses sõnastuses esines. Kohtul puudub kindlus, et hageja esindaja esines sellises sõnastuses nagu ta väidab. Kostja on esitanud eelistungi protokolli koos märkmetega, millest ei selgu kostja taotlus, millist osa protokollist ta ebaõigeks loeb ja kuidas peaks seda parandama. Antud asjas esitatud menetlusdokumentides on hageja ja kostja enda seisukohad selgitanud, mille juurde on nad istungitel jäänud, seega olemasolev sõnastus seda ei muuda. Seega puudub põhjendatud vajadus protokolli parandamiseks. Kohus ei pea õigeks parandada protokolli vaid sõnastuse pärast, protokolli parandamine peaks tulema kõne alla oluliste ja sisulist tähtsust omavate minetuste korral. Kohus jätab protokollide parandamise taotlused rahuldamata. Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 13.03.2017.a. esitas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt taotleb kostjalt riigilõivu summas 100 eurot ning sõidukulud eel- ja põhiistungile sõitmiseks kokku 151.20 euro välja mõistmist. Kostja vaidles hageja sõidukuludele vastu leides, et hageja ei ole põhjendanud kulude suurus. Hageja esindaja oleks pidanud valima ökonoomsema transpordivahendi - näiteks bussi (Lux Express vmt.), millega seoses oleksid tema kulud olnud ca 15 eurot edasi-tagasi. TsMS § 144 p 2 kohaselt on menetlusosaliste kuluks sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja sõidukulud ei ole taotluses nimetatud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud sõidukuluks saaks olla kahele istungile sõitmine edasi-tagasi kokku 40€, mis vastab keskmisele bussipileti hinnale.